Ma olen viimasel ajal lehti värske kinnisvaraomaniku silme läbi lugenud ja ei suuda ära imestada mis ajakirjanikel viimasel ajal paistab viga olevat? Aktiivselt jahutakse selle kinnisvarakatla ümber, vaetakse asja nii siit kui sealt ja õhutatakse tuld. Kõigi asjaosaliste meelehärmiks aga ei taha see pauk kohe kuidagi tulla.
Eile aga lugesin ma kohe erakordselt lolli artiklit Postimehest. Autoriks muidugi Tuuli Koch.
Kirjaneitsi üritab silmad krõllis peas pastakast välja imeda seost, et kinnisvara hinna tõusuga on kuidagi seotud Euro tulek. No püha püss küll. Kui Euro tulekuga midagi juhtuma hakkab, siis on selleks pigem kinnisvara hinna langus. Kuna Euro ja kroon on omavahel jäigalt seotud ei ole mingeid valuutamahhinatsioone siin võimalik korraldada, samuti ei toimu ka rahavahetus nii nagu omal ajal, kus iga inimene sai omale lõpuks pihku vaid mõnedsajad kroonid. Ainuke ähvardus, mis vähegi reaalset katet omab (kuigi ma isegi sellesse väga ei usu), on mõningane hinnatõus pärast eurotsooni astumist — väheusutav, et kaupmehed vähemalt esialgu ei proovi kursimuutusega natuke “vahelt teha”. Kui meil aga peaks tekkima arvestatav hinnatõus, siis tähendab see seda, et inimestel jääb kätte vähem raha ja laenu võtmine või osamaksete maksmine ei pruugi enam nii jõukohane olla. Sellisel juhul võib tekkida väike ostusurve, kuna inimesed soovivad kolida odavamale pinnale.
Ma ise arvan, et eurohirm pigem vähendab hetkel osturallit, sest keegi ei taha omale midagi sellist osta, mille koha pealt nad ei või kindlad olla kas nad seda hiljem maksta jõuavad. Mis toimub, kas inimesed enam tõesti peaga lehtedes ei mõtle?
: Tales of Human Waste