Selle nädala lõpus toimus toimub siis üle pika aja üks tõsisem andmine Eesti poliitikas. Erinevalt eelnevatest üritustest on kogu kaader jagunenud kaheks ja seekord enam vange ei võeta, samuti pole samal põhjusel ette näha alt ärahüppamisi, sest desertöörid lastakse halastamatult maha. Vaatame kujunenud olukorda:
Kõigepealt ei ole mõtetki väitma hakata, et tegemist on vasak ja parempoolsete omavahelise andmisega, sest Sotsid, selgelt vasakpoolne liikumine on peamise Rüütli konkurendi kodupartei. Pigem võiks öelda, et kogu poliitiline maastik on jagunenud homsesse suunatuks ja eilsesse suunatuks. Või itta ja läände suunatuks.
Idablokk (Rüütel).
Keskerakond. Selgelt venesõbralik partei, teeb varjamatult koostööd Vene Föderatsiooni (VF) praguse võimuladvikuga ja paljuski tänu sellele on kogunud omale suurema osa eestivenelaste toetusest. Toetab Rüütlit kahel põhjusel: esiteks selleks, et garanteerida Rüütli kodupartei Rahvaliidu toetuse ja teiseks sellepärast, et ei tihka oma kandidatuuri hetkel üles seada, kuna läbikukkumine oleks selge märk nende toetajatele partei nõrkusest. Lisaks ei ole neil tugevat ja mittevastuolulist esitormajat, sest peakandidaat Savisaar ei tahaks heameelega palju ahvatlevamast peaministritoolist loobuda. Õhku jääb muidugi võimalus, et kui idabloki või tundub kindel, siis võtab Rüütel oma kandidatuuri tagasi ning Savisaar kandideerib ise. Paraku tähendaks see seda, et RL-i tuleb mingi muu kondiga meelitada, sest eriti just maapiirkondades toetust omav RL on vajalik valijameeste toetuse garanteerimiseks.
Rahvaliit. Rahvaliit on viimasel ajal järjest marginaliseeritumaks parteiks muutumas. Oma kandidaadi pulti surumine on peaaegu hädavajalik selleks, et järgmise aasta Riigikogu valimisteks oma tõsiseltvõetavust demonstreerida — eksisteerib päris suur võimalus, et nad ei suuda vastasel korral valimiskünnist ületada. RL on ennast selgelt paremvaenulikuks parteiks positsioneerinud ja seda päris mõjuva põhjusega. Laari maaelu restruktueerimispoliitika tegi maatasa Rahvaliidu kolhoosikantsid ja seda pole nad seniajani mehele andestanud. Igal võimalikul ja võimatul juhul proovivad nad Laari kaela veeretada “maaelu hävitamist”, kuigi maaelu ja kohoosid on ainult nende jaoks sünonüümid. Oma sahkerdamistega on nad peaaegu kõigiga vaenujalal ning ellujäämiseks käivad praegult Keskerakonnaga flirtimas ning truuduse märgiks Savisaare sõrmust suudlemas. Võimalik on hilisem liitumine KE-ga, millele viitab ka täiesti tarbetu liidu loomise plaan Tallinnas. Kuna RL ja Sotsid kandideerisid Tallinnas ühises nimekirjas tekitab see ka üldisemalt palju paksu verd.
Lääneblokk (Ilves).
Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Endised mõõdukad on läbi teinud uuenduskuuri ja muutunud viimasel ajal ainukeseks tõsiseksvõetavalt vasakpoolseks liikumiseks. Lääneblokiga liitumisega saavutasid nad kaks suurt võitu: esiteks tõstis see nende aksiaid nii potentsiaalsete partnerite kui konkurentide silmis ja teiseks said nad oma mehe esitormajaks seada. Loomulikult see liit laguneb pärast presidendivalimisi, kuid tänu üles näidatud heale tahtele ja koostöövalmidusele säästavad nad ennast järgmistel Riigikogu valimistel nii mõnestki hoobist, mida paremparteid oleks muidu nende pihta sihtinud.
Reformierakond. Reform on tegelikult algusest peale võtnud suuna pigem Riigikogu valimistele ning kasutab kogu seda presidendikarusseli oma renomee rehabiliteerimiseks. Pikaajaline liit Keskerakonnaga on vähemalt seekord oma porise jälje jätnud: KE eelistaks pigem kuulekat või suisa oma kandidaati ja RP & IL käsi ei tõuse RE poolt hääletama. paljuski on Ilvese toetamine ka sundkäik — RE valija on selgelt Rüütlivaenulik ja igasugune Rüütlit toetav või isegi mitteRüütlivaenulik tegevus on nende silmis reetmine.
Res Publica ja Isamaa Liit. Värkselt liitunud erakonnad on ennast positsioneerinud rahvusliku alatooniga paremtsentristlikuks parteiks. Kuna kokkusulamise protseduur on alles käimas hoitakse madalat profiili ja tegeletakse siseprobleemidega, et vältida potentsiaalset kodusõda. Sisuliselt lõpuni oma kandidaat surunud ühendus loobus oma kandidatuurist niipea kui selgus, et Riigikogus valimine ebaõnnestus, sest erinevalt Ilvesest on valimiskogus on Ergma šansid üsna pisikesed. Varjatud boonusena tähendab Ilvese kandiatuur ka seda, et Riigikogu valimistel on ühe potentsiaalse konkurendi esitormaja mängust väljas, seda eriti eelmiste Europarlamendi valimiste valguses, kus Ilves peaaegu ainuisikuliselt korjas kolm kohta ja jättis RP nõutult käsi laiutama.
Ahjaa .. üks tore asi veel. Laupäeval paistab tulevat ka suuremat sorti laulupidude päev, kus mõlema bloki toetajad viisi üles võtavad. Keskerakond teeb ka igavesti uhke paraadi Radissoni hotelli eest Estonia juurde. Mis minu jaoks häguseks jääb on see, et kui tavaliselt toimuvad marsid ühe sümboli juures teise juurde, siis mis sümboliks see Radisson neile on (sponsor?). Ja teiseks muidugi on näha, et ega nad eriti ei viitsi jalutada kah.
Ning kuuldavasti pidi kohukesed lauma rahvuslike laule. Küsimus on ainult selles, et millise rahvuse?