pronto.ee

Täna hommikul sain asjad käima ja leht on tagasi. Aadress on endiselt www.puiestee.ee ning Mait juba pani sinna ka infot juurde. Sorry kõigile, kes ootama pidid, aga mis teha — EENet on meil selline asutus, mille tegevuskiirusest isegi tigude matuserongkäik ilge itsiga mööda lajatab.

Enamus meist peaks olema juba kursis sellise saidiga nagu blog.tr.ee nimelise saidiga ja need kes ei ole, need tegelikult võiks olla.

Seoses uue versiooni ülesminekuga on sinna vahepeal tekkinud sildid. Iga inimene saab panna igale blogile ühe sildi, mis aitab seda iseloomustada. Mõnes mõttes on see piirav, kuid teisest küljest distsiplineeriv. Näiteks sain ma panna enda blogile külge sildiks ‘Isiklik’, kuid ei saanud panna külge näiteks ‘Raamatuid’, kuna minu limiit sai läbi.

Need sildid muudavad asja üpris ülevaatlikuks ja seetõttu ma palun, et kui keegi tunneb, et mu blogil võiks veel mingeid silte olla, siis regage ennast sinna ära ja pange see mulle külge. Sildistage mind! Ja sildistage ka teisi.

Taaskord tunnen vajadus inimestele edastada häid uudiseid. Enamus teist on arvatavasti kasutanud ühte või teist webmaili programmi. Kõige enamlevinumateks nende seast on vast SquirrelMail ja IMP. Nüüd on taevasse kerkimas uus kiirelt tõusev staar, mis isegi oma algstaadiumis on väga muljetavaldav. Koguni nii muljetavaldav, et mõned mehed on valmis seda võrdlema isegi GMaili tarkvaraga.

Roundcube on selle mõttes täiemahuline IMAP e-posti klient, et ta toetab kõike, mida on vaja toetada. Lisaks on ta täielikult skinnitav, toetab erinevaid keeli (hetkel veel eesti keelt pole, aga selle kallal töötatakse) ning kasutab AJAX-it kasutajaliidese jaoks. Viimase mõnudest saab reaalselt aru alles siis, kui oled seda veidike kasutanud — ei mingeid reloade, kõik puuduv tõmmatakse jooksu pealt samasse lehte juurde. Uudishimulike jaoks on ka töötav demo välja pandud.

… on idikas. Juhuks kui kedagi peaks huvitama minu arvamus temast.

Eile olin jänes nimega Jäles. Täna enam pole. Mul tekkis teooria, et kui tüdrukutel piisavalt kaua silma peal ei hoita muutavad nad Pokkideks. Samas hommikul leidsin ainult ühe Poki. Go figure!

… ja mina olen jänes.

Eilne päev läks kiiresti — töö, töö, töö ja seejärel lõbu, lõbu, lõbu: Kristi raamat läks nüüd müüki ja Apollos oli selle presentatsioon. Šampuse ja viinamajadega. Seejärel kimasime joonel mingisse kohvikusse Lost Continendi kõrval, kus paks päikseprillidega mutt mängis klaverit ja oli igatpidi staar (Bruce Dickinsonilik näpuga lahedamate tegelaste peale osutamine oli selge märk sellest). Seda, et vana hobune tahab kaeru saada teavad kõik, aga kui vana hobune tahab ka vankrit vedada, siis on rokenroll.

Kristil endal oli lisaks raamatupresekale ka sünnipäev, mille juurest loomulikult ei puudunud vein. Proovisin ära ka selle popi korgiga Kelti õlle ja kiidan heaks. Sünnipäevakingiks viisin talle ilmatuma piraka, mahuka ja huvitava raamatu elvantidest. Suur aeg nõuab suuri loomi.

Tänane päev oli samuti tihe, kuid sellele vaatamata jõudsin omale laenutada jänesekostüümi ja teha ära autokindlustuse. Hiljem on ka Texases Istung. Videokaardiga ei jõudnud JÄLLE midagi ette võtta.

Uuendus: Texas pidi väidetavalt kinni olema. Kuhu see maailm nõnda välja jõuab, tramaeivõi!

Uuendus: Pidu toimub teises kohas. Koha nimeks on Šveik. Uue paiga otsimine Istungi tarbeks on valusalt päevakorras.

Lauri (kes siis muu) pistis mulle selleks korraks pihku koomiksisarja nimega Transmetropolitan. Tegu on Warren Ellise ja Darick Robertsoni poolt loodud maailmaga, kus rahmeldab ringi meie peategelane Spider Jerusalem, koos oma kahe abilise Yelena Rossini ja Channon Yarrowiga (keda ta refereerib kui “Ropud Assistendid”) künnab läbi linna koore- ja kõntsakihti ning kirjutab Linna suurimasse lehte “The Word” oma ülimenukat kolumnit nimega “I Hate It Here”.

Kui te juba asja kallal olete, siis visake pilk peale ka asjakohasele Wikipedia kirjele.

Kes omale seda tellida tahab, see klikaku siia:
Transmetropolitan Vol. 0: Tales of Human Waste
Transmetropolitan Vol. 1: Back to the Street
Transmetropolitan Vol. 2: Lust for Life
Transmetropolitan Vol. 3: Year of the Bastard
Transmetropolitan Vol. 4: The New Scum
Transmetropolitan Vol. 5: Lonely City
Transmetropolitan Vol. 6: Gouge Away
Transmetropolitan Vol. 7: Spider’s Trash
Transmetropolitan Vol. 8: Dirge
Transmetropolitan Vol. 9: The Cure
Transmetropolitan Vol. 10: One More Time

Gea viitas ajakirjandus redefineerivale artiklile SLÕlehes.

Mis ma omalt poolt kosta oskan? Mida kuradit ma olen varem kogu aeg teinud, tramaeivõi? Mingeid mõttetuid madala toiteväärtusega kartuleid näsinud? Ma ei imesta põrmugi, et pingelisemate tööperioodide käigus tahaks kolm korda lõunat süüa, sest see energiapisku mis sealt tuleb läheb nagu kerisele.

Ahjaa, just meenus, et võrdlemisi lähedal mu töökohale on Peetri Pizza. Lähen söön täna hoopis seal.

Scott Adamsi Dilberti Blogis kommenteerib mees Jordaanias toimunud enesetaputerroristide rünnakut selliselt:

Olen väsinud uudistes olevate inimeste stereotüüpsusest. Loomulikult lasid need mehed ennast õhku Jordaanias, kuna kui oli vaja auto peatada ja küsida teed Iisraeli, siis teatasid nad, et teavad teed küll ja loomulikult ei saanud naisterahvas lõpuks isegi sellise lihtsa agregaadi nagu pommivöö opereerimisega hakkama.

Lisaks huvitas teda ka see, et kas nüüd feministid hakkavad mehi kiruma, et kindlasti nood meelega andsid talle mittetöötava vöö?