pronto.ee

Vaatasin just praegu Korni selle loo videot ja sealt jooksis läbi terve persetäis infot muusikatööstuse kohta. Tundub tuttav? Selgub, et ega ka meil asi väga teistmoodi ole – või kui siis hullemas suunas. Nendele kes ei viitsi lugu ennast kuulata (koosneb peaasjalikult sellest fraasist: “Y’all want a single say fuck that. Fuck that, fuck that!”, siis kogu jutt kokkuvõtlikult on selline:

One corporation owns the 5 major video channels in the US.
Is that OK?
Last year the big 5 record labels together sold about $25 billion dollars of music.
90% of releases on major labels do not make a profit.
Britney Spears’ last video cost $1,000,000.
This Korn video cost $150,000.
You have seen $48,000 worth of video.
Will any music channel play this video?
The music “industry” releases 100 singles per week.
Only 4 songs are added to the average radio “playlist” each week.
Hit songs on Top 40 are often repeated over 100 times a week.
Is that all you want to hear?
Why is a song worth .99¢
Do you download songs?
Steal this video.
This is a single.
Two radio conglomerates control 42% of listeners.
The record company wanted to change this video. We didn’t.
90% of all singles get to “the hook” within 20 seconds.
98% of all #1 singles are less than 3 30 seconds long.
Does this seem like a formula to you?
With all this said…
We love making music.
Is this the music “business”?
Is that OK?
Thank you for your 3 minutes of time
Love, Korn.

Juhtus mul siin eile selline kurb lugu, et minu (praeguseks juba endine) telefon viskas lusika nurka. Siemens CX65 nimelisel isendil oli hulk plusse ja hulk miinuseid, kuid saatuslikuks sai talle lihtlabane plastmassi degradeerumine, mille tõttu talt jupid küljest pudenema (murduma) hakkasid. Sest asjapulk lagunes omasoodu kuni lõpuks üks juppidest sattus olema aku. Tramaeivõi!

Kuna ma juba varemgi olin soovinud omale uut kõnetoru osta, aitas see täbar lugu koera sabast üle saada ja nii saigi internetis sobrama hakatud.

Kõigepealt panin omale büdžeti paika, milleks oli 3000 krooni. See on see nn. magus punkt, kus ühe hea omaduse eest tuleb maksta kõige vähem raha. Teine asi oli see, et ma ei salli liikuvate osadega telefone. Klapid, tšau! Siis ma mõtlesin, et aitab ekstravagantsustest ja seekord võiks telefon enam-vähem soliidne olla. Ja raadio võiks kah olla.

Pärast suuremat ellimineerimist jäi sõelale ainult kaks riista: Nokia 5140i ja Sony Ericsson K700i. Panin nad siis joonele ja K700i sai kohe omale äriklassiboonuse — Bluetooth ja mõned sisemised funktsioonid. Ja rohkem mälu. 5140i vastulöögina oli taskulamp, niiskus- ja põrutuskindlus, vesilood, kompass, termomeeter ja laadijate ühilduvus (mul on kodus terve Nokia laadijate maardla).

Jah, kui nii võtta, siis tegelikult on enamus Nokia vidinatest teisejärgulised, kuid see eest oli neid palju. Bluetooth on küll mõnus, kuid kahjuks oli see ka peaaegu ainuke reaalne Sony Ericssoni eelis. Lõpuks pärast pikemat vaagimist sai määravaks välimus. K700i oli mittemidagiütleva kesta sees, mis ebameeldivalt meenutas mu äsjalagunenud Siemensit. Seega liisk oli langenud ja pärast aastast eemalolekut on mul taas kaelas turvaline Soome botikutootja sidevahend.

Masin on uues kohas, võrguühenduse kiirus on kasvanud ja loodetavasti jääb see paik pikemaks ajaks meie pesaks. Tänud Tregorele. Uue masinaga koos tulevad ka uued tuuled. Nagu ma ennist mainisin võtame omale rahvast juurde ja katsume üksjagu kodu korrastada. Seoses sellega tõenäoliselt muutub ka mu blogi aadress mõne aja pärast.

See slashdoti artikkel räägib meile ühest Saksa firmast kus hea tuju on kohustuslik. Kohustuslik selles mõttes, et kui sul tuju nigel on, siis parem ära tööle nägu näita — selle juurutamiseks viidi asjakohane punkt kõikide töölepingutessegi sisse. Põhjuse selleks andis üks naistöötaja, kes hädaldamise kohta hakkas kaastöötajatelt liiga palju hädaldamist tulema.

HAPPINESS IS MANDATORY! Failure to be happy is treason. Treason is punishable by summary execution. Have a nice day!

Tuli meelde, et palgapäeva puhul on raamtupoes käimata. Ostsin kaks asja: “The complete encyclopedia of pistols and revolvers” ning Wilbur Smithi “Warlock”-i. Viimases paistab tegevus käivat vanas Egiptuses. Vaat siis.

Aga nüüd lõpetan tööpäeva ära ja lähen õnnitlen Mart Kalvetit tema sünnipäeva puhul. Ja loomulikult ei puudu selle juurest ka viin. Pikka iga Mart!

Täna oli siis jälle Pae tänavas pommipäev, seekord koos ohvriga. Õnneks on siiski tegu suhteliselt süütu õigusrikkumisega, erinevalt anonüümsetest netikommentaaridest nagu teab öelda meie minister Lang.

Meie firma sai omale lisaks uue kontori. Ma asun nüüd siin … vähe inimesi, palju ruumi, suur nõupidamisesaal, kööginurk ja diskovalgustus. Tres cool!

Vaja oleks ööpäev 32 tunniseks teha. Ma lajatasin täna tööl jälle kella 10-ni ning ma pean veel sertifitseerimiseksamiks õppima. Ja tegelikult tahaks ma veel süüa ja natuke raamatuid kah lugeda (Antud hetkel ühte Brusti Taltose juttu: Jhereg). Aga ööpäevasest tsüklist jääb väheseks. Tramaeivõi!

Kui parafraseerida tänast Delfi uudist: Geiperes kasvab laps samuti inimeseks. Siis võib öelda, et laps kasvab inimeseks igaljuhul. Näiteks Mowgli kasvas huntide hulgas ja Tarzan ahvide seas. Väheusutav, et näiteks robotite hulgas sirgunud laps röstriks kasvab. Ainuke, mis muutub on inimese maailmatunnetus, tema tutvusringkond, elukogemused ja tulevikuväljavaated. Kui pikk see kool ikka on? 12 aastat — saab natuke narrida, iga päev veidike kolki ja mis sellest? See karastab! Noh, sõpru on tal kah vähe, aga äkki loeb selle asemel rohkem raamatuid ja suurendab silmaringi. Pärast ülikoolis õpib tuumafüüsikat, ehitab aatompommi ja laseb nad kõik kättemaksuks õhku. Mis nad siis narrivad koolis pedekutsikaks.

Uuendasin oma blogi tarkvara. Uue versiooniga tekkis juurde natuke uut funktsionaalsust kamaluga erinevaid seadistamisvõimalusi (mida ma lähimate päevade jooksul katsun omale selgeks teha) ning loodetavasti kadus ka paar vastikut viga.

Kes Serendipityt kasutab, sellele teadmiseks, et 28. oktoobril tuli välja nende uus versioon 0.9. Head katsetamist — kui mingeid anomaaliaid leiate, andke teada.