pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Magusam kui lõvi

Olgu, olgu .. vanematel päranduseks saadud lavatsi eluiga oli juba jupi aja eest kõikvõimalikud best before tärminid ületanud. Ütleme nii, et mul on kuri kahtlus, et just sellesama kušetti peal tehti neid tegusi, mis päädisid lõpuks minuga, ehk siis tegemist ei olnud just esimeses nooruses mööblitükiga. Juba päris mitu nädalat tagasi suutis mingi salakaval vedru oma nina pista läbi katteriide ja ei möödunud öödki ilma, et see oleks mu perset kratsinud. Mis, loomulikult, käis ilgelt pinda, sest see segas magamist!

Eile siis otsustasin, et aeg on küps. Saatsin kušeti trepikotta elu üle järele mõtlema ning ostsin omale uue magamisaseme. AGA siin on väike konks: tegu ei ole mitte tavalise voodi, vaid hiigelsuure nahast kott-tooliga (bean bag chair). Õigupoolest on see umbes 10x suurem kui tavaline kott (muide kauba peale anti kaasa ka täpselt samasugusest materjalist tavalises mõõdus BBC). Esimene öö sellel magada oli veider, sest kotti tekkiv kehalohk moodustab toreda pesa. Väga teistsugune värk. Väga mõnus!

Amazonist tellimine

Kuna ma sain omale mõned päevad tagasi krediitkaardi, siis oli loomulikult hädasti vaja midagi ka internetist tellida. Aga kust on kõige soodsam? Tegin proovi Amazoniga: Ameerikast, Inglismaalt ja Saksamaalt. Tulemus oleks sama tellimuse juures olnud järgnev:

USA: $28.75
UK: £23.08
Saksamaa: €32,19

Ehk siis tänaste Eesti panga päevakurssidega ümber raalides:

USA: 370.96 EEK
UK: 528.58 EEK
Saksamaa: 503.66 EEK

Tramaeivõi, kas Euroopa asjad saadetakse kõigepealt terrorisõja raames Ameerikasse kontrolli või?! USA ainuke miinus on see, et mingist summast alates tuleb maksuameti suunal oma kukrut kergendada, aga ma justkui mäletan, et see ohtlik summa oli mingi 1000 EEK-i. Oskab keegi kommenteerida? Soovitage ka näiteks mõni hea pood Internetis, mida võiks lähemalt uurida.

PETA: Piim on paha!

Piim on paha! Piim paisutab meeste rindu, teeb naisi paksuks ja suurendab vähiohtu, teab loomakaitseselts PETA oma viimases reklaamikampaanias öelda. Uskumatu! Nüüd olen ma ilmselt juba kõike näinud mida sellel maailmal mulle pakkuda on ja võin rahus surra. Kogu selle kampaania ainuke arukas punkt on see, et jooge parem õlut, sest õlu on tervislikum. Couldn’t agree more …. no, wait! I CAN agree more!

Minu arvates peaks loomakaitsjad tegelema mõistlikute asjadega, näiteks porgandpaljana supermarketite ukse taga silmarõõmu pakkuma või midagi.

Lisaks:
Asjakohane Delfi artikkel.

Maailma kalleim linn: Oslo

Viimased neliteist aastat maailma kõige kallima linna kahtlasevõitu tiitlit enda käes hoidnud Tokio (Jaapan) on sellest lõpuks ometi vabanenud ja andnud rändkarika edasi Oslole (Norra), langedes ise teisele kohale. Kolmandal kohal troonib teine põhjamaa linn — Reykjavik (Island) ning neljas kuulub Osakale (Jaapan).

Tähelepanuväärne on ka see, et New York on litsutud närusele 27-le kohale ning Ida-Euroopa riikide suuremate linnade elukallidus on tõusnud märkimisväärselt (keskmiselt 5%), mis on “parandanud” nende kohti selles edetabelis.

Teadlane: Noorus ON hukas

Aastast aastasse on erinevate riikide haridusministrit raporteerinud edusammudest ja rääkinud progressist haridussüsteemis. Briti teadlaste uuring keerab aga need väited totaalselt pea peale.

Nimelt tegi Briti Kuningliku Kolledži professor Philip Adey pärast 25000 11-aastase lapse küsitlemist kahel ajaperioodil, üheksakümnendate aastate keskpaik ja seitsmekümnendate keskpaik, järelduse, et laste keskmine intelligentsi tase pole paarikümne aastaga mitte niivõrd langenud, kuivõrd katastroofiliselt kukkunud. Mees esitas mõlemal perioodil lastele hulga loogika ning elementaarse maailmakäsitlusega seotud küsimusi ja arvutas kogutud andmete põhjal välja mõlema perioodi keskmised.

Mõned näited küsimustest, millele tänapäeva lapsed väga tihti valesti vastasid:

a) Kui mul on pronksist kuubiks ja plastiliinist sama suur kuubik, siis kumb neist tõrjub klaasist rohkem vett välja?

b) Meil on kaks klaasist anumat, üks kõrge, kuid peenike ning teine madal, kuid jäme. Me kallame peenikese nõu triiki vett täis ja seejärel valame kogu selle sisu madalamasse ümber. Seejärel kallame pika nõu uuesti vett täis. Kummas nõus on rohkem vett?

Kui seitsmekümnenatel läbi kogu testi edukalt kolmandik poistest ja veerand tüdrukutest, siis üheksakümnendatel oli vastavateks numbriteks 6% ja 5%. Vahe on seega märgatav.

Ta jõudis järeldusele, et haridussüsteem on hetkel suunatud teadmiste edastamisele ning kongnitiivsed baas ning loogiline mõtlemine on jäetud täielikult unarusse. Ning lõpuks esitas ta ka vältimatu küsimuse: Milleks anda inimestele teadmisi, mida nad kasutada ei oska?

Kuidas tundub? Kas noorus on hukas?