Tänase päeva kõrge põrutavam uudis on Delfist, kus pakutakse kõrge kütusehinna vastu välja alternatiivkütust, mida saab valmistada näiteks kassidest:
Surnud kassist saab odavat autokütust
Saksa leidur väidab, et leiutas viisi, kuidas surnud kassidest diislikütust valmistada.
— 8< -- snip -- 8< -- Leidur kinnitab, et kõrge kvaliteediga kütuse hinnaks on vaid 15 protsenti praeguse diisliliitri hinnast. Ühe kassi laibast saab 2,5 liitrit kütust, seega on paagitäie jaoks tarvis umbes 20 kassi.
Täna sai kontoris tee otsa:
> get no tea
tea: Dropped.
Tähelepanu vääriks veel see kommentaar:
In the Hitchhiker’s Guide to the Galaxy game, you can have tea and no tea at the same time, and in dealing with the situation you can prove your intelligence to a stubborn computer. However, it is impossible to have tea, no tea, and common sense simultaneously.
Okei … Sampos käib mingi jama praegu ja internetipanga asemel mõnitatakse mind suvaliste mõttetute VisiBrokeri erroritega. Kurat küll, kui asi mokas on, siis vabandus võik vähemalt kuidagi kenamini disainitud olla. Muidu ei tundu see eriti siiras ja tõsiseltvõetav.
Niisiis olen enam vähem elusalt ja tervelt Hiiumaalt tagasi. Burketi sünna oli täitsa tore, kohal oli mingi sü(n/l)dimängija, tegelased vihtusid tantsu ja need kes seda ei teinud (nagu mina) jõid hirmsalkombel koduõlut (ja viina, veini ning konjakit). Tegin jälle üle pika aja mõned suitsud ja pühapäeval oli sellest ka tulemus käes: tõeliselt nigel oli olla ja tervis kõlbas jälle kasutamiseks alles kusagil pärastlõunaks, mil ma Masti autos kilulinna poole tagasi loksusin.
Mõni tund veel ja Tallinna tolm saab nädalavahetuseks jalgadelt pühitud. Teatavasti on sellel nädalavahetusel Hiiumaal Burketi sünnipäev ja selle raames toimub seal tagasihoidlik (?) koosviibimine. Kohale hiivab ennast kurat teab kui palju rahvast ja nende hulgas ka mina.
Esimene töönädal on läbi saanud ja esmane rahmeldamine on asendunud metoodilise tambiga. Rahulikult, süstemaatiliselt, sammhaaval. Vahendan siin lätlaste ja eestlaste vahel informatsiooni — ehk siis näiteks terve tänase päeva olen tõlk olnud. Samas on see projekti omandamiseks üks paremaid positsioone, sest kogu info liigub sinu käest läbi ja selleks, et tõlkida pead sa konteksti tundma. Viimane omakorda eeldab seda, et iga kord kui millesti juttu tuleb, uurid, proovid katsetad ja alles siis kui sa oled kindel, et sa tead mida sa räägid, alles siis vahendad info edasi. Esialgu tundub see küll aeglase meetodina kui tänu sellele saab pikas perspektiivis asja palju kiiremini käima ja mind selle kiiremini käiva asja sisse.
Bridžiahvid tegid siis pärast Petsi lahkumist soiku läinud traditsioonile uue alguse ning korraldasid väikese proovimängu. Kukkus välja küll ja lõpupoole kui oldi esimesest krambist üle saadud, hakkas ka vana hasart tagasi tekkima. Üldjoontes on plaan selline, et jägmisest nädalast alustada uuesti regulaarseid üritusi. Päevaks loomulikult nagu ikka neljapäev. Mängukohaks oli seekord minu korter.
Muide, seekord mängisime minu kaartidega, millel on Iraagi pahalaste pildid (teate küll, need kaardid mida Ameerika sõduritele jagati). Täna tööle tulles ei näinud ühtegi pildil olnut. Üleüldse on vurrudega mehi siinkandis napilt.
Nagu ma vahepeal mainisin, sai mu töötustaatus vahepeal läbi ning esmaspäevast saati olen ma IT ALISE hingekirjas tarkvaraarendajana. Et kuidas tundub? Teate, päris hea tundub — üle pika aja üks sellistest firmadest kus mingit bullshittimist ei toimu: kõik on konkreetne, keegi ei proovi liiga kaval olla ja kaliiber on samuti vastav. Ole ainult mees ja anna minna. Kuna mul on viimasel ajal olnud piisavalt võimalust ringi vaadata olnud, siis ei tasu seda kiitust sugugi alahinnata.
Nädavahetusel käisin metsa tegemas ja nüüd valutan üleni. Õigemini nüüd valutan täpselt niipalju,et suudan juba hädaldada (erinevalt eilsest). Ühesõnaga Lihula lähedal oli üks koht, kus kasvas lepavõsa. Suur osa sellest kasvab siiamaani, kuid osa on nüüd kenas hunnikus ühe maja külje all, mis asub selles kohas. Täna mulle, Junkile, Lõvile, Urmasele ja erinevatele abimeestele. Nädalavahetus oli seega toimekas ja üle mõistuse füüsiline (kuigi loomulikult ei puudunud selle juures ka õlu, viin ja džinn). Kui keegi veel ei tea, siis mootorsaag väsitab kätt nii et vähe pole. Ahjaa .. ja loomulikult oli jooksvaks taustamuusikaks Killing Joke, millest johtuvalt oligi tingitud mu eelmine kanne.
Killing Joke on üks nendest bändidest kes suudab teha AINULT häid lugusi ja samas on ta ka üks nendest, kes millegipärast suuremat nn mainstream edu ei saavuta. Paljud bändid on just seda muusikalist kollektiivi pidanud üks oma eeskujuks ja päris palju on tehtud ka nende kovereid. Näiteks Metallica pole pidanud paljuks ühte nende lugu oma plaadi peale sokutada. Võikski öelda, et koos Misfitsiga ongi Killing Joke üks nendest bändidest, mis hallide kardinalidena on teisi mõjutanud ise radarisse lendamata. Nüüd siis 2003 aastal (jah, ma tean, pikad juhtmed) tuli neil uus plaat, mis üllataval kombel kannab sama nime, mis nende esimenegi, ehk siis “Killing Joke“.
Hea tunne tekib juba kohe alguses, kui läheb käima “The Death & Resurrection Show”:
mark out the points
build the pyre
assemble different drummers
Light up the fire
Put on your masks
And animal skins
Illumination, illumination
Listen to the drums
Between each beat,
each beat of the drum
Ja kui tuleb see listen to the drums koht, siis sa kuuledki neid. Ja sellest tekkiv tunne ei lahku enne plaadi lõppu. Muide, see sama lugu on ka Need for Speed Underground 2 soundtracki peal. Aga nüüd aitab, aurake poodi!
Uskumatu lugu, aga teadlased on suutnud luua hiire, mis on suuteline kasvatama tagasi absoluutselt kõiki rakke/kehaosi peale aju. Enamgi veel, kui sellelt hiirelt siirdada rakke teistele hiirtele saavad ka nemad omale samasugused võimed. See töötab täpselt nagu sisalikusaba värk — hiirelt näiteks lõigati käpp küljest ja ta kasvatas omale uue asemele. VÄGA muljetavaldav — tahan ka!
Uudis ise on siin.