Tallinn jaguneb laias laastus kaheks: Ida-Tallinn ja Lääne-Tallinn mis on omavahel eraldatud raudteega. Ida-Tallinnasse mahub Kesklinn ja Ülemiste ehk siis rõhuv enamus Tallinna äripindadest. Lisaks mahuvad sinna ka Lasnamäe, Pirita, Kadrorg, Lennujaam ning valgaladena Peetri / Assaku, Maardu, Jüri ja Viimsi. Lääne-Tallinnas on peamiselt magalad: Mustamäe, Nõmme, Õismäe, Pelgulinn, Kopli, Kakumäe ja Kalamaja. Valgaladena ka Saue, Saku, Keila, Harku ja Tabasalu. Selleks, et tööd teha, peab enamus ühest Tallinnast sõitma teise Tallinnasse. Pluss loomulikult inimesed väljaspool Tallinnat kellel on Kilulinna asja ja loomulikult ühistransport + taksod kes niisama kahe Tallinna vahet saalivad. Ahjaa, loomulikult ei toonud ma ära kõiki piirkondi, ma andsin lihtsalt mõista kust poolt tuul puhub.
Selleks, et saada teisele pool raudteed on linnas vaid käputäis tuiksooni: Järveotsa tee, Pärnu mnt. küür, Endla viadukt ja Mere pst. läbi Noblessneri ja Kalamaja. Lisaks muidugi ka Paldiski mnt ja Rohu tänava viaduktid kuid need on juba pisamad ja suuresti ühesuunalised. Nende üksikute arterite kaudu tuleb iga päev sõita sadadel tuhandetel inimestel. Et asjast veel paremat aimu saada tuleks vaadata kaarti: Ülemiste järve ja mere vahel on vaid paar kilomeetrit ja see on nagu kael pea ja keha vahel. Me kõik teame mis juhtub kui kaela liigselt krookida.
Plaan eemaldada Liivalaiast trammitee ehitamisega kaks sõidurida oli just selline krookimine. Liivalaia töötab tipptundidel niigi viimasel piiril ja kui seda täiendavalt kitsendada, siis paiskaks see ummikud laiali kõrvaltänavatesse: Juhkentalisse, Veerenni, jne. See omakorda halvaks lõpuks kogu Kesklinna liikluse. Ka kiirabi, tuletõrje ja politsei liikluse. Samuti enamuse ühistranspordis jaoks. Seega ei olnud Liivalaia trammi projekti tühistamine mitte ainult mõttekas, vaid hädavajalik. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Tramm on iseenesest väga hea transpordivahend millel on oma sõidurada ja sestap võimaldab vaba liikumist ka tipptundidel. Erandiks on siinkohas Narva mnt., aga selle juurde tuleme hiljem tagasi. Teisisõnu: rohkem tramme on hea. Lihtsalt mitte Liivalaias.
Milliseid täiendavaid trammitrasse võik Tallinnas ehitada? Neid on tegelikult kaks, aga need mõlemad nõuavad n.ö. kastist väljas mõtlemist. Üks neist on ilmne: Tondi-Ülemiste otseliin. Seda on võimalik ehitada kahte moodi: kallim, kuid mõistlikum oleks Tondi lõpp-peatusest algav liin mis läheks läbi Tallinn-Väikese, mööduks Espakist ja Depost, Avala kontoritest, vangla asemele ehitatavast elamurajoonist ning mille teenuseid saaks kasutada ka Veereni elamu- ja ärikvartali inimesed. Selle lõpp oleks läbi T1-e ja Ülemiste lennujaama juures. Odavam variant oleks alustada Trammipargi juures, kuna siis poleks vaja raudtee alt/pealt läbi murda. Seal on piisavalt ruumi rööbastee jaoks ja selle järele on ka reaalne vajadus, sest see seoks Ülemiste kvartali tihedamalt magalatega ja ehk viiks Kesklinnast mingi hulga autosigi minema. Miks selle asemel kaaluti Liivalaia liini on minu jaoks müstika. Eriti kui selle jaoks oli võimalik taodelda välisrahastust.
Teine, tunduvalt drastilisem liin oleks Balti jaama sidumine Tondiga (ja koos eelneva ettepanekuga ka Ülemistega). Nimelt Balti jaam on minetamas on tähtsust keskvaksalina kuna selle funktsiooni võtab üle Ülemistesse rajatav Rail Baltica jaoks rajatav jaam. Tänu sellega tuleks tõsiselt kaaluda kas Lilleküla – Balti jaama ühendusel on üldse mingit mõtet.
Omalt poolt ma soovitaksin võtta üles sealse raudtee ning vabanevale vallile viia üle Tehnika tänav koos uue trammiliiniga, mis võtaks üle suure osa raudtee praegustest funktsioonides. Kahtlemata on kusagil paarkümmend inimest kelle jaoks on tohutult oluline saada iga päev Keilast Kalamajja, aga kas nende pärast on mõistlik seda lõiku käimas hoida? Tõenäoliselt mitte. Küll aga saaks sealtkaudu siduda Kalamaja Tondi ja Ülemiste kvartaliga mille järgi on reaalne vajadus. Miks ma räägin nii palju Ülemiste kvartalist? Sest ma kunagi töötasin seal. Ja ma elan Kesklinnas kino Kosmose piirkonnas. Ma püüdsin mõnda aega trammiga tööle sõita, aga uksest ukseni võttis üks otsa aega üle tunni. Tagasi teine tund. Kui me arvestame, et kaheksa tundi on tööpäev ja kaheksa tundi inimene magab, siis kaotasin ma tööpäeviti veerandi oma ajast ühistranspordis loksudes. Seetõttu ma ostsin omale auto kuigi ma eriti ei olnud sellest erilises vaimustuses. Aga nõnda ma võitsin päevas poolteist tundi lisaks ja saavutasin teatavat sorti vabadusele minna Marjasse trenni ja Pelgulinna bändiproovi.
See manööver annaks ühe võimaluse veel: raudteele üle viidud autoliikluse saaks väilade kaudu ühendada Reidi teega, mis viiks Kesklinnast, eriti Narva mnt.-lt millest me ennist rääkisime minema arvestatava osa liiklusest. Mis puudutab näiteks Pääsküla või Paldiski liini, siis saaks omavahel siduda Kitseküla ja Pääsküla peatused ning keerata jalgpallisaadioni juures Ülemiste suunale. See lihtsustaks oluliselt ka tulevikus laiarööpalise raudtee asendamist kitsarööpalisega. Balti jaamas on niikuinii plaanis enamus tehnilisest infrastruktuurist likvideerida, seega miks poolel maal pidama jääda?
