pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Kättesaadavusaugud

Nüüdseks on siis selgunud trenniajad — Esmaspäeval kell 18:30, teisipäeval kell 20:00 ja neljapäeval kell 20:00. Nagu näha on eelmise aastaga võrreldes üks laks nädalas juures. Sessiooni pikkus peaks olema endine: poolteist tundi. Ma märgin selle igaks juhuks ära, sest nende poolteisttundide jooksul ei ole ma suure tõenäosusega isegi telefoni teel kättesaadav.

Töökoht + alkohol = suurem palk

Statistika näitab, et need töötavad mehed, kes käivad vähemalt korra kuus väljas napsutamas teenivad keskmiselt 7% rohkem kui nende analoogsetel töökohtadel (ja samas palgakategoorias) töötavad kolleegid. Ma kahjuks kaotasin lingi originaalartiklile, kuid kui ma selle leian, siis panen ka selle ülesse. Lisaks veel niipalju, et napsutamisest räägime me kui sotsiaalsest viinaviskamisest, mitte padujoomisest. Uuringu eeldab, et aeg-ajalt baarist läbi astumine ei tohi töötamist segada.

Labout Research Magazine, kust see uudis pärit on, on üks Labour Research Departmendi väljannetest. LRD on sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, mille põhilisteks klientideks on erinevate riikide ametiühingud. Kusjuures rääkida kui mingist alkoholilembelisest organisatsioonist on vale, sest tegu on selgelt alkoholikriitilise (kui nii võib öelda) ettevõtmisega. Kusjuures LRD on üle 80 aasta vana ning üsna respekteeritud asutus.

Ahjaa .. naiste puhul on asi veelgi radikaalsem — need tädid, kes kõrtsidest kaarega mööda käivad saavad kuni 14% vähem palka kui aeg-ajalt tipsutavad sookaaslased (ehk siis kui te oma töökaaslastega vahest klaasi või kümmet ei tõsta, siis näete palgatõusu sama palju kui oma kõrvu).

Rüütel, Eesti elu ja Rahvaliit

Rüütel teatab, et on valmis edaspidigi kaasa aitama Eesti elule. See on väga teretulnud initsiatiiv, sest me kõik teame ju, et mehe praktiliselt ainuke võimalus Eesti heaks midagi teha on oma kandidatuur taandada ja auga väljateenitud riigipensionile minna. Kas tõesti on meie preskul mõistus pähe tulnud?

Õigupoolest on tegu teise korraga selle nädala jooksul kus ma olen sunnitud Rahvaliidu esindajatega nõustuma. Eelmine kord oli alles eile kui Janno Reiljan teatas, et valimised peavad viima kõntsa Riigikogust. Kas tõepoolest ei kavatse vennad Reiljanid koos oma jüngritega nendel valimistel enam Riigikokku kandideerida ehk valmiskünnist ületada?

Algab WingTsuni uus hooaeg

Suvi on läbi ja ülehomme algavad taas WingTsuni treeningud (loodetavasti pole kolm kuud jõudeeleu mu oskustele liiga rängalt mõjunud). 14. spetembril on selle hooaja esimene kokkusaamine ning muu hulgas luuakse ka uus algajate rühm. Ah et ei tea mis on WingTsun? Selle vea parandamiseks külastage lehte www.wingtsun.ee, kust leiate rohkelt informatsiooni WT kohta ja saate ennast ka uude gruppi registreerida.

Kõvaketas sai 50 aastaseks

Umbes 50 aastat tagasi (täpsemalt 4. septembril, 1956) demonstreeris IBM avalikkusele esmakordselt sellist masinat nagu IBM RAMAC 305, tegu oli IBM-i viimase lampidel põhineva süsteemiga ja ainukeseks märkimisväärseks uuenduseks kogu lahenduse juures oli RAMAC kõvaketas (hard disk) — monstrum mis kaalus terve tonni, sisaldas endast 50 24″ keerlevat plaati ja mahutas kõva 5MB infot. Kokku toodeti umbes 1000 sellist arvutit.

Nüüd 50 aastat hiljem tundub see kõik kuidagi naeruväärne. Suurim kettaseadme, mis Hinnavaatluse andmetel praegult müügil, on 750GB: 150000 korda suurema mahuga ja kaalust ei hakka me rääkimagi. Õigupoolest on praegult müügil olevate mobiiltelefonide mittekustuva mälu maht umbes 5MB. Seega nagu näha on aeg edasi läinud. See aasta toodetakse üldse umbes 450 miljonitkõvaketast, millest omakorda 75% tuleb kolme “elevandi” käest: Seagate, Western Digital ja Hitatchi. Viimane muide ostis mõned aastad tagasi üles IBM-i kogu kõveketaosakonna ja muutus sellega sünnipäevalapse “veresugulaseks”. Üldiselt ollakse seisukohal, et maagiline 1TB piir ületatakse veel selle aasta jooksul või äärmisel juhul järgmise alguses. Üldiselt on kõvakettatööstus väikestemäändustega suutnud püsida Kryderi seaduse raames, mis ütleb, et iga kahe aasta tagant keskmise toodetava kõvaketta maht kahekordistub. Tulevik pasitab kõvaketastel veel päris mitmeks aastaks olevat ilma ühegi arvestatava konkurendita — eriti arvestades sellega, et vaatamata oma 50 aastasele aukartustäratavale heale tehakse selle valdkonnas ikka veel märkimisväärseid tehnilisi läbimurdeid, milledest viimane on näiteks püstine (perpendikulaarne) salvestamine. Siiski päris pilvitu taevas ei ole, sest kaugel horisondil trügib salvestusmeedia trooni poole teinegi pretendent, milleks on välkmälu (flash memory) tehnoloogial põhinevad seadmed. Kuna need ei sisalda liikuvaid osi on need teretulnud eelkõige just portatiivsetes seadmetes. Näiteks mobiiltelefonid sisaldavad tänapäeval peaaegu kõik ühes või teises mahus välkmälusi. Kuna hetkel on hinna ja megabaidi suhe suurusjärkudes kõvaketta kasuks pole siiski lähitulevikus tihedamat heitlust näha.

Omalt poolt võin ma nii palju lisada, et minu esimene masin oli IBM XT, mille külge oli poogitud kõvakettaseade mahuga 5MB. Hiljem tekkis sellele juurde umbes tänapäeva minitorni mõõtu väline kõvaketas mahuga 20MB ja mis oli tol ajal täielik tehnikaime. Aasta oli siis 1988.

Seksilelud kogu perele

Arvestades sellega, kui palju meil on lastega üksikemasi pole mingi ime, et välja on mõeldud selline tore vannikaaslane nagu “I Rub My Duckie”. Esimesel pilgul näeb asi välja nagu tavaline vannipart, kuid tegelikult kui õigesse kohta pigistab käivitub tegelase salarelv ja part hakkas usinasti vibreerima. Selline polüfunktsionaalne vidin muudab vanniskäimise lõbusaks nii peenikesele- kui naisperele. Prääks!