pronto.ee

Sa püha müristus! Keskerakonna puudel Palts on varemgi kohatult klähvinud, kuid seekordne sõnavõtt ületas juba igasugused kaine mõistuse piirid.

Nimelt teatas Palts täna tähtsalt, et ta ei jaga Veskimäe seisukohti ning ei pea kohukestega ühteheitmist veaks. Lisaks on ta valmis nendega edaspidigi koostööd tegema ning valmis enda kaela võtma linnapea vastutusrikka ülesande. No kuradiraisakurat! Ülbust jääb veel ülegi. Astu siis juba kohukestesse, vahest saadki pulti!

Miks ma nii tige olen? Keskerakonnavastasus RP-sse sisse programmeeritud — mes saime enamuse oma häältest just tänu sellele. Isegi see Lihula skandaal, mida kaudselt saab vaadata kui Reformierakonna kapriisset nõudmist (Ojuland) ja Rahvaliidu käpardlikku teostust ei teinud erakonnale nii palju viga kui see Tallinna jama. Muide, minu arvates oli ka Lihula samba maha võtmine viga, kuid see on juba teine teema.

Tuletagem meelde, et kolme aasta eest oli RP peamine lubadus see, et saadame Savisaare kukele ning lisaks mõnitati Reformi ja KE liitu. Ja siis selline lops. Palts tegi veel minu osakonnas (ma juhtumisi olen samuti kesklinnast) hullu kihutustööd, mis lõpuks ka vilja kandis. Kogu selle jama tõttu otsustasin ma see aasta enam osakonna juhatusse mitte kandideerida, sest ma ei ole nõus juhtima ettevõtmist, mida üks teine tolvan usinasti karidele lohistab. Ütlesin, et kui napilt valimiskünnise ületate oma “Veelgi Uuema Poliitikaga”, siis on teil vedanud. Tüübid ei uskunud ja nüüd on tulemus käes. Vähemasti pole mina vastutav selle jama eest.

Uuuuh … ma lähen rahunen natuke.

Ma olen viimasel ajal unistanud sellisest tarkvarast, mis lubaks mul ühe WiFi kaardiga võtta ühendust mitme võrguga. Asja mõte on päris mitmetahuline: esiteks on sellist võrku raskem pealt kuulata kuna paketid ei lähe enam ühte kanalit pidi, teiseks annab see stabiilsema võrgu (kui sul mitu suhteliselt nõrka signaali, siis grupi peale saad ikkagi üsna hea ühenduse) ja kolmandaks (whoa!) on sul võimalik kasutada kõikide nende võrkude bandwidthi. Viimane punkt on eriti mõnus siis, kui sul on ümbruskonnas kamaluga avatud võrke ja siis paned sa omale mingi suure asja (näiteks filmi) internetist tõmbama.

Ja vaevalt ma olin sellest aastakese oodanud kui juba ongi selline asi valmis ehitatud. Mis mind aga tõsiselt üllatas oli asjaolu, et seekord tuli pauk üsna ootamatust luuavarrest: tegu on nimelt Microsofti eksperimentaalse tarkvaraga.

Saidi enda peal pakutakse lisaks välja ka selliseid variante, kus ad hoc võrgu kõikidele masinatele jagatakse internetti ja nn venitatud võrku, kus vastuvõtja ei pea isegi otseselt WiFi Access Pointi lähedal olema. Piisab, et nende vahel on keegi, kes signaali edasi annab (ühe kanaliga suhtleb AP-ga ja teisega levist väljaspool oleva tegelasega).

Kui selgub, et selle abil on võimalik veel nn mesh võrku teha, kus kõik masinad on samal ajal ka access pointid, siis on näiteks Tallinna katmine tasuta internetiga juba kukepea.

Aga mis ma siin ikka pläägutan, vaadake parem ise: VirtualWiFi

Proovige ja kommenteerige!

See asi Savisaare maaostuga Rae vallas on tegelikult üsna huvitav. Huvitav pole mitte niivõrd ostufakt ise, vaid pigem see, kuskohas täpselt need kaks krunti asuvad: nimelt kohe Kalevi tootmishoone kõrval.

Arvestades siin mõningasi eelnevaid sahkerdusi K-ruudaga, milledest tuntuimatest üks päädis Kohtla-Järve Keila-Joa majaga ning teine kohukestega ei imestaks ma põrmugi, et mõni aeg pärast selle maa 25 miljoniga omandamist tekib Kalevil või mõnel teisel K-ruuda firmal hirmus vajadus selle järele ja tükike vahetab taaskord 40 miljoni eest omanikku. Ja pärast räägib peakohuke kõigile, et ta on lihtsalt sitaks kõva ärimees.

Masendav äripraktika, ütlen ma. Tramaeivõi!

Olgu siis nii. Palts peab oma kabineti kiiremas korras vabastama ning meeri auraha lahkudes valvurile jätma. Selleks korraks on tema lõbu läbi. Küsimus on nüüd selles, et kes tema asemel pehmesse nahktugitooli maandub. Savisaar on kohe esimene kandidaat, mis kõigile esimese hooga pähe karga. Teise hooga tekib aga küsimus, et milline Savisaar? Tallinn on ju praegu nende perefirma. Kas Edgar on nõus oma majandusministri portfelli loovutama (sest kahel kohal ta ju enam istuda ei saa)? Loodame siiski parimat: ehk läheb karikas seekord mööda ning Vilja ei saa meie meeriks.

Ma hakkan siia jooksvalt erinevat statistikat üles riputa. Esimese asjana tuleb informatsioon valimisaktiivsuse kohta:

Teise asjana toon ma välja sugude jaotumise kandidaatide vahel. Hiljem panen juurde ka sugude jaotus valituks saanute lõikes:

Nagu näha on naiste osakaal järjest kasvanud.

Seda pilti Tallinna jagamisest on ilmselt kõik näinud, kuid ajaloolistel põhjustel paneme ka selle siia ülesse:

Kell kaheksa suleti kõik valimisjaoskonnad ning häälte lugemine on alanud. Tänud kõigil, kes minu poolt hääletasid ja õigupoolest ka tänud kõikidele, kes kohukeste poolt ei hääletanud. Kui aga kasvõi üks mees, kes hääletamas ei käinud tihkab edaspidi linnaisasi kiruda, siis ma ei tea mis ma teen. Paistab, et täna sai kõik, mida meil senini pühaks peetud tuima näoga käimlasse visatud ja vesi peale tõmmatud. Kui just ime ei ole sündinud. Kohevarsti saame teada.

Muide, kelle kuradi tainapea idee oli Collinsi lisakontsert täna teha. Täna on meil VALIMISPÄEV! Lind ka ei tohiks meil praegu niisama siristada, aga ei … mõningastele kodanikele pole kodanikukohuse täitmine piisavalt oluline ettevõtmine ja selle asemel lastakse pööbli meeleheaks mingil kiilakal vanamehel lõõritada. Pähh!

Minu nimi on Tanel Raja (980), ma kandideerin Tallinna Kesklinnas.

Asjakohased kanded, mis iseloomustavad minu seisukohti (uuendatakse kui uut materjali sugeneb):

Valimisküsimused
Sepa kahurikuul
Härrased vannutamata mehed

Minu leht Postimehe valimismasinas

Täiesti uskumatu kui küündimatud mõned mehed võivad olla. Ma räägin antud juhul selles parandusest, mida kevadest saadik proovitakse läbi suruda ja mis lubaks riigikogu liikmel volikogusse kandideerida. Õigukantsler on asjale oma hinnagu andnud, president on selle paranduse kaks korda tagasi lükanud ja nüüd lõpuks andis ka riigikohus oma lõpliku otsuse ja ikka on kisa kui palju.

Põhilised sõnavõtjad selles valdkonnas on kohukesed ja oravad. Mõlemale ei meeldi ajastus. Ajastus on tõepoolest veidike ebasobiv, kuid arvestamata ei saa jätta ka tähtaegadega. Nimelt menetluse jaoks määratud neli kuud saab riigikohtu jaoks läbi nädala-paari pärast läbi ja selles valguses see nii väga absurdne enam ei tundugi. Gräzin suutis isegi nii jabura ideega lagedale tulla nagu riigikohtu kohtusse kaebamist, väites, et see justkui kohtleks osasi kandidaate ja valijaid ebaõiglaselt. Sarnast sorti sõnavõtuga esines eile ka Savisaar.

Minu jaoks on see ikka täiesti masendav põhjendus iseenda jultumuse vabandamiseks. Nimelt kandideerivad nii oravad, kohukesed kui RP tegelased täiesti tuima näoga, kuigi seadus ei ole jõustunud, kõik hinnangud viitasid kohe sellele, et see ka ei jõustu ning IKKA panid tüübid oma nimed kirja. Kui see kuidagi ebaõiglane on, siis just parteidi ende poolt ja kodanike vastu, kuna ükski eksisteeriv seadus ei lubanud kandidaate kirja pannes kahel kohal istuda. Teisisõnu ei tasuks Gräzinil siin parem lõugu mitte laiutada, sest ise nad omale selle jama kokku keerasid.

Mõnes mõttes on mõistetav, miksneed kolma parteid proovisid seda seadusemuudatust läbi suruda. Kõigi kolme partei “usaldusväärsete”, kuid samas ühiskonnas silma paistvate tegelaste pink on võrdlemisi lühike. Pidi ju RP Toompealt oma raskekahurväe alla tooma, et linnas oma soovi läbi suruda, sest enamus selle hetke RP volikogu liikmetest ei soovinud kohukestega ühte heita. Näiteks Rahvaliidul selle probleemi pole, kuna nemad arendavad oma süsteemi suhteliselt laiapõhjaliselt. Sotsid paistavad samuti oma nimesi usaldavat, samuti Isamaa. Eks näis millega see tsirkus lõppeb.

Asjadel on kalduvus lahenda, kui sa nendega piisavalt kaua ei tegele. Nii ka seekord — Robert Jordani mammutsarja “Wheel of Time” 11. raamat (“Knife of Dreams“) tuli välja. Mul on olemas osad 1-10, seega peaks omale ka selle soetama. Huvitav on sealjuures asjaolu, et väidetavalt on tegu eelviimase osaga.

Lähen surfan natuke raamatupoode mööda, ehk on see meilegi müüki tulnud. 10-nda osa ma ostsin Apollost näiteks.

SubClub oli koht internetis kust sai filmidele tõmmata eestikeelseid subtiitreid. Nüüd seda enam pole, sest EAKO on seal kallal käinud ning sellel lehel ilutseb Kadri Järve allkirjaga teatis.

Wolli on selle teema üsna üksipulgi läbi võtnud, seetõttu ma ise siin pikalt seletamat ei hakka. Ma ainult lisaks omalt poolt juurde, et SubClubi näol oli tegu altpoolt tulnud initsiatiiviga, mille üks vähetuntud lisaväärtus oli puhtpraktiline — mida rohkem on eestikeelsust meie ümber, seda kauem meie keel vastu peab. Mine lugege Wolli jutt läbi ja avaldage oma arvamust. Võimaluse korral rusikaga EAKO ninameeste lauale virutades.

Minut.ee-s käib samuti sel teemal kõvem andmine.