pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

DisplayPort tulekul

VESA: Video Electronics Standards Association

Kas keegi mäletab, kui kaua täpselt on VGA liides videokaartidel kasutusel olnud. Terve igaviku? Peaaegu: IBM-i esimene seda standardit toetav masin tuli müüki 1987 aastal, seega tugev 18 aastat tagasi. Paari aasta eest tuli paralleelselt VGA-ga kasutusele ka DVI liides, kuid sellegi puhul polnud tegu radikaalse sammuga edasi. Siiski on neil oluline vahe: VGA oli puhas analoogliides; DVI kaudu on võimalik saata nii digitaal kui analoogsignaali. VGA liidese põhiliseks miinuseks on see, et ta on igavesti kobakas ning pealegi nõuavad analoogseadmed ka trükiplaadi kõvasti pinda. Sestap pakkuti välja uus standard nimega DisplayPort. Tõneäoline on ka see, et antud standard ametlikuks kuulutatakse: selle taga on hulk tõsist musklit: nVidia, ATi, HP, Samsung, Philips, Dell, jpm.

Kes veel ei tea, siis VESA, ehk Video Electronics Standards Association on liit, mis hõlmab oma liikmete hulgas sisuliselt kõik tegijad, kes on ühte või teistmoodi elektroonilise pildiga seotud — kui see organisatsioon otsustab, et DisplayPort saab uueks standardiks, siis nii ka jääb ja uued liidesega kaardid ning monitorid teevad oma debüüdi juba järgmise aasta suvel. Mõned analüütikud on siiski avaldanud kahtlust, kas see standard ikka surub ennast läbi, arvestades seda tohutut hulka VGA seadmeid, mis juba inimestel 18 aasta jooksul pihku on sugenenud. Siiski ei sa ka nemad möönmata jätta, et aeg uue standardi jaoks on juba enam kui küps.

VESA pressika leiab siit ning natuke rohkem räägib ka News.com-i uudis.

Suured ekraanid

Kõik kes on hiljuti käinud teleripoes on märganud, et vähemalt pooled mudelitest ei ole enam kineskoobi, vaid lapiku ekraaniga, olgu selleks tehnoloogiaks LCD või plasma. Et mis värk nendega on? Millal tasub neid ostma hakata ja kas üldse maksab?

Maksab ikka … hinnanguliselt ülejärgmine aasta on õhukeste ekraanide hind langenud kineskoopidega samale tasemel. Tegelikult arvestades sellega, et järjest rohkem ja rohkem ostetakse mittekineskoopekraane, võib oletada, et koos mahtude vähenemisega hakkavad kineskoobid hoopis kallinema. Küsimus on ainult millal.

News.com annab asja kohta ka paar vihjet. Kuni seniajani on õhukeste ekraanide hind langenud keskmiselt veerandi võrra aastas. Eelmine aasta on paljud tootjad seoses nõudluse kasvuga oma tootmisvõimsusi KORRAGA nii palju suurendanud, et enam ei juhi turgu mitte nõudmine, vaid pakkumine. Seega oletatakse, et selle aasta lõuks on on hinnalangus juba umbes 50% võrreldes aasta algusega. Konkurents ikkagi. Ehk siis teisiti, kui on plaanis lähitulevikus osta omale 42″ või 50″ telekat, siis ostke see jaanuaris.

Artikkel ise asub siin.

Aia

Okei, nigel on olla ja anname tõele au: vähese viina viga see ei olnud.

Tänase päeva mõtteteraks on selline lause: “Inimesed jagunevad kolmeks: ühed on need kes oskavad kolmeni lugeda ja teised on need kes ei oska.”

Müstilised ministrid

Täiesti uskumatu milliste avaldustega ministrid oma apsakaid välja vabandavad:

Minister tunnistas viga, et ei osanud intervjuu andmiseks piisavalt vene keelt ning üleüldse rääkis liiga palju.

Mis tähendab, et ei osanud? Nüüd tead, et kui kaamerat näed, Mailis, siis tuleb kohe võssa silgata! Seda sa ju oskad.

STV ja ruuter, sõbralikult näe …

Q-Tec 790RH Ruuter

Pagan küll, Junk tõi mulle ühe ruuteri siia ja ma mitte ei saanud aru, mille pärast see värk ei taha kuidagi moodi STV internetiga haakuda. Nüüd lõpuks on pilt selge (paljuski tänu Arvutikasutaja foorumile): STV tahab, et minupoolse masina MAC aadress ei muutuks. Võtsin ruuteri, palusin tal WAN-le öelda, et ta MAC aadress on sama, mis minu võrgukaardil ja kõik töötas nagu vaja. Nüüd ei ole ühtegi takistust (peale pika puidupuuri, millega põrandasse auk urgitseda), et alumine korter samuti omale samuti interneti saaks. Paraku loomulikult tekib varem või hiljem päevakorda küsimus, et kas ei oleks mõttekas see agregaat asendada hoopis mingi Wi-Fi või isegi WiMaxi toatava ruuteriga. Küllap jõuab veel. Küllap jõuab.

Kartellimehed

Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju peaks tõsiselt enne mõtlema ja siis ütlema, sest kuidas muidu mõista sellist Äripäevas avaldatud lõiku:

Kolmapäeva hommikul läksid hinnatõusuga kaasa ka Neste ja Hydro Texaco, kes tõstsid samuti hinda 25 sendi võrra.

Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju sõnul tingis sammu konkurentide hinnatõus. Kui kauaks praegused hinnad püsima jäävad ei tihanud Kaju ennustada.

Mees sisuliselt tunnistab kartellilepet, kuna neil firmas tõstetakse hindu kuna konkurendid tõstavad ka. Öelgu siis seda kuidagi muud moodi, sõnastada ei oska või?

Jean Charles de Menezesi lugu

Jean Charles de Menezes

Vahest mäletate, et mõned nädalad tagasi lasti Londoni metroos maha Brasiilia immigrant, keda süüdistati kahtlases käitumises, riietumises ning illegaalselt maal viibimises. Päris kõrgel tasemel politseinikud ning mitmed poliitikud avaldasid oma tuge kohal viibinud ja veretöö korda saatnud erariides agentide resoluutsele tegutsemisele ning pidasid süütu noormehe surma kahetsusväärseks kõrvalnähtuseks elanike julgeoleku tagamisel. Siiski alustati asjakohane juudlus, mille tulemused on praeguseks ajakirjandusse lekkinud. Põhiliseks tõendusmaterjaliks said seekord turvakaamera lindistused, mis korravalvurite meelehärmiks mitte nende kasuks ei tunnistanud:

Hamdi Issac

Esiteks väitis politsei, et noorel brasiillasest elektrikul oli seljas vaatamata soojale ilmale lohmakas jope ning kukil seljakott, millest turritasid välja värvilised juhtmed (nice one!). Nüüd selgus, et tegelikult kandis mees tavalist teksatagi ning seljakotti tal polnud.

Teiseks väitsid politseinikud, et mees käitus kahtlaselt, hüppas pärast politseinike peatumismärgannet kuuldes üle piletibarjääri ning tormas eskalaatorit mööda alla vagunisse. Turvakaamerad näitavad, et tegelikult ei palunud keegi tal peatud, mees läbi piletibarjääri normaalselt, isegi peatus korraks, et võtta hoidjast omale üks ajaleht. Seejärel sõitis ta rahulikult eskalaatoriga alla ning paar kiiremat sammu astus ta alles lõpus, kuna märkas, et tema rong on ees ning ei soovinud maha jääda.

Kolmandaks väideti, et ta proovis põgeneda, ometigi väidavad tunnistajad, et talle karati üsna ootamatult kallale ning ta suruti istmesse nii, et ta ei saanud ennast liigutadagi. Alles seejärel asuti tulistama — seitse korda pähe, üks kord õlga ja kolm korda mööda.

Lisaks ei seati kahtluse alla ka väide nagu oleks tegu olnud illegaalse immigrandiga (kahjuks ma ei saa seda väidet hetkel kontrollida). Politseinikute raporti kohaselt asuti meest ründama, kui öeldi, et tegu oli kas Hamdi Issaciga (kes tabati nädal aega hiljem hoopis Itaaliast), keda kahtlustati Londoni pommirünnakule kaasa aitamises VÕI ühe teise kahtlase mehega. Selgub, et nad polnud isegi kindlad noormehe identiteedis.

Üldiselt saab seda mõista ainult üheti — kui Briti politseinik tunneb, et see tegevus on põhjendatud, siis võib ta koha peal surmaotsuse teha ning hukkamise läbi viia. Niipalju siis kohtusüsteemist ja võimude lahususest.

Soovitus kõikidele eestimaalastele on aga selline: päevitamine kahjustab tervist, teid võidakse oma jumeka naha tõttu pidada terroristiks ning koha peal hukata. Inimesed, olge valvsad.

Lisa:
Vahepeal on lisaks CNN-le ka BBC avaldanud oma temaatilise artikli, mis on veelgi detailsem ja veelgi hirmuäratavam. Tuleb välja, et vahetult enne selle loo avaldamist ajal hooples siseministeerium oma professionaalsusega ning avaldas kiitust asjaga seotud tegelastele oma ametialase pädevuse ja külma närvi eest.

Veel lisa:

Sir Ian Blair

BBC on materjalidega vähe detailsemalt tutvunud ja teinud samm-sammult ametliku info ja tegelikult toimunu võrdluse kogu intsidendist, alates algusest ja lõpetades tulistamisega. Selgus, et ainuke põhjus brasiillase jälitamiseks oli see, et üks politseinikest arvas, et ta on veidike sarnase välimusega, kuid ei olnud selles üldse kindel. Ta otsustas teiste käest järgi küsida, kuid ei leidnud selleks vaba aega, kuna tal oli vaja peldikus käia. BBC võrdlev tabel on siin.

Muide, üks olulisemaid politseinike tegevuse õigustajaid oli metropoli politseiülem Sir Ian Blair. Kes tahab võib lugeda tema sõnavõttu teemal kuidas tänu temale London kohe kõige rahumeelsemaks ja ohutumaks linnaks muutub. Mina tema asemel katsuks pärast selle raporti avaldamist ennast väga väikeseks teha ja kuhugi peitu veereda.

Kliper

Kliper Žukovski näitusel

Žukovskis toimus järjekordne vene kosmose- ja lennundusnäitus MAKS 2005. Põhiline, mis muu träni hulgas silma torkas oli venelaste uus kosmosesüstik Kliper, mida üsna pikka aega on aretatud, kuid mida vahepeal meie idanaabrite kosmosesektori viletsa majandusliku olukorra tõttu surnuks peeti on tagasi ja mitte vähe.

Ariane 5 stardib

Hetkel on plaanis see asjapulk kosmosesse lennutada juba lähima viie aasta jooksul. Pardale võtab masin kuni kuus inimest ja pärast käikuandmist peab Kliper välja vahetama juba 1961 aastast pärit Sojuz süsteemi. Probleemiks on hetkel ainult kanderaketi leidmine — Sojuzi jaoks kasutatav kanderakett suudab orbiidil vedada vaid 8 tonni kraami, samas kui selle seadme kaal kipub jääma kuhugi 14 tonni kanti. Sestap spekuleeritakse, et Kliper hakkab hüppelauana kasutama uut Angara-A3 raketti, mille esimene start peaks toimuma aasta-paari jooksul. Kuna süstikusse on kõvasti investeerinud ka Euroopa Kosmoseagentuur ESA, siis loomulikult ei saa jätta kõrvale võimalust, et käiku tuleb ka Ariane 5 stardiplatvorm, mis algselt oli mõeldud eurooplaste Hermes kosmosesüstiku jaoks.

Igal juhul on Venemaal Kliperiga suured plaanid: kindlasti Kuu, aga sahistatakse ka Marsist. Oma hinnalt on see lennumasin suurusjärgu võrra odavam NASA juba aeguvast süstikust, seega hoiame pöidlaid, et kosmosevõidujooks on taas alanud.

Spamalot

Spamalot!

Vahelduseks natuke kerget muusikat. Mõned teist indlasti teavad, et Monty Pythoni mees Eric Idle on maha saanud muusikaliga 1975 aasta filmi “Monty Python and the Holy Grail” ainetel (kataklopp-kataklopp). Sa nimi on “Spamalot” ja tegu on erakordselt humoorika, samas kõrgetasemelise lavateosega.

Ühesõnaga asjast on olemas ka OST ehk Original SoudTrack, mida ma praegu kuulan ja see on ülikõva!

Kokku on plaadil 25 lugu, osad vana kooli Monty Pythoni valikust (nagu “Always Look on the Bright Side of Life” ja paar muud), osad tuliuued aga kõik on head.

CHORUS:
Oh we’re not yet dead
To Camelot we go
To enlist instead
To try and earn some dough
And so although
We should have stayed in bed
We’re going off to war
Because we’re not yet dead

ALL:
We’re going off to war
We’ll have girlfriends by the score

DAD:
We’ll be shot by Michael Moore!

ALL: Because we’re not yet dead.

(Selle laulu sõnad tervikuna leiate siit. Seal on ka muude plaadil olevate laulude sõnad. Tundke rõõmu.)