pronto.ee

Eile vaatasin kahte filmi, ühte kinost ja teist DVD pealt. Esimene oli loomulikult “Star Wars, e3” ja teine oli “Underworld”. Kõiksepealt esimesest filmist.

Tõepoolest, kolmas episood on ilmselgelt parim nendest kolmest uuest osast. Võiks isegi öelda, et see osa oli lausa samaväärne kolme vanema episoodiga. Kõike oli parasjagu, mitte mingit nilbitsemist ei toimunud ning kõik lõppes nii nagu peab. Siiski jäi kõrva/silma kratsima paar päris häirivat asja. Kelle hiilgav idee oli see, et Padme ja Anakin peavad omavahel lobisema?! Vahetagu kirju, suhelge MSN-s, e-mailiga, mida iganes, aga miks kirevase pihta pidid nad suu lahti tegema? Nii naeruväärset dialoogi, mis oleks lisaks sisule ka nii naeruväärselt esitatud, annab ikka otsida. Õnneks oli keegi taktitundelisem tegelane suurema osa sellest välja suutnud lõigata. Mul on kuri kahtlus, et selle mehe nimi EI olnud George Lucas. Teine suurem probleem oli kuhjumisega: äkitselt oli filmitegijatel käes selline virn võtmetegelasi, et nende nottmise tempo läks üle igasuguse mõistuse. Kõik otsad tuli ju kokku tõmmata ja sestap pandi käima üks suuremat sorti hakklihamasin, kuhu suur hulk vaeseksi loomulikult sisse astus, oli see loogiline või mitte. Ma olen ise ausalt öeldes seisukohal, et osa asjapulkasi oleks võinud hukka saada juba eelmise filmi jooksul. Ärge siiski mu virinat väga tõsiselt võtke, sest üldhinne on asja kohta siiski kõvasti üle keskmise.

Muide, see Obi-Wani ratsu nägi üsna leeguani moodi välja.

“Underworld” oli samuti üsna okei film. See ei olnud kindlasti nii hea, kui SW, kuid see oli stabiilselt selline harju keskmine ning mingit erilist kvaliteedi lainetamist nagu polnudki (mis on tegelikult päris hea tulemus). Millest siis värk rääkis? Ütleme nii, et juba kuussada aastat on kestnud madin Vampiiride ja Lycanite (libahuntide) vahel. Asi kipub järjest rohkem ja rohkem vampiiride kasuks pöörama, kuid mitte kõik ei ole nii nagu paistab. Kes ei ole näinud visake pilk peale. T?ikid on nagu kileviinerid mustas lateksis, meestel on suured kuulipildujad ning verd voolab — kuigi vaid paar tilka läheb kaotsi. Selgub, et lycanid jahivad mingit inimest ning ühele vampiiritibile hakkab see muret valmistama ….

Igal juhul tundub, et “Underworldile” tehakse jätk ning filmi lõpus oli ikka selline cliffhanger, mis ei jätnud sellest mingisugust kahtlust.

Juhtub üha harvemini, et Internetis ringi kammides leiad sa midagi tõeliselt väärtusliku. Täna tegin ma ühe sellise avastuse: Everything2 on just täpselt selline sait, kust võib leida peaaegu suvalistele sõnadele tähendust. Samas ei ole tegu Wikipedia laadse asjandusega, vaid siin tundub on pandud rõhk just popkultuurile, kõnekeelele, slängile, jne. Kui sind huvitab näiteks mida tähendab väljend swanky või zaibatsu ja sa tahad seada, kust see pärit on, siis just see koht on selleks sobilik.

Muide, termin swanky, mis tähendab stiiliteadlikkust, on pärit ühe konkreetse pornoajakirja nimest. Zaibatsu on pärit kahest sõnast ehk kanji hieroglüüfist ja tähendab otseses tõlkes “jõukas klikk”.

Okei .. luftitasin veidike raha ja sain hirmodavalt kolm asja: Palm Tungsteni (pihuarvuti, Mp3-e mängija ja nipet-näpeta veel kõik ühes kohas koos) mille ma kõikidele lisamõnudele vaatamata ostsin omale rohkem hoopis elektrooniliste raamatute lugemiseks, Philipsi CD-I (CD Interactive) masin (mängib mänge, VideoCD-si, Audio CD-si ja kurat teab mida veel. 300 krooni eest igati väärt ost) ja 1GB arvutimälu. Viimasega läks asi pisut mokka, sest oma meelehärmiks avastasin, et mu arvuti emaplaadil on ainult kaks pesa. Hetkel kangutasin sealt kaks 256MB klotsi uut emaplaati ootama. Türamaeivõi, ma poleks mingi paari aasta eest suutnud uskudagi, et mul on arvutis poolteist gigabaiti mälu. Très cool!

See uudis klapib üsna kenast selle karikatuuriga. Inimeste fantaasial, ettevõtlikusel ja ajupuudulikkusel pole ikka piire.

Praeguseks on toimunud igasugu asju — näiteks toimus Eurovisioon, kus üllatuslikult võitis Kreeka ja veelkord kinnitas minu teooriat, et kui ma viitsiksin valmis kirjutada tõenäosusarvautuste progeammi, siis saaksin ma üsna täpselt kalkuleerida välja järgmise tõenäolise võitja. Ma olen hetkel välja mõelnud umbes 10 erinevat tegurit, mis abiks tulevad ja ma usun, et sellest infost peaks piisama. Ai kuidas mulle sellisel juhul meeldiks totalisaatorid.

Ma avastasin, et vahepeal on mu pangakaart üsna ära kulunud. Läksin panka seda välja vahetama ja etskae: tuleb välja, et see türnühvel hakkab lisaks kulumisele ka kohe-kohe aeguma. Kui päris aus olla, siis kaks nädalat veel ja selle kaardiga olekski kutu olnud. Mõnikord ikka veab — nõme oleks olnud, kui avastad Lätis, et kuigi sul on kogu kola kenasti kaasas oled sa ikkagi paljas nagu püksinööp.

Mait tuleb välja on oma filmistsenaariumi KulKa-sse ära saatnud. Ma ütlesin talle küll, et ärgu hingaku neile sõnagi mingist kirjatükist, rääkigu parem kasiinorahast, aga kus siis tema mind kuulab. Viioli näol on meil pretsedent olemas. Mille poolest siis meie kehvemad oleme? Et Maidul igav oodata ei oleks andsin talle näppu “Joomahullu päevaraamatu” las loeb ja võrdleb. Endaga.

Või nagu keegi ütles: “Life ends, shit goes on!” Või siis üks teine lõõritaja oma loos: “Shit must go on!”

Ühesõnaga, nagu te kõik juba aru said, hakkasime me Kadriorus kaarte taguma, mis sujuvalt läks üle Eurovisiooni eelvooru vahtimiseks. Seekord olime me aga superkavalad — keerasime selle Reikopi iba juba alguseks vait ja Raadio2-e selle eest jälle hästi kõvaks. Miks R2? Väga lihtne, seal tegid altenatiivset EV ülekannet kaks rahvlikul tasemel tunnustatu irvhammast Juur ja Kivirähk, kes olid omale varakult varunud ühe kohupiimatordi, kolme sorti juustu ning d?inni ja toonikut. Seda, et Eurovisioon pole mingi meelakkumine suutsid nad suurepäraselt tõestada, sest juba saate alguses oli tunda, et mehed on eelnevalt mõned tropid teinud. Ja kuni lõpuni lakkusidki nad mee asemel hoopis dzinni ja toonikut. Minu masti mehed. Kuna nad laupäeval samuti otseülekannet teevad, siis olen ma raudsel ka siis raadio ette naelutatud.

Meie nägemus oli asjast selline, et meie väike Eesti on tavaliselt lõhenenud, ning ka seegi kord polnud mingi erand. Eurovisioonil esines Esimene Eesti ja Teine Eesti. Kuna Teine Eesti moodustab häälte arvult tavaliselt siiski enamuse sai see edasi. Esimene Eesti, Paadamiga ja Lõhmusega eesotsas pidid aga oma grammofonid kokku pakkima ja oma üleeuroopalise tutipeo lõpetama. Rahvuslikust seisukohast lähtudes kahju, aga igasuguse elementaarse kriitika- ja maitsemeele seisukohalt lälle täitsa OK.

Muide, tuletage mulle pärast meelde, et ma pean tegema sellest Esimese Eesti euroloost covery nimega: “Let’s get laid!”

Hirmsal kombel tahtsime ise Moldaavia poolt hääletada (see oli see kamp, kus traditsiooniliste operatiiv-taktikaliste sekspommide asemel lippas laval ringi hoopis rahvariides mutt hiiglama piraka trummiga). See oli aga tõeline piin, kuna meie kuulus “kvaliteetoperaator” tegi kõik endast sõltuva, et seda ei juhtuks. Mina sain näiteks lõpuks oma hääle anda alles 4 sekundit enne hääletamise lõppu. Kuni selle hetkeni oli kogu aeg “Message not sent!”. Raisk! Ma kujutan ette kuidas Juha “Joomahullu päevaraamatust” oleks kohemaid selle asemel, et oma blogisse märkmeid teha, saatnud EMT ninamehele, või aadressile everyone@emt.ee kurja kirja, mis oleks alanud sõnadega “Tšau pihkur!” ja lõppenud sõnadega “Mulle näkku ei nikuta!”

Ahjaa, mis puutub eelpoonimetatud juttu, siis on see Joomahullu triloogia saanud omale vahepeal neljanda osa. See vist ei ole küll enam triloogia, kuid olgem ausad, tegu pole mitte esimese kirjanikuga, kes selliseid elementaarseid kaanoneid eirab. Näiteks Douglas Adamsil oli lausa kuueosaline triloogia. Go figure!

Taaskord lõbus uudis meie jõmmipealinnast. See t-särk oleks ikka armas olnud:

Viljandi koolipoiss üritas varastatud krediitkaardinumbreid kasutades tellida USAst arvutijuppe, lumelaua ja T-särgi kirjaga ?Maksin varastatud kaardiga?.

Nüüd on see siis tehtud: elamuasemelaenu avaldus on sisse antud ja küünte närimine võib alata. Sihtmärgiks on minu eluaseme alune korter. Ja selle all olev kelder.

Niisiis … väike nokitsemine, natuke vedelike, keerad võtid ja VROOOOOOoooom! Nagu poleks kunagi seisnudki — täielik paugupill. Igal juhul on mehhaaniline osa nüüd korras ja üle on hetkel jäänud ainult bürokraatlik: kindlustused, ülevaatused.