pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Nädalavahetus

Oh, nagu näha pole ma rääkinud oma nädalavahetuse seiklustes. Ma pean siinkohas silmas eelmist, mitte järgmist. Kiire on olnud ja tööd on palju. Katsun vähemasti osaliselt selle asja parandada.

Nädalavahetuse avalaks reedel ei vääri tähelepanemist. Mitte, et see oleks halb olnud, vaid pigem sellepärast, et me kõik teame millised need on ja see ei erinenud neist millegipoolest oma tuntud headuses. Laupäev seevastu oli sootuks teistsugune: kõigepealt vaatasin ma ära Stargate viimased osad. uskuge või mitte, aga ma olen viimase kui ühe SQ-1 ja Atlantise osa ära näinud. Pärast sedaläksin tööle, kust me Rene-ga edasi Microlinki üritusele marssisime. Üritus toimus ise klubis nimega Prives, kus toimus teatrietendus nimega Ürgmees.

Ürgmehel peaks korra eraldi peatuma. tegu on Jan Uuspõllu sooloesinemisega ja minu arvates oli tegu üsna omapärase tükiga. Asja juhatas kohe sisse see, kuidas mees katsus leida allegooriaid mingilt koopajooniselt. Siis mõtleb hetke ja lisab, et “tegelikult on olemas kolmas arvamus selle pildi kohta veel — vahest kutt lihtsalt logeleb põõsa all kõva munn õieli!”. Loos endis sarjati nii tänapäeva naisi kui mehi ja seda üsna põhjalikult. Minge ja vaadake ise.

Õhtu jätkus, tsiteerides klassikuid, udupeene napsuga. Ma punnisin sellele terminile jupp aega vastu, kuna udu ja peene jamas sõnas ei ole normaalne. Kõik on kuulnud sellest, et väljas on paks udu … aga kas keegi on midagi kuulnud peenest udust? Seda ma arvasingi. Mõne õlled pandi napsule veel lõpuks vitamiinideks (B-vitamiin) järgi ja siis marssisime edasi Parlamenti.

Parlamendis endas käisin ma sees esimest korda. Omamoodi päris sünge koht on, aga selle populaarsuse fenomenist ei saa ma aru, arvatavasti on lihtsalt inimestel pole, kus hängida. Õhtu (kirstu)naelaks oli loomulikult Monofäns (kuidas iganes seda ka ei kirjutata). Kaks totsi lõõritasid laulda ja mingid sepad, tõenäoliselt ilged peded, hööritasid laval hända. See oli minu karikasse viimane piir ja ma tatsasin edasi Karja-Keldrisse, kus toimus Sõpruse Puiestee aftekas (ma ise kontserile ei jõudnudki).

Pühapäevase päeva tiksusin aias ja ilmselt seal ma oma külmetuse saingi. See see on, kui kevad ootamatult asendub talvega ja tabab mind püksid rebade peal. Põrgusse küll.

Barry Hughart: The Bridge of Birds: A Magical Adventure of Ancient China

Ma kopeerin oma arvustuse ulmekirjanduse baasist. See refereerib eelnevaid arvustusi, mistõttu vaadake ka ülejäänud seal ära, kui tahate.

Omalt pool eelarvustajat täiendades olen ma sunnitud nentima, et võrdlus Pratchettiga on kohane ainult väga suurte mööndustega. Väljaarvatud loomulikult juhul kui sõna huumor on kirjanduses mingil hetkel saanud sünonüümiks Pratchettiga. Erinevused on liiga silmatorkavad — kui Kettamaailma lugudes on absurdihuumor keskseks kandvaks talaks, siis Hugharti puhul kuulub väike naljaviskamine rohkem tema jutustamiststiili juurde. Absoluutselt mitte midagi ei toimu selles raamatus ainult sellepärast, et mees saaks oma vaimukusega hiilata.

Üldiselt võib seda lugu pidad täiesti omaette ?arni kuuluvaks. Tegu on nimelt fantaasiakrimkaga. Kui Scooby Doo müstilised kurikaelad paljastuvad muutuvad pärast maski maha rebimist tavalisteks pättideks, siis “Lindudest Sillas” see nipp ei tööta: tondid ja deemonid on osake igapäevasest elust. Kui ma peaks seda juttu võrdlema millegi analoogsega, siis tõmbaks ma paralleeli hoopis Rex Stoutiga. Lid võib väga vabalt võrrelda Nero Wolfega ning Kümnendat Härga tema truu (?) abilise Archie Goodwiniga. Viimase puhul on sarnasused niivõrd ilmsed, et raske on uskuda nagu oleks tegu juhusega. Härg on suhteliselt nutikas tegelane ja on oma kaaslasele paljuski poja ja õpilase eest. Samas jääb tema õlule lõuga sõitmise vastutusrikas ülesanne ning loomulikult saab ta lõpuks kõik naised.

Jutust endast on eelkõnelejad juba põgusalt kokkuvõtte teinud ja omalt poolt lisan juurde, et nagu heale krimkale kombeks on jutul kaks sü?eeliini: avalik ja salajane, mis omavahel põimudes lõpuks kokku sulavad. Kõik ei ole nii nagu esmapilgul paistab ja asjad on pea alati omavahel kuidagi seotud. Ehk nagu raamatu peapahalane kommenteeris: “Mehed, te teete õigeid tegusi täiesti valedel põhjustel!”
Ahjaa .. kokkuvõtteks veel hindest. Hugharti neli on mitu korda kõvem, kui mõne mehe parim viis. Ütleme nii, et ilmselgelt on tegu autori debüüromaaniga. Kohati on teatavaid lünkasi narratiivis ja mõningasi lapsikusi. Ja mis kõige olulisem: sarja järgmine raamat on OLULISELT parem ja kuna ma sellele kuute panna ei saa, siis pean siin väikeseid kärpeid tegema. Sorry Barry!

Kolmapäev

Hea päev. Õhtu lõppes Rockstarsis, kus esines Eriti Kurva Muusika Ansambel ja kus Pir oma sünnipäeva õhtusse veeretas. Mart demonstreeris uut teetrendi ja tundis huvi potentsiaalsete meemifoobiate vastu. Ma tean nüüd, mis asi on meem. Mis on foobia teadsin ma juba varem.