pronto.ee

Nüüd see siis lõpuks juhtus. Kõik on mind hoiatanud, et ühel heal (halval) päeval pudenen ma oma maja trepist purjus peaga alla ja eile oligi see päev. Kes veel ei tea, siis see trepp meenutab mõnevõrra neid peaaegu püstloodis asju, mis laevadel on. Praegu istun siin ja valutan üleni. Ouch!

See NY Timesi artikkel teatab, et osad kinod keelduvad näitamast populaarteaduslikke filme, mis lähevad vastuollu kreationismi põhiteesidega (ehk siis kust kumab läbi teooria, et vanajumal polnudki see, kes 6000 aastat tagasi maailma lõi).

Keelatud filmide nimistus on näiteks “Cosmic Voyage”, mis räägib universumi tekkimisest, “Galapágos”, kus tuleb juttu Darwini tööst ning “Volcanos of the Deep Sea”, mis räägib evolutsioonist üldisemalt.

Ja samad mehed räägivad, et kaltsupead on usufanaatikud ning keelduvad kuulamast mõistuse häält (mis tähendab seda, et neid võib tiibrakettidega pilduda).

Hommik on mul praeguseks juba suhteliselt käpas. Ärkan kella peale, suhteliselt vara ja vedelen poolunes umbes tunni. Siis tuleb pilt ette ning ma nihkun arvuti taha, kus ma teen oma esimese ringi — mailid, särk-värk. Kui nendega on ühele poole saanud ajan riided selga ja asutan ennast tööle minema. Roosikrantsi tänava alguses koristab üks küürakas imepisike vanamutt tänavat, tunnelisse viiest piidleb mind uudishimulikult pirukaidmüüv tütarlaps (ma aeg-ajalt astun sealt läbi ja võtan omale tööle provianti kaasa), seejärel on ühe poekese peal kiri, et India kauplus asub esimeses boksis. Tunnelist väljudes on peaaegu kohe see ümbersündinud George Brownes, mille nimi on praegu Stereo. Teooria väidab, et see nimi on tingitud tavalisest külastajate hulgast seal: kui oleks poole vähem, oleks mono, kui poole rohkem, siis kvadro. Natuke eemal on Pegasus, kust kostab dekadentliku klaverimuusikat ja kus degenerandid avavad juba esimesi ?ampusepudeleid. Tee peal jõuan veel möödud erinevatest baaridest, baarikestest, poodidest ja poekestest, mille ees seisavad erivärvilistes jopedes närvilised müüjad ja kisuvad oma päeva esimest suitsu. Ka kangialused on suitsetavaid naisterahvaid täis. Siis jõuan tööle.

Täna nägin erandkorras Eerot, kes küsimuse pealt, kust tuled vastas, et teoatrist, aga piletid said otsa. Minu küsimuse peale, et kuidas nii vara esmaspäeva hommikul ja kohe jooma, kehitas ta vaid õlgu (kes veel ei tea, siis Teater on tegelikult teine nimetus sõnale Puhvet, sest milleks muidu inimesed ikka sinna lähevad? Pärast on hea vaikne ning hämar, saab vajaduse korral kenasti tukastadagi).

Kuigi nädalavahetus on poole peal, võib teha mõningasi vahekokkuvõtteid.

Reedel vaatasime Sauruses kahte filmi: Aki Kaurismäki “Kauas pilvet karkaavat” ja linateost nimega “Night on Earth”. Kummagi kohta võib anda erinevaid hinnanguid, kuid igal juhul on mõlemad kõvasti vaatamist väärt. Eriti viimane film.

Teine asi on see, et eile jõudsin järeldusele, et kevad on südames ja võta või jäta, aga mul on jooksuaeg. Ilmselgelt olen ma naiste koha pealt igasuguse kriitikameele kaotanud. Peaks ennast nuhtlema. Aga ei saa, sest ma pean endast selleks liiga palju lugu.

Äsja muide sai läbi laupäev, mille käigus tegima Irve juures kõva sessiooni Paranoiat. Päris hästi kukkus välja, kuigi oli näha, et enamuste jaoks oli see esimene kord. Teine ja kolmas kord hakkavad kindlasti paaaalju paremad olema.

Kui juhuslikult peaks vaja minema teiste inimeste kontakte, siis iga trenditeadlik inimene läheb poodi ja ostab omale selle raamatu.

Rääkides siin kvoodimajandusest, siis milleks ühte kuriteoliiki teisest eristada. Kuidas oleks, kui kuulutaksime ka kvoodid näiteks vägistajate, mõrtsukate, kiiruseületajate (sic!), narkodiilerite, poe- ja taskuvaraste tabamiseks. Miks mitte luua ka kvoot maksupetturite ning insidertehingute tegijatele. Ja lõppkokkuvõttes võiks mingi kvoot ka lolli jutu ajamisele olla.

Huvitav küll, kõik räägivad siin pikal laialt Ansipist kui potentsiaalsest peaministrist, aga Savisaar on kuidagi sujuval kõrvale jäetud. Ma tean, et see mida ma kohe räägin on väga spekulatiivne, kuid mõelge ise, mis toimuks siis, kui Savisaar Toompeal otsustaks RP pekki saata? Juhtuks ilmselt see, et Keskerakond, kui ta suudaks endale mõned ajutised poolehoidjat tekitada saaks teha valitsuse. RP saaks aga megatonnise tünga, sest selle partei ainuke suurem tugipunkt oleks sellisel juhul Tallinn, mis samamoodi sõltub Savisaarest. Kõige õudsam asja juures oleks ka see, et härrased äraostmatud on ennast ise sellisel juhul nurka vangerdanud ning nad peaksid käima allinnas kikivarvul kui vähegi soovivad mõndagi kabinetti säilitada. Ja kõiges saavad saad sellisel juhul süüdistada iseenese ahnust ning lühinägelikkust.

Ma siiski arvan, et Savisaar ei suuda endale eriti toetajaid leida, kui ta just Reformi uuesti hoovi ei suuda tõmmata. Mõnes mõttes oleks see Reformi jaoks kõva comeback, kuna nemad väljuks kogu sellest segapudrust ikkagi kilbiga ja samuti võidaks selleks sellega ka Rahvaliit ning Sotsdemmid, kes on sisuliselt sama hästi kui nimekirjas kui KE peaks soovima midagi Toompeal ära teha. Liberid võivad jääda vaikivaks osanikuks või lausa liikmeks, sest nende kaheksa häält on siiski piisavalt suur jõud ja nende KE tausta ei saa ka täielikult ignoreerida.

Kogu see tants Kenny ümber on ajapikku hoogu kogunud ja nüüd saab natuke selle kohta ka arvamust avaldada. Kahtlemata on see kvoodimajandus korrupantide tabamisel paras naljanumber, kuid mitte ainult see pole tema peksupäeva põhjuseks. Ilma igasuguse kahtluseta on tegu siiski hetkel kõige nõrgema ministriga, kes varemgi sikku on teinud ja nagu ma ennist märkisin on tegu rohkem kumulatiivlaengu kui üheainsa patu nuhtlemisega. Aga räägime seekord siiski kvoodimajandusest:

a) Kõigepealt tekitab kvoodimajandus palju paksu verd, kuna kui on vaja kedagi ohvriks tuua, siis miks mitte ühendada meeldiv kasulikuga ja proovida vastaspartei toetajaid tuleriidale saata. Kuna kvoot on tegelikult ühtne kogu süsteemi jaoks on kõik lülid varmamad tüüpe võlla saatma. Senikaua, kuni nende kodupartei on sobilik, loomulikult. Ma mäletan, kui inimesed vahepeal kirusid juddivelle Zuroffi nõuet saata rootsi kardinate taha iga aasta kindel kogu natse, vastasel korral lubas ta riigi natsivaenulikuks tembeldada ja lõpuks ta avaldaski mingeid järjestatud nimekirju.

b) Mis juhtub, kui kvoot saab täis? Sisuliselt kvoot, kui selline omab ülem ja alampiiri, kuna vastasel korral pole sellel erilist mõtet. Kui kvoot on täis, siis on tegelikult härraste korrupantide elu suhteliselt lihtne, kuna järgmise tsarapini hoitakse korrupanti nagu silmatera. Kõige lihtsam oleks koguni omale teadlikult korrupante tööle võtta, kuna nii on kvoodi täitmine kõige lihtsam (ehk siis minna küttimiselt ja koriluselt üle põllumajanduse ja karjakasvatamisele, kui nii võib öelda). Tuletagem kasvõi meelde T.Pratchetti kirjandusest tuttavat tsitaati, kus demonstreeriti Patriitsi vilumust poliitikuna ka siis, kui tehtud otsused soovitud tulemusi ei andnud:

… ajapikku muutus rottide populatsioon Ankh-Mopokis niivõrd suureks, et sellest nuhtluseks vabanemiseks kuulutas Patriits välja edikti, mille alusel iga rotisaba eest maksti toojale üks kuldmünt. Hetkeks rottide arvukus isegi vähenes, kuid paisus mõne nädala pärast taas endise suuruseni ja lõpuks üle sellegi. Rotisabatoojate hulk samas aina kasvas ja kasvas ning Patriits märkas ehmatusega, et sellise tempo juures saab linna rahakott peagi tühjaks. Mees uuris asja ning leidsid tekkinud probleemile Saalomonliku lahenduse: ta maksustas rotifarmid.

Ühesõnaga nagu ma prognoosisin sehkendavad härrad taaskord Keskerakonnaga. Tallinnas vahetati ebasobivad mehed välja ja ime küll, hääled hakkasid klappima.

Kõige naeruväärsem on asja juures muide Paltsu seletus, kus ta arvab, et Keskerakonnaga mitte ühte heitmine on võimust loobumine ja justkui valimislubaduste petmine. Allooooo?! Mis sai nendest loosungitest nagu “Vali kord!”, “Uus poliitika” ja “Läbipaistev riik”? Need justkui on põhilised lubadused olnud ja ükski neist ei ole koalisatsioonist koos KE-ga olles võimalik.

Jarmoga töö juures Sky Raadio muusikaauhindadest lobisedes leidsime, et milleks üldse siduda seda farssi Sky Raadio nimega. Nimetagem selle kohe ausalt otse välja Smilersi auhindade jagamiseks. Nomineerida saaks sellisel juhul järgnevates kategooriates:

a) Parim Smilers,
b) Parim Smilersi meeslaulja,
c) Parim Smilersi naislaulja (või parim Ines, kuidas keegi tahab),
d) Parim Smilersi lugu,
e) Parim Smilersi plaat,
f) Parim Smilersi uus lugu,
jne …

Nimetagem asju õigete nimedega.