pronto.ee

Iseenesest päris huvitav olukord on tekkinud. Kojamees kargas Mutlile ninna, et too midagi matrjoškade vastu ette ei võta. Kaitseks tuuakse välja, et meil on vaba turumajandus: müüakse mida ostetakse. Huvitav, kas Kojamehel on piisavalt oidu, et selle väite vastane trumpkaart välja tuua? Nimelt Mutli ju kiitis, et alkoholimüügipiirang on andnud soovitud tulemusi ning enam spontaalseid oste ei sooritata. Nagu näha, siis ta vabast turumajandusest rääkida ei soovinud.

Aivar Kütt suri täna hommikul. Ei ole minu asi talle järele hõigata või hinnangut anda, aga see on alati nii olnud, et head mehed lahkuvad liiga vara.

Okei, siilide suguelust on palju nalju tehtud:

K: Kuidas siilid panevad?
V: Väga ettevaatlikult

K: Kuidas teha vahet isasel siilil ja emasel?
V: Isasel on üks okas rohkem

jne. jne.

Juuresolev õppematerjal peaks kõik müüdid ja muu kas kummutama või lõplikult kinnitama:

On olemas valevorste, kes lubavad Kuu ja tähed taevast alla tuua. On ka naiive, kes neid valevorste usuvad. Mina midagi alla tuua ei luba: aga lähemale plaanin nad tõmmata küll. Ühesõnaga üks mu projektidest eeldab natuke mängimist teleskoopide ja taevalaotusega.

Seoses sellega on mul järgnev mure: oleks vaja ülevaadet meil müüdavatest teleskoopidest ja nende lisavarustusest. Tore oleks teave ka selle kohta, kas neid on võimalik kuidagi arvutida ühendada, jne. Kes neid tänapäeval müüb? Millised on hinnaklassid? Kas teleskoopide juures peab arvestama ka mingeid muid tingimusi — näiteks kas neid on võimalik kasutada talvel väljas? On nad vihmakindlad?

Lisaks rääkige tarkvarast, mis igal endast lugupidavalt amatöörtäheteadlasel peab kohe tagataskust välja olema võtta. Mis paketid ja mis op. süsteemile on olemas? Mida nad sisaldavad? Kas mingeid raamatuid kah on? Kas keegi veel asjast on huvitunud? Kui on, siis palun ühendust võtta minuga aadressil tanel.raja@gmail.com.

Märgin veel niipalju ära, et mul ei ole huvi ainult ühe seadme vastu — tore olekski kui ma saaksin asjast veidike laiema ülevaate. Help!

Viimase paaril päeval trumpavad erinevad tegelased teineteist üle väidetega, kuidas nad 5000 krooniga kuus ära elavad. Ning nende kirjutatud artiklite juures trumpavad kommentaatorid teineteist üle sellega, kes suudab labasema ja madalama kommentaari kirjutada. Ma istusin siin natuke ja mõtlesin kogu selle asja peale. Ja välja mõtlesin!

Mina elaks kah 5000 krooniga kuus ära.

Aga see tähendab minu jaoks päris paljut: Maha tuleb müüa auto ja teine korter, sest ühte ma ei jõuaks sellisel juhul üleval pidada ja teise laenumakseid ei jõuaks ma tasuda. Elektri ja muu sellisega tuleb hakata kokku hoidma. Õnneks on mul enda peavari olemas ning seega eluaseme probleeme pole — vastasel korral peaksin kuhugi ühiselamusse kolima või mis veel parem, katusetoetust linnalt paluma. Kui ma õigesti mäletan on selline asi täiesti olemas. Seejärel peaksin ma loobuma linnas söömisest ning hakkama kodus ise kokkama. Toiduainete valik väheneb loomulikult drastiliselt kuid ei midagi hullu. Riided tulevad muidugi kaltsukatest ning igasugune napsuvõtt jääb ära. Päris mitu asja lähevad veel üle vaatamisele, kuid ei midagi väga hullu.

Ja teate mida — ma olen päris mitmes oma eluetapis inflatsiooniga läbi arvutatult sama summa eest ära elanud ning päris pikalt. Kuid praegult on mul hoopis teine küsimus — kust leida 5000 kroonine tööots? Nii halba palka ei ole lihtsalt olemas tänapäeval.

Ja ma jõudsin ühe tõdemuseni veel — inimene, kes suudab ennast nõnda ära majandada peab olema päris taibukas. Taibukatel inimestel aga ei õnnestu väga pikalt peost suhu elada: varem või hiljem peab edu jõudma ka nende õuele (pigem varem) ning seetõttu ei tundugi mingis perioodis niimoodi elamine neile väga hull.

Reedel tuli korra jututeemaks selline asi nagu töötava tiimi moodustamine: millised liikmed, milline juht, millised meetodid. Nädalavahetusel jalutasid ma mõttes läbi kõik oma eelnevad projektid, seejärel kõik projektid millest ma mingisugust ülevaadet olen omanud ja seejärel lihtsalt erinevad sõrpuskonnad (kuna olemuselt on ka need meeskonnad). Huvitaval kombel tuleb välja, et kuigi edukust on võimalik mõõta mitmeti, on reaalselt edukas tiimis ALATI täidetud kolm rolli: Primadonna, Muul ja Narr.

Nende rollide juures on tähelepanuväärne ka see, et neid ei saa otseselt määrata, vaid peavad ise kujunema omavahel haakuvaid inimesi kokku kuhjates. Loomulikult saab nende rollide tekkimist ka julgustada ja kindlasti ei tohi nende tekkimist takistada — kuigi mõningastel puhkudel tunduvad need olevat emsapilgul produktiivsust pärssivad. Oluline on ka see, et kui tegemist on projektiga, siis projektijuht ei tohi olla ükski neist, sest sellisel juhul läheb kogu triumviraat balansist välja. Ma ise nimetan neid rolle primaarseteks rollideks. Muide, eksisteerib ka mõningane kogus sekundaarseid rolle, aga nendest räägime mõni teine kord.

Kuigi need rollid võivad erinevates olukordades mõnevõrra erineda on nad huvitaval kombel siiski alati äratuntavad. Katsun kirjeldada tüüpilist mingi rolli inimest:

Primadonna.
Primadonna on tavaliselt kõikide ettevõtmiste aju. Projektis on ta inimene, kes tavaliselt tuleb lagedale enamuste heade ideedega ning kelle teadmiste hulk ei lakka ülejäänud liikmeid kunagi hämmastamast. Primadonna on kõigest sellest ise suurepäraselt teadlik ja tänu sellele nõuab ja naudib ta pidevat tähelepanu ning lugupidamisavalusi. Õigupoolest tänu sellele ta oma ideedega lagedale tulebki — need kaks asja on tema suurimateks motivaatoriteks. Paraku on Primadonna ka tavaliselt tujukas — geniaalsusega varjupooleks on see, et kui tal ikka tuju pole, siis temalt väärtusliku inputi oodata ei ole mõtet. Enamgi veel, Primadonnat ei ole võimalik ka karistada, sest sellisel juhul võib ta sootuks lahkuda.

Muul.
Muul on visa, süstemaatiline ja järjepidev tööloom. Ta hoiab tavaliselt veidike omaette ning leiab, et kogu ülejäänud tiima laseb tema seljas liugu. Osaliselt on tal selle koha pealt ka õigus, ainult et ilma ülejäänud tiimita poleks tema tööl mitte mingisugust väärtust. Tänu sellele, et ta tunneb ennast kogu aeg ärakasutatuna tuleb temaga pidevalt tegeleda, sest kui ta lõplikult solvub, siis sellest head nahka ei tule. Muul on tavaliselt ka tiimi kõige paremini tasustatud liige ning tänu sellele on teda võimalik ka karistada — kes see ikka tahaks oma soojast kohast ja heast ninaesisest loobuda. Muul on tegelikult see inimene, kes Primadonna head ideed realiseerib ning nende kahe vahel läheb teinekord sõneluseks, kelle omad nad algselt siis olid. Muula lojaalsus meeskonnale on ostetud lojaalsus — iga tiimijuht peab seda meeles pidama.

Narr.
Narr on kõige veidram ja samas komplitseeritum tegelaskuju. Kui võtta nii, et Primadonna on aju ja Muul on lihas, siis Narr on kõikide asjade süda — või hing. Teda peetakse esmapilgul tavaliseks hampelmanniks ning Narr pigem süvendab teadlikult seda seisukohta. Tänu sellele peetakse teda automaatselt ohutuks ning talle räägitakse asju, mida teistele ei räägita. Narri sarm ja näiline süütus lubavad tal nii tiimi juhile kui ta teistele tiimi liikmetele välja öelda asju, mida teiste puhul kunagi ei andestataks ja seetõttu jääb talle alati tänamatu sotsiaalne töö ning sisekommunikatsioon. Sellele tõttu on Narr kõige informeeritum liige kogu meeskonnas — võimalik, et isegi paremini informeeritud kui juht. Samuti suudab ta tihtipeale ainsana näha nn Suurt Pilti. Üks asi, mis teda tõeliselt väärtustab on tema lojaalsus, kuid siin on oluline teada kellele ta lojaalsus kuulub. Kõige parem variant on selline, et tema lojaalsus kuulub tiimile ja selle eesmärkidele. Teine variant on see, et tema lojaalsus kuulub juhile — Narridel on tavaliselt sisse-ehitatud hierarhiatunnetus ning kuna neile on lubatud rohkem kui härgadele, siis saavad nad tihti läbi ka kõrgema ešeloni tegelastega. Eksisteerib ka variant, et Narr on lojaalne iseendale. Sellisest tegelasest tuleb võimaluse korral kohe vabaneda, sest tiim on tall ainult vahendiks, mis oma funktsiooni minetades minema visatakse. teinekord võtab Narr ette asju, mis esmapilgul tunduvad arusaamatud või vahel isegi kahtlaselt sarnased sabotaažile, kuid ärgem unustagem seda, et ta on tõenäoliselt kõige informeeritum ja ja samas ka kõige lojaalsem. Teinekord on vaja teha asju, mis tunduvad drakoonilised. Reeglina Narr teab mida ta teeb ning oskab ka vahendeid valida. Kui tiimis keegi muutub ettevõtmisele ebalojaalseks või keerab meeskonnale mingit muud moodi käru, siis on just Narr see, kes ta avastab ja välja juurib. Narr stabiliseerib muuhulgas ka Primadonna, Muula ja kogu ülejäänud meeskonna omavahelisi suhteid. Narri käest ei ole mõtet oodata erilist produktiivsust, sest tema funktsioon on teistsugune.

Nagu te näete ei rääkinud ma midagi oskustest ja muudest selistest asjadest. Seda sellepärast, et see on loomulik. Keegi ei hakka tiimi korjama inimest, kes oma tööd ei valda. Aga teadmised ja produktiivsus pole kaugeltki kõige tähtsamad, sest see oleks sama hea kui ehitada kella, mis koosneb ainult kõige suurematest hammasratastest, lootes, et nii saabki kõige parema ja täpsema ajanäitaja. Ega ikka ei saa küll — iga töö jaoks on oma riist.

Interneti üks huvitav eripära on see, et alalõpmata genereeruvad mingid spontaalsed fenomenid — a la “All Your Base Are Belong To Us” (kes tahab vaadaku videot sellest siit). Üks viimase aja omadest on nn Lolcat asi.

Lolcatist räägin ma peamiselt sellepärast, et kuna ma olen värske kassiomanik, siis peetakse ilmtingimata vajalikuks mind iga paari päeva tagant asjaga kurssi viia. Uskuge mind, ma olen asjaga ikka juba sitaks kursis. Kui keegi tahab vaadata millega tegu, siis kaks tuntuimat saiti vastaval teemal on icanhascheezburger.com ja lolcats.com.

Huvitava kõrvalmärkusena võiks tähelepanu pöörata sellele, et lolcats on produtseerinud ka täiesti eraldiseisva programmeerimiskeele, Lolcode:

HAI
CAN HAS STDIO?
VISIBLE “HAI WORLD!”
KTHXBYE

Nüüd on see siis tehtud. A kategooria sõidueksam on kotis ja nädala pärast uued load käes. Veidike nüri oli hommikul sõita — nohu oli, köha oli ja mingil määral oli palavik kah. Nüüd olen aga asjaga ühel pool ning paari-kolme järgneva kuu jooksul hakkab minu poolt käima aktiivne rattavalik. Jaanuariks tahaks sõiduvahendi kätte saada ning kevadeks enda jaoks sobilikuks seadistada. Riided on mul juba olemas, ainult kusagilt peab veel kiivri soetama.

Ahjaa, täna oli jälle see värk minu vanusega. Eksamimees küsis sellal kui mina ringe tegin Teedult, et kas ma olen ta noorem vend. Paraku olen ma oma vennast peaaegu 10 aastat vanem.

Nüüd on siis päris mitu kuud möödas sellest päevast kui meie linnaviletsus otsustas — mehed joovad viina päeval. Õhtuks olgu lakkumine lõppenud ja kui hädasti vaja, siis vaadake alkoholi reklaamist. See on ju peaaegu sama hea. Mutli teatab, et enam ei tehta spontaalseid oste, Faktumi kliendid teavad rääkida, et 2/3 Tallinnast NÕUAB Prismalt alkoholilitsentsi äravõtmist ja varsti jõuab ka õnn meie õuele.

Mingi nädalake tagasi sattusin ma praeguse Adamsoni tänaval olevasse Kassisaba poodi. Selline pisike poeke — isegi veidi suurem kui pisike, aga sellele vaatamata tüüpiline nurgapood. Selliseid poekesi on pea iga kvartali või paari kohta üks ning need on osake kohalikust kultuurist ja infrastruktuurist. Juba poodi sisse astudes tabas mind õõvastus — pooled riiulid olid tühjad, poolte peal kaup, mis tundus kusagilt üle olevat jäänud. Elementaarne ärivaist ütles, et see pood on juba surnud, ainult ta ise ei tea seda veel.

Ma rääkisin paar sõna müüjaga juttu ning teema seest tuli välja, et see on kõik selle kaheksase alkoholimüügipiirangu süü. Väikesed poed finantseerisid ennast suuresti nendest alkoholiostudest, mis inimesed tegi õhtul. Toon tüüpilise näite — läksime stuudiosse ja tinistasime veidi aega pille. Et asi loomingulisemas ja sujuvamas õhkkonnas sujuks võeti lenksu otsa ka paar õlut. Vahepeal tuli rahvast juurde, õlut aga mitte ning nurgapood ulatas oma abistava käe. Praegult seda võimalust enam pole, sest kaheksast on alkoholilett luku taga.

“Nohjah, aga vorst?”, küsiks selle peale Võts. Kuidas see vorsti mõjutab. Vorsti mõjutab see väga lihtsalt. Alkoholimüügist teenitud rahaga hoiti oma laoseisu ja kaeti ettenägematuid kulusi. Muide, kui inimesed enam nurga-peal-poest vajaliku nodi ei saa, siis kaob neil ka harjumus käia seal (mina näiteks käin tänu sellele ainult Kristiine keskuses). Kui kaob harjumus, kaovad ka kliendid. Kui kaovad kliendid, kaob ka tulu. Kui kaob tulu, kaob ka võimalus omale mingi raha eest kaupa sisse osta. Ja olemegi surmaringis, sest kui pole kaupa, pole midagi ka müüa.

Ma võtsin kätte ja otsustasin pärast seda kõik ümbruskonna poekesed läbi käia ja ehmatusega märkasin, et kõigis oma sama häda. VIIMASES KUI ÜHES. Näiteks kahest minu lähikonna poest üks oli juba kinni pandud ning teises oli sama mure mis Kassisabaski — pooled riiulid tühjad. Kui müüjatega antud teemal juttu teha, siis kuigi alustatakse peaaegu alati erinevatest kohtadest jõutakse alati samasse kohta välja — pärast alkoholikeelu sisseviimist kadusid kliendid ja kadus ka sissetulek. Kuidas teile see värk tundub?

Teeme kõigepealt ühe asja selgeks — õppelaenu tasub alati võtta: isegi minusuguste meeste puhul, kel saadava maksimaalse õppelaenu summa jääks selgelt allapoole tavalist kuusissetulekut. Põhimõtteliselt on tegemist imeodava tarbimislaenuga, mille aastaintress jääb praegusel hetkel allapoole inflatsioonimäära. Kusjuures kui perre peaks järelkasvu sugenema tühistatatakse riigi poolt mingi kogus (vist pool) laenujäägist. Ehk teisisõnu, kui ma peaks nüüd millegipärast otsustama naise võtta ja asuda peenikest peret treima — mis ei ole oma olemuselt üldse võimatu, siis läheb kogu see värk eriti asja ette.

Eile helistasin Samposse, kus ma olen seniajani sooritanud kõik oma arveldused ja kurtsin, et on vaja õppelaenu — uue üliõpilase värk, ei tea mina neid laenamise peensusi. Telefoni otsas olev neiu seletab mulle lahkel häälel, et muidugi, kõige lihtsam variant on selline, et kahma kaks käendajat lenksu otsa ning kima lähimasse kontorisse. Kaasa võtta viimase kolme kuu kontoväljavõte. Loomulikult on võimalik asju ka interneti vahendusel teha, kuid lõpuks peavad kõik ikkagi kontorisse sattuma. Helistasin oma õeraasudele ja pärisin, et kuidas oleks üks käendamine. Triin ütles, et okei, ainult kontoväljavõtet tema ei anna — ei ole teisel pangal vaja vaadata, mida ta seal arve peal on teinud. Seda enam et tal on neid viis tükki. Et kas palgatõendist ei piisa. Helistasin ja küsisin, et kas palgatõendist on küll. Neiu teatas, et on ikka. Ja et laenu saamine võib aega võtta kuni nädala. Huh?

Lisaks sellele sain teada, et Sampo peakontor pannakse kinni kelle 17:00, ehk sisulisel hilisel lõunatunnil. Õnneks erinevad harukontorid kaubanduskeskustes peavad vastu kella 20:00-ni. valisin omale Kristiine välja ja leppisin õdedega aja kokku.

Kokkulepitud kellaajal olime kontoris ning ladusime dokustaate telleri laua peale. Ja siis hakkas jama pihta. Teller hakkas laialt seletama, et palgatõend ei ole kellegi dokument, kuna nad näe ju selle pealt sissetulekut (???). Ütlesin talle, et on küll, pigem ei ole kontoväljavõte kellegi sissetulekut näitav dokument, kuna mulle võidakse palka sularahas maksta või maksta mitmele erinevale kontole või muud taolist. Ei, nii pole võimalik. Ütlesin, et neiu infotelefonis spetsiaalselt rõhutas, et palgatõend on OK. No ei ole, need seal infotelefonis on kindlasti lollid ja ei tea midagi. Kemplesime seal tükk aega — loomulikult oleksime võinud kohapeal ka kontoväljavõtte teha, aga ei mina, ega mu õde ei andnud järele: see on meil perekonnaviga — põhimõttelistes asjades kompromissile ei minda ning kakeldakse lõpuni, milline see ka ei oleks.

Pärast mõningast sõnadevahetust sai mul mõõt täis ja teatasin, et mulle aitab — soolake oma õppelaen sisse, ma lähen võtan selle kõrvaltpangast. Noormees, kes seal tellerikohustusi täitis turtsus selle peale pahuralt, et hui teile sealtki antakse kui teil väljavõtet ei ole. Lähim pank Kristiines oli SEB.

SEB-is küsisin, et kas laenu saab. Jah saab. Kas palgatõendist on küll. Jah on küll. Täitke aga paberid. Täitsin paberid, sain omale sealt MP3-e mängija ja peaaegu kohe ka laenu kätte (ei mingit nädalat aega). Nad olid valmis isegi niipalju vastu tulema, et õdede palgatõendid, mis olid mõeldud Sampo panga jaoks (see oli sinna peale kirjutatud) tehti osavalt selle trükivarjajaga üle nõnda, et Sampo tekst välja ei paistnud. Vastutulelikus!

Üldiselt olen ma Sampo klient olnud vähemalt 12 aastat, seal ise 4 aastat töötanud ja suuresti selle firmaga rahule jäänud. Kuid igal asjal on piir kah. Kui üks selline mõnitamine veel tuleb, siis vean ma kõik oma kola (pensionid, laenud, väärtpaberid) sealt välja ja pasundan üle kogu pealinna, et tõprad ei oska ikka üldse inimestega ümber käia. Teistele aga soovitus — õppelaen võtke firmadest, kes on klientidest huvitunud. Sampo ilmselgelt ei ole.