pronto.ee

Halvad uudised. Tõsiselt halvad: Levikas pandi kinni ja see kord väidetavalt permanentselt. Neil oli leping, mida enam ei pikendatud ja möödunud nädalavahetus jäi selle baari jaoks viimaseks. Ma ei oskagi kohe midagi öelda, esimese hooga ei suuda uskudagi.

Igal juhul on nigel lugu see, et öiseid avariibaare kipub Tallinnas üha vähemaks jääma. Ja see on halb. Tavaliselt kui Texases toimus kuu-viimase-reede istumine, siis kablutati pärast sealt välja viskamist Levikasse. Nüüd tuleb hakata sellele alternatiive otsima. Kindel on aga see, et Texas kaotas ühe ja kõige põhilisema oma argumentidest olemaks koht, kus reedel temaatiliselt pummeldada.

Tank arvas, et inimesed tuleb jagada kaheks: ühed kes jagavad inimesi kaheks, teised, kes ei jaga. Ma ei ole sellega päris nõus. Inimesi saab tõepoolest jagada kaheks: ühed on taaskord need kes jagavad inimesi kaheks ja teised on need kellel lihtsalt pole kirvest.

Vali Dool leidis internetist laheda lehekülje, kus härrad tegid nigelast viinast oluliselt vähemnigelamat. Selleks, tuleb välja, kõlbab suurepäraselt Brita veepuhastusagregaat, millest viina paar korda läbi tasub lasta. Muide, lisaks märgiti ka ära, et eriti kaval on sellest mingit odavat viskit läbi kurnata. Maitsega kangete alkoholide puhul pidi vahe eriti tuntav olema.

Eas midagi, tegelikult tuleks see asi ise kah läbi proovida. Eks kui proovin siis annan teada. Kõigepealt tuleks kuskilt leida mingit eriti rämeda mekiga aga hästi odavat viina. On kellelgi mingeid ettepanekuid?

Donnie: “This is hockey, OK? It’s not rocket surgery…”

Kas keegi mäletab, kui kaua täpselt on VGA liides videokaartidel kasutusel olnud. Terve igaviku? Peaaegu: IBM-i esimene seda standardit toetav masin tuli müüki 1987 aastal, seega tugev 18 aastat tagasi. Paari aasta eest tuli paralleelselt VGA-ga kasutusele ka DVI liides, kuid sellegi puhul polnud tegu radikaalse sammuga edasi. Siiski on neil oluline vahe: VGA oli puhas analoogliides; DVI kaudu on võimalik saata nii digitaal kui analoogsignaali. VGA liidese põhiliseks miinuseks on see, et ta on igavesti kobakas ning pealegi nõuavad analoogseadmed ka trükiplaadi kõvasti pinda. Sestap pakkuti välja uus standard nimega DisplayPort. Tõneäoline on ka see, et antud standard ametlikuks kuulutatakse: selle taga on hulk tõsist musklit: nVidia, ATi, HP, Samsung, Philips, Dell, jpm.

Kes veel ei tea, siis VESA, ehk Video Electronics Standards Association on liit, mis hõlmab oma liikmete hulgas sisuliselt kõik tegijad, kes on ühte või teistmoodi elektroonilise pildiga seotud — kui see organisatsioon otsustab, et DisplayPort saab uueks standardiks, siis nii ka jääb ja uued liidesega kaardid ning monitorid teevad oma debüüdi juba järgmise aasta suvel. Mõned analüütikud on siiski avaldanud kahtlust, kas see standard ikka surub ennast läbi, arvestades seda tohutut hulka VGA seadmeid, mis juba inimestel 18 aasta jooksul pihku on sugenenud. Siiski ei sa ka nemad möönmata jätta, et aeg uue standardi jaoks on juba enam kui küps.

VESA pressika leiab siit ning natuke rohkem räägib ka News.com-i uudis.

Kõik kes on hiljuti käinud teleripoes on märganud, et vähemalt pooled mudelitest ei ole enam kineskoobi, vaid lapiku ekraaniga, olgu selleks tehnoloogiaks LCD või plasma. Et mis värk nendega on? Millal tasub neid ostma hakata ja kas üldse maksab?

Maksab ikka … hinnanguliselt ülejärgmine aasta on õhukeste ekraanide hind langenud kineskoopidega samale tasemel. Tegelikult arvestades sellega, et järjest rohkem ja rohkem ostetakse mittekineskoopekraane, võib oletada, et koos mahtude vähenemisega hakkavad kineskoobid hoopis kallinema. Küsimus on ainult millal.

News.com annab asja kohta ka paar vihjet. Kuni seniajani on õhukeste ekraanide hind langenud keskmiselt veerandi võrra aastas. Eelmine aasta on paljud tootjad seoses nõudluse kasvuga oma tootmisvõimsusi KORRAGA nii palju suurendanud, et enam ei juhi turgu mitte nõudmine, vaid pakkumine. Seega oletatakse, et selle aasta lõuks on on hinnalangus juba umbes 50% võrreldes aasta algusega. Konkurents ikkagi. Ehk siis teisiti, kui on plaanis lähitulevikus osta omale 42″ või 50″ telekat, siis ostke see jaanuaris.

Artikkel ise asub siin.

Okei, nigel on olla ja anname tõele au: vähese viina viga see ei olnud.

Tänase päeva mõtteteraks on selline lause: “Inimesed jagunevad kolmeks: ühed on need kes oskavad kolmeni lugeda ja teised on need kes ei oska.”

Täiesti uskumatu milliste avaldustega ministrid oma apsakaid välja vabandavad:

Minister tunnistas viga, et ei osanud intervjuu andmiseks piisavalt vene keelt ning üleüldse rääkis liiga palju.

Mis tähendab, et ei osanud? Nüüd tead, et kui kaamerat näed, Mailis, siis tuleb kohe võssa silgata! Seda sa ju oskad.

Ok .. tuleb välja, et Sarv ja Ivika on omale talvekorteri soetanud .. tuleb järgi tsekata.

Pagan küll, Junk tõi mulle ühe ruuteri siia ja ma mitte ei saanud aru, mille pärast see värk ei taha kuidagi moodi STV internetiga haakuda. Nüüd lõpuks on pilt selge (paljuski tänu Arvutikasutaja foorumile): STV tahab, et minupoolse masina MAC aadress ei muutuks. Võtsin ruuteri, palusin tal WAN-le öelda, et ta MAC aadress on sama, mis minu võrgukaardil ja kõik töötas nagu vaja. Nüüd ei ole ühtegi takistust (peale pika puidupuuri, millega põrandasse auk urgitseda), et alumine korter samuti omale samuti interneti saaks. Paraku loomulikult tekib varem või hiljem päevakorda küsimus, et kas ei oleks mõttekas see agregaat asendada hoopis mingi Wi-Fi või isegi WiMaxi toatava ruuteriga. Küllap jõuab veel. Küllap jõuab.