pronto.ee

Tänase päeva megauudis on pärit Delfist. Mida ma küll ilma selleta teeks?

Pakistani mehel lambipirn urruaugus

Pakistani vanglas karistust kandev Fateh Mohammad väidab, et avastas hiljuti hommikul üles ärgates, et keegi on tema pärakusse pistnud klaasist elektripirni.

Arstidel kulus poolteist tundi, et ebamugavust tekitanud ese taguotsast eemaldada, teatab Reuters.

“Tänu Allahile, nüüd on jälle mugav. Täna sain juba hommikusööki. Vahepeal jõin ainult vett,” räägib 40-ndates eluaastates halli habemega Mohammad.

Ma olen päris mitu korda mõelnud sellist asja, et kui sa oled otsustanud mingit riiki rünnata, siis mis juhtuks kui selle asemel, et seda riiki oma pommidega üle külvata sa lihtsalt võtad kätte ning trükid oksendamiseni selle riigi raha ja külvad seda lennukitelt kõikidesse suurematesse asulatesse. Teoreetiliselt peaks see täielikult hävitama riigi valuuta ning viima kogu majanduse totaalsesse kriisi. Ja kuna tegu on riiklikul tasemel võltsinguga, siis oleks võltsingu eristamine originaalist ka sisuliselt võimatu.

Mida üldse üks riik saab ette võtta kui selline asi peaks juhtuma? Põhimõtteliselt peaks see igasuguse sõjapidamise viima täiesti uuele tasemele ja kõiki arenenumaid riike sundima kiiremas korras kasutusele võtma elektroonilist nutsu mida tühipalju trükimustaga ei saa väärtusetuks muuta. ÜRO oleks loomulikult selliseviguri peale tagajalgadel, aga kellele viimasel ajal on selle organisatsiooni arvamus korda läinud?

Tänu USA survele otsustas Kuveit see aasta esimest korda üldvalimistel naistel parlamenti kandideerida ja parlamendivalimistel osaleda. Minu arvates oli tegu üsna huvitava eksperimendiga, mis viis ootuspäraste tulemusteni. Mida ma sellega silmas pean?

Vaatame kõigepealt tausta:

Kuveidis on ca 340000 hääleõigusliku kodaniku praeguse seisuga. Parlamendis on 50 kohta. Parlament valitakse neljaks aastaks ning šeik Sabah al-Ahmed al-Sabah-il on voli seda suvalisel hetkel laiali saata. See kord oli kandidaate 252, kellest 28 olid naised. Kuna Kuiveidi elanikkonnast on 57% naissoost, siis panidki viimased oma kampaanias rõhku sellele, et naised hääletaks nendepoolt. Tähelepanuväärne Kuiveidi valimissüsteemis on see, et parteisi ei eksisteeri, mistõttu ei eksisteeri ka nimekirjas ega häälte ülekandmissüsteemi. Igaüks on seega enda eest väljas.

Tulemused olid aga sellised:

50 kohast sai endine opositsioon, ehk nn reformimeelsed (kes on valdavalt islamistid) kandidaadid endale 33 kohta. Juhin siinkohas tähelepanu sellele, et tegu on erakorraliste valimistega, kuna praguste valimiste võidumehed keeldusid valitsuse ja ülejäänud parlamendiga koostööd jätkamast ning ilma nendeta ei olnud võimalik enam jätkata. Naised muide ei saanud ühtegi kohta. Kahel neist õnnestus, tõsi küll, läbi tuhande hääe piiri murda.

Üldiselt olen ma seisukohal, et naiste lubamine valimistele lõikas valusalt näppu just USA visioonile. Nimelt erinevalt läänemaailmast on islam väga perekeskne ja patriarh määrab suure osa pereasjadest (kaasa arvatud kelle poolt hääletada), mida täidetakse vastuvaidlematult. Ehk siis teisisõnu rõhuv enamus naisi (ja ka kellegi teise katuse all elavaid mehi) hääletasid nii nagu neil kästi. See seadis aga selge eelise traditsioonilisematele ja rikkamatele kodanikele, kellel oli rohkem kui üks naine ning rohkem kodakondseid. Kuna see sihtgrupp toetab traditsiooniliselt just islamiste, siis tulemused olidki täpselt sellised nagu nad olid. Ja erinevalt vanast valitsusest ei saa uus valitsus olema kaugeltki nii USA sõbralik kui jänkidele meeldiks.

Huvitav oleks teada kas selles valguses USA edaspidi nii palju rõhku oma demokraatiaekspordile kavatsebki panna kuna nende endi seisukohalt annab see täiesti ebasoovitavaid tulemusi. Ootame ja vaatame.

Internet teab meile rääkida seda, et Kanada teadlased on valmis ehitanud imevidina, mis mingi nipiga suudab igemele jätta mulje, et hambakasv on veel poole peal ja seoses sellega on hädasti vaja hammast edasi kasvatada. Põhimõtteliselt saab sellega ilma mehhaanilise sekkumiseta parandada katkiseid hambaid ja kasvatada tagasi väljapudenenuid. Oma olemuselt on tegu spetsiaalse imepisikese asjapulgaga, mis käib hambaklambrite külge ja mida peab iga päev paarikümneks minutiks aktiveerima — nõnda umbes nelja kuu vältel. Praeguseks läbib agregaat kliinilisi teste ja paari aasta pärast loodetakse jõuda sinnamaani, mil taoliseid seadmeid kommertslahendustena tootma asutakse.

Muide, sarnane agregaat aitab ka muudel luudel kasvada (ka täiskasvanutel) mis lubab seda, et kui selle seadme luuekvivalent teha kõikidele kättesaadavaks, hakkab korvpallureid tulema nagu Vändrast saelaudu.

… jookseb praegult kinodes ja selle originaalnimetus on “Lucky number Slevin” (plakatil ka Sle7in). Film on üksjagu veider ja omajagu komplitseeritud narratiiviga mille tõttu võib seda mõnes mõttes täiesti võrrelda Kaklusklubiga (“Fight Club”). Ei, seal ei ole skisofreenikuid kahe minaga, ma pidasin rohkem silmas seda fiilingut mis asja taga on. Kogu asjas on piisavalt keerdkäike, et filmi ei saa täpsemalt kirjeldada ilma midagi välja lobisemata (ka see on sarnasus). Ühesõnaga liin areneb nõnda, et eksisteerib kaks omavahel tülitsevat gangsterite kampa, millest ühte juhib Boss ja teist Rabi. Mõlemal on poeg, kes on on pealiku uhkuseks ja auks ning kui ühe poeg maha tapetakse eeldab ta loomulikult, et tegu on tema vastase plaaniga ning palkab omale ühe tuntuima kõrilõikaja, kes eales New Yorkis on käinud — mr Goodkati. Ootamatult põimub sinna sisse meie õnnetu Slevin, kes pika sündmusteketi finaaliks kogu selle jama keskele prantsatab. Vaesel Slevinil on natis nii Boss, Rabi, politseinikud kui mr Goodkat personaalselt ja nagu üks politseinik talle ütles: “oled sa nii suures jamas, et selle jaoks pole nimegi veel välja mõeldud!”

Kogu filmis on ohtrat musta huumorit ja mentaalset sparringut, mille üheks põhjuseks on Slevini haruldane vaimne seisund — ta ei ole võimeline mitte millegi üle muret tundma isegi kui ta tahaks. Seetõttu ei karda ta suurt midagi ja suuvärk jookseb mehel sirinal nagu õmblusmasin (kohati nagu veidike paistes õmblusmasin, sest gangsterid ei ole just tuntud oma naljasoone poolest). Tsiteerin vabas vormis ühte lõiku filmist, kus Slevin esimest korda Rabiga kohtus:

Selvin: “Kuulge, te isegi ei otsinud mind läbi, mul oleks vabalt võinud relv kaasas olla.”
Rabi tõmbab laua alt välja lühikese haavlipüssi, mis on kogu aeg Slevinile kõhtu sihtinud.
Rabi “Tead, meil juutidel on erinevaid käske ja keelde kuid tõeliselt tähtsad on neist vaid kolm: ära kummarda ebajumalaid, ära löö üle aisa ja ära tapa tahtlikult. Seega kui sa oleksid midagi proovinud ning ma oleksin sulle haavlid kõhtu kihutanud oleks olnud tegu enesekaitsega, mistõttu oleks see olnud …”
Slevin: “Kosher?”
Rabi: “… vastuvõetav.”

Hindeks paneks 5/5 … üle pika aja midagi tõeliselt vaatamiseväärset. Ahjaa .. pange filmis pisiasju tähele. Nagu heas detektiiviloos ikka vihjatakse pljusi asju juba algusest saadik ette.

CNN räägib meile, et Amazonase džunglis asuva künka otsast leiti pirakas graniitplaatidest sõõr, mis esialgsetel andmetel paistab olevat iidne observatoorium. Selle koha pealt meenutab ta üsna märkimisväärselt Inglaste Stonehenget ja viitab sellele, et sealkandis elanud hõimud olid kaugelt arenenumad kui seniajani arvati.

ETV24 sisaldab ikka üsna küünilise sisuga uudist Guantanamo vangide kohta. Nimelt on mitmed riigid ennast nendest kodanikest distantseerinud ja neilt koguni kodakondsuse ära võtnud. Mis tekitab USA-le ootamatu probleemi, et mida nendega siis peale hakata. Iseenesest neid süüdi ei ole mõistetud mitte milleski, neile pole õigupoolest isegi süüdistust esitatud, seega peaks nad seal justkui väljuma kui puhtad poisid. Aga küüniline osa on peidus muidugi selles avalduses:

USA välisministeeriumi nõuniku John Bellingeri sõnul ei kavatse USA saata vange tagasi oma kodumaale, kui pole kindel, et nad ei lange seal vägivalla või tagakiusamise ohvriks.

WTF? Et kõik need aastad kott peas ja ahelad jalgade ümber oranžis kombinesoonis ringi kakerdada on tema arvates piknik olnud või?

Okei, pärast paari valestarti (“Futurama on tagasi” ja “Futurama on edasi”) on nüüdseks ikkagi selgunud, et Futurama on tagasi. Vana produktsioonifirma Fox müüs selle maha Comedy Centralile, kes on hetkel tellinud 13 osa. Tagasi tulevad ka kõik olulisematele tegelastele hääle andnud näitlejad ja üleüldse paistab asi roosiline olevat. Senikaua aga rahuldage oma Futuramavajadusi meie poodides müüdavate DVD-l ilmuvate hooaegadega. Uued osad saadetakse eetrisse millalgi 2008 aastal.

Mõni aeg tagasi tegid ilma kaks karu: meie vapper maadeavastaja Ruhnus ja sakslaste Bruno, kes võis ennast pärast 170 aastast karuikaldust esimeseks Bavaria pruunkaruks pidada. Sellal kui meie mõmmiku saatus on praeguseks seniajani ebaselge ja kurjad keeled koguni räägivad, et teda tegelikult polnudki olemas, siis Bruno leidis kiire ja kuulsusetu lõpu jahimehe käe läbi. Nimelt oli ta maha murdnud paar lammast ja kuuldavasti hakanud inimeste elukohale lähemale kolima. Seepeale andsid võimud korralduse mesikäpp teise ilma saata.

Mis mulle selle juures kõige rohkem sita keema ajab on see, et needsamas saklased käisid omal ajal Eestlasi ähvardamas, et kui me oma huntide ja karude laskmist siin ei lõpeta, siis võetakse repressioonid rakendusele. Ometigi on meie populatsioon siin suur ja stabiilne ning jahti peetakse ainult sellepärast, et kumbagi tegelast liiga palju ei sugeneks. Eestis näiteks arvatakse olevat umbes 550 pruunkaru (mõningastel andmetel läheneb see number ka 800-le), mis on ka enam-vähem suurim arv, mida sobilikud metsad suudaksid ära toita. Kui nüüd väita, et kogu Saksamaa peale oli isegi üks karu liiga palju, siis peab midagi ikka väga valesti olema ja järgmine kord kui nad selle karujahijutuga üritavad meil käsa väänata, siis dai pohh kui neile Bruntsi nina all ei hõõruta!

Vot ei jaga mina seda matsu välja. Installin ühele arvutile Windows XP-d ja iga kord kui pärast installi katsun masinat käima joosta asi hangub. Kui lasen safe modes asja käima, siis hangub selle mup.sysi koha peal (see on viimane rida, mis ekraanile jääb). Kas kellelgi on mingeid taoliseid probleeme olnud ja/või oskaks mulle abikäe ulatada? Hüva nõu kuluks praegu marjaks ära.