Mäletate sellist nalja?:
K: Miks Šveits on neutraalne riik?
V: Kuna nad nad ei tea kelle poolt on Chuck Norris.
Väga sarnane olukord on praegult Savisaarega.
Ma pidevalt kuulen vestlusi teemal “Savisaare fenomen” ja kui kurikaval ta on ja kuidas ta kõikidel osavalt vaatamata vastuseisule alukad kannikate vahele tõmbab. Ning seda kõike võõraste kätega, ise lillegi liigutamata.
See viimane lause võtabki tegelikult kokku “Savisaare fenomeni”. Savisaar ise pole selle “fenomeni” tekkega kuidagi seotud, kuigi ta võimaluse korral seda aktiivselt ära kasutab. Selle on talle hõbekandikul kätte toonud just tema vastalised. Ükskõik mille poolt Savisaar on, on paha ja tuleb hävitada. Ükskõik mille vastu see on, on hea ja seda tuleb toetada. Selline automaatne vastandumine paistab tänapäeval moes olevat, näiteks tsiteerides ühte teist mühkamit ühes teises riigis: “Kõik, kes pole meie poolt on meie vastu”. Tihtipeale tuuakse seda teed minnes oma isiklikud seisukohad ja arvamused ohvrid ning tehakse vastuolulisi avaldusi. Pole siis ime, et Savisaarel nii palju toetajaid on kui ta paistab üks väheseid mehi olevat kellel mingisugunegi maailmavaade paistab olevat.
Hea näide siinkohas on Sakala keskus. Mitte kellelgi polnud selle maja vastu erilist huvi, pigem pooldasid inimesed sellest tondilossist vabanemist. Kui see monstrum, mis kõige rohkem meenutab Tartu uut kaubamaja kaheksakümnendatel püsti lükati ei suutnud inimesed sellest kommunistide kantsist sülitamata mööda minna. Isegi selle maja loonud arhitekt oli imestunud, et seda oma aja tellimustööd uue korra saabudes kiirkorras maha ei tõmmatud. Eks talgi oli piinlik. Aga niipea kui Edgar asja lammutamisele oma käe alla pani ärkasid kohemaid “valged jõud”. Kalev Rebane, kes enne usinasti Pronkssõduri ja muude okupatsioonisümbolite vastu oma ristisõda oli pidanud rebis särgi lõhki ja asus oma endiste vihavaenlaste peakorterit rinnaga kaitsma. Sest kõik mida Edgar teeb on paha ja seda tuleb maha teha. Väga tõenäoline, et Rebane oleks sama aktiivselt maja lõhkumist toetama asunud, et Savisaar oleks selle kaitseks välja astunud.
Savisaar on seda vastalisust pidevalt enda kasuks ära pruukinud. Tavaliselt kui on vaja inimesi ohtliku teema juurest minema juhtida tuleb neile mõni teine kont puremiseks hambusse visata. Üks nendest kontidest oli näiteks Aegna muutmine kasiinosaareks. Või kesklinna sissesõidumaksu kehtestamine. Nende teemade absurdsusest sai aru igaüks ja kuna Savisaar on teatavasti ju paha (ning teema lihtne), siis asuti seda usinasti materdama, jättes tegelikud, kuid palju keerukamad probleemid täiesti ilma igasuguse tähelepanuta.
Kuhu ma selle jutuga jõuda tahan? Hetkel enda arust igati ontlikud inimesed vaatavad igaks juhuks enne millega savisaarlased tegelevad. Et arvamus kogemata ei ühilduks. Minu arust ei tohiks Savisaar otsuste tegemisel olla mingi kriteerium. Keda see huvitab, mida mingi töll kuskil oma kontoris asjast arvab? Ja ei tohi nii olla, et kui juhtumisi sinu seisukoht ühildub Savisaare omaga ja kuidagi seda maha vaikida ei saa, siis alustad oma juttu sõnadega “pole küll mingi Savisaare toetaja aga …”. Ise nõnda oletemegi me selle suure juhi ja õpetaja aura tema ümber loonud ning tema seisukohta iga ettvõtmisega sidudes temast arvamusliidri teinud. Kui sul midagi öelda on siis ütle seda ise, enda sõnadega ja enda prisma läbi. Ära võrdle seda kellegi teisega, ära poe kellegi teise varju. Ole ise mees. Ja ära vabanda kui sa pole midagi valesti teinud.
