Ma tean, ma tean. Olen olnud laisk ja lükanud asju edasi ebamäärassesse tuleviku ning seetõttu käisin vaatasin Hitchhiker’s Guide to the Galaxy filmi alles eile ära.
Mida ma arvan asjast? Noh, ma ei oskagi kohe öelda, filmi läbiv teema oli sama mis raamatul. Mulle meeldis näiteks montipüütonlik avalaul, mida delfiinid esitasid. Paljud asjad olid teistmoodi, näiteks ei rääkinud Ford töödejuhatajat buldooseri ette, vaid lihtsalt käristas kõikidele tegelastele õltsi välja. Esialgu valmistas selline lahendus mulle sutsu pettumust, kuid hiljem hakkasin mõtlema, et tegelikult polnudki see halb lahendus — kui taoliseid kohti oleks hakatud läbi mängima, siis oleks see film tulnud neljatunnine (mis minu arvates polekski väga halb olnud, siis igav ei hakanud mul hetkekski ja film tundus pigem lühike kui pikk). Selliseid kohti oli veel, kui peaaegu kõik neist olid pärast mõningast mõtlemist vabandatavad, kuna tõepoolest film on erinev meedium kui kuuldemäng, telesari või raamat. Filmi puhul mängivad rolli kompaktsus, jälgitavus ning ühtlane tempo, mida eelnevate meediate puhul saab suuresti ignoreerida või mis veelgi tõenäolisem, mida on VAJA ignoreerida.
Üldjoontes annan ma sellele filmile oma mõõdupuu järgi hindeks täiesti arvestatava nelja. Ehk siis “hea”. Don’t Panic!
PS. Tõlkeapsakaid oli seal ikka tonnide viisi. Kas neil mingit elementaarsetki kontrolli asja üle ei ole? “Ursa Minor”, my ass!
