pronto.ee

Mõned kanded tagasi rääkisin ma Londoni metroos toimunud intsidendist brasiilasest elektriku Jean Charles de Menezesiga. Kogu algselt avaldatud informatsioon baseerus suuresti pealtnägijate tunnistusele, mis pärast võrdlemist turvakaamerate lintidega osutusid täiesti valedeks. Kuidas selline asi üldse juhtuda sai on BBC Newsi selle artikli sisuks.

Selgub, et enamus inimesi märkab sündmuse toimumise ajal sündmust ennast, mitte selle osalisi. Näiteks kui keegi peaks tõmbama metroos välja tulirelva, siis fokuseerub inimese tähelepanu automaatselt relvale endale ning kui pärast küsida sellel pealtnägijatelt, kes täpselt relvaga vehkis, avastab inimene endagi üllatuseks, et ta ei suuda seda meenutada. Kuid sellega asi ei piirdu: kõige häirivam kogu värgi juures see, et mälu ise täidab puuduvad küngad — näiteks selle intsidendi puhul kui näidati tegelase pilti, siis paigutas mälu automaatselt puuduva detailina just brasiilase näo üle piletibarjääri hüpanud tegelasele. Hilisem uuring näitas, et tegelikkuses nägi fotopoe pidaja Christopher Wells hoopis erariietes politseiniku.

Muide, taoliseid intsidente on varemgi juhtunud — näitena toodi 1969 toimunud kuritegu, kus lõhuti hunnik parkimistulpasi ning mis päädis tulevahetusega politsei ja tagaaetava vahel. Kuigi esimasel kahtlusalusel oli veekindel alibi ning tunnistajate ütlustes oli vastuolusi pandi mees sellele vaatamata soolaputkasse, kuna kaheksa tunnistajat arvasid just teda kurjategija olevat. Hiljem tabati tegelik kurjam ning süütu mees vabastati. Nii et — pealtnägemiseni!

Halvad uudised. Tõsiselt halvad: Levikas pandi kinni ja see kord väidetavalt permanentselt. Neil oli leping, mida enam ei pikendatud ja möödunud nädalavahetus jäi selle baari jaoks viimaseks. Ma ei oskagi kohe midagi öelda, esimese hooga ei suuda uskudagi.

Igal juhul on nigel lugu see, et öiseid avariibaare kipub Tallinnas üha vähemaks jääma. Ja see on halb. Tavaliselt kui Texases toimus kuu-viimase-reede istumine, siis kablutati pärast sealt välja viskamist Levikasse. Nüüd tuleb hakata sellele alternatiive otsima. Kindel on aga see, et Texas kaotas ühe ja kõige põhilisema oma argumentidest olemaks koht, kus reedel temaatiliselt pummeldada.

Tank arvas, et inimesed tuleb jagada kaheks: ühed kes jagavad inimesi kaheks, teised, kes ei jaga. Ma ei ole sellega päris nõus. Inimesi saab tõepoolest jagada kaheks: ühed on taaskord need kes jagavad inimesi kaheks ja teised on need kellel lihtsalt pole kirvest.

Vali Dool leidis internetist laheda lehekülje, kus härrad tegid nigelast viinast oluliselt vähemnigelamat. Selleks, tuleb välja, kõlbab suurepäraselt Brita veepuhastusagregaat, millest viina paar korda läbi tasub lasta. Muide, lisaks märgiti ka ära, et eriti kaval on sellest mingit odavat viskit läbi kurnata. Maitsega kangete alkoholide puhul pidi vahe eriti tuntav olema.

Eas midagi, tegelikult tuleks see asi ise kah läbi proovida. Eks kui proovin siis annan teada. Kõigepealt tuleks kuskilt leida mingit eriti rämeda mekiga aga hästi odavat viina. On kellelgi mingeid ettepanekuid?

Donnie: “This is hockey, OK? It’s not rocket surgery…”

Kas keegi mäletab, kui kaua täpselt on VGA liides videokaartidel kasutusel olnud. Terve igaviku? Peaaegu: IBM-i esimene seda standardit toetav masin tuli müüki 1987 aastal, seega tugev 18 aastat tagasi. Paari aasta eest tuli paralleelselt VGA-ga kasutusele ka DVI liides, kuid sellegi puhul polnud tegu radikaalse sammuga edasi. Siiski on neil oluline vahe: VGA oli puhas analoogliides; DVI kaudu on võimalik saata nii digitaal kui analoogsignaali. VGA liidese põhiliseks miinuseks on see, et ta on igavesti kobakas ning pealegi nõuavad analoogseadmed ka trükiplaadi kõvasti pinda. Sestap pakkuti välja uus standard nimega DisplayPort. Tõneäoline on ka see, et antud standard ametlikuks kuulutatakse: selle taga on hulk tõsist musklit: nVidia, ATi, HP, Samsung, Philips, Dell, jpm.

Kes veel ei tea, siis VESA, ehk Video Electronics Standards Association on liit, mis hõlmab oma liikmete hulgas sisuliselt kõik tegijad, kes on ühte või teistmoodi elektroonilise pildiga seotud — kui see organisatsioon otsustab, et DisplayPort saab uueks standardiks, siis nii ka jääb ja uued liidesega kaardid ning monitorid teevad oma debüüdi juba järgmise aasta suvel. Mõned analüütikud on siiski avaldanud kahtlust, kas see standard ikka surub ennast läbi, arvestades seda tohutut hulka VGA seadmeid, mis juba inimestel 18 aasta jooksul pihku on sugenenud. Siiski ei sa ka nemad möönmata jätta, et aeg uue standardi jaoks on juba enam kui küps.

VESA pressika leiab siit ning natuke rohkem räägib ka News.com-i uudis.

Kõik kes on hiljuti käinud teleripoes on märganud, et vähemalt pooled mudelitest ei ole enam kineskoobi, vaid lapiku ekraaniga, olgu selleks tehnoloogiaks LCD või plasma. Et mis värk nendega on? Millal tasub neid ostma hakata ja kas üldse maksab?

Maksab ikka … hinnanguliselt ülejärgmine aasta on õhukeste ekraanide hind langenud kineskoopidega samale tasemel. Tegelikult arvestades sellega, et järjest rohkem ja rohkem ostetakse mittekineskoopekraane, võib oletada, et koos mahtude vähenemisega hakkavad kineskoobid hoopis kallinema. Küsimus on ainult millal.

News.com annab asja kohta ka paar vihjet. Kuni seniajani on õhukeste ekraanide hind langenud keskmiselt veerandi võrra aastas. Eelmine aasta on paljud tootjad seoses nõudluse kasvuga oma tootmisvõimsusi KORRAGA nii palju suurendanud, et enam ei juhi turgu mitte nõudmine, vaid pakkumine. Seega oletatakse, et selle aasta lõuks on on hinnalangus juba umbes 50% võrreldes aasta algusega. Konkurents ikkagi. Ehk siis teisiti, kui on plaanis lähitulevikus osta omale 42″ või 50″ telekat, siis ostke see jaanuaris.

Artikkel ise asub siin.

Okei, nigel on olla ja anname tõele au: vähese viina viga see ei olnud.

Tänase päeva mõtteteraks on selline lause: “Inimesed jagunevad kolmeks: ühed on need kes oskavad kolmeni lugeda ja teised on need kes ei oska.”

Täiesti uskumatu milliste avaldustega ministrid oma apsakaid välja vabandavad:

Minister tunnistas viga, et ei osanud intervjuu andmiseks piisavalt vene keelt ning üleüldse rääkis liiga palju.

Mis tähendab, et ei osanud? Nüüd tead, et kui kaamerat näed, Mailis, siis tuleb kohe võssa silgata! Seda sa ju oskad.

Ok .. tuleb välja, et Sarv ja Ivika on omale talvekorteri soetanud .. tuleb järgi tsekata.