Mis mul selle filmi kohta siis öelda on? Shyamalani filmidele kohaselt on tähelepanelikule vaatajale kohe üsna alguses selge, mis värk on, seega n.ö. ootamatud pöörded on tegelikkuses ootamatusest kaugel. Seekord aga on mees pannud selle enda kasuks tööle, kasutades kavalalt ära ettekuulutuse motiivi ja selle, et kõik asjad manifesteerivad ennast aja möödudes, sest nad on algusest peale selleks loodud. Filmil on ka teine varjatum kiht, mis sama motiivi edasi arendab — et kõikidel inimestel on selles maailmas oma koht ja roll täita kuitahes tähtsusetuna ta ennast ka ei tunneks.
Kui ma ennist ütlesin, et lavastaja pani enda tüüpvea seekord enda kasuks tööle, siis paraku pean tunnistama, et kohati keeras ta võlli ikka kõvasti üle — kõik asjad juhtusid kuidagi pisut liiga iseenesest. Näiteks kõrbuskipakkide pealt ennustamine oli lihtsalt tobe. Ja see mutt, kes kohe varnast võtta oli mingeid Korea muinasjutte vestma oli samuti kuidagi liiga põhjendamatult käepärast. Lisaks häris mind natuke veel see, et kuigi narfide päritolu ja kõik nendega kaasnev jäeti teadlikult rääkimata, sest see ei olnud selle loo teema, ei seletatud millegipärast lahti mis diil scruntidel nende narfidega on ja miks neil nii hädasti oli vaja neid kimbutada. Jutt tundus ilma selleta kuidagi poolik ja ühekülgne.
Õudusloo seisukohalt oli selle loo kurjam scrunt päris hästi teostatud. Scruntid olid sellised eriti prisked koerlase moodi elukad, kes olid selgelt intelligentsed ja millegipärast oli ühel neist hädast vaja sellele narfile käpp peale panna. Nad tundusid olevad heinast tehtud ja suutsid ennast suurepäraselt rohu sisse ära peita nii et neid isegi päeva ajal näha ei olnud. Ausalt öeldes oli ikka päris õõvastav kui peategelane esimest korda scrunti otsis ja peegi abil vaadates nägi muru sees punaseid helendavaid silmi.
Kokkuvõttes võib öelda, et vaatamata mõningastele sellele lavastajale tüüpilistele puudujääkidele mulle film siiski meeldis. Motiiv oli ülikõva ja kuigi teostus jättis kohati soovida oli sellel filmil üks heale filmile üldomane väärtus — keskpärase filmi vaatad sa ära ja ongi kogu lugu. Hea filmi puhul hakkad sa mõtlema, kuidas seda veelgi paremaks teha.
