Anekdoot ise on suhteliselt suhteliselt jamalt esitatud (pealegi olen ma sellest kuulnud ka paremat versiooni), aga kõik plusspunktid tulevad Puiestee loo oskuslikust kasutamisest:
Tulba-ahv (Joomahullu päevaraamat 2)
Juha Vuorinen: Tulba-ahv
Nüüdseks on siis ilmunud teine osa “Joomahullu päevaraamatust” ja selle nimeks on “Tulba-ahv” (termin, mida Soomes kasutatakse taksojuhtide üle irvitamiseks). Tagakaanelt:
“Tulba-ahv” on kultuseteoseks saanud “Joomahullu päevaraamatu” järg.
Peategelane Juha Berg seikleb iharate naisreisijate, isesüttivate tiblade ja narkokurjategijate keskel. Kuhugi pole kadunud ka vanad joomavennad: idioodist rasvarull Kristian ja sõja-hull sadist-pervert Mikael.
Praeguseks on raamat saadaval juba kõigis hästivarustatud kauplustes (aitäh Laurile, kes mind sellest tähtsast sündmusest teavitas).
MUME: WTF?
Mis värk on? Sain just uuesti MUME-t mängima hakata ja juba on server maas. Alatud koerad!
Uus aasta
Uus aasta on nüüd igatpidi käes ja mul on isegi pisut parem hakanud. Tore pidu oli.
PS. Kaotasin ära oma soengukaru, kes leiab andku see mulle palun tagasi.
Vana aasta viimased päevad
Selle aastaga on siis ühele poole saanud. Kui te järgmise aasta lubadusi annate, siis mõelge selle peale mida te selle aasta jaoks soovisite ning kui palju te olete sellest suutnud täita. Ärge andke katteta lubadusi.
MUME: Long time no see
Üleeile kobisin üle maeiteakuimitme aasta jälle MUME-sse peale. Kõik on nii teistsugune, ainuke char mis alles oli jäänud on mingi immortal ja üleüldse ei mäleta pooli asjugi. Tegin omale human thiefi (Spindizzy) ja töllasin sutsu ringi. Praeguseks olen seitsmendal levelil ja andsin just esimesel metsseale pikki kärssa. Eile jäin esimest korda ka trolli alla juba.
Kui keegi veel viitsib lowbiesi mängida, siis andku teada. Ma hängin hetkel peamiselt fornosti kandis ringi.
Kirevase pihta!
Tähelepanelikumad teie hulgas märkasid, et sait on maas. No shit! LILO läks lolliks ja ei tundnud enam partitsioone ära. Nüüd on kõik korras jälle!
Aasta tegu on kuritegu
Täiesti uskumatuid asju on võimalik tänapäeval uudistest lugeda. Selgub, et Eesti aasta teo auhind on välja jagatud huligaanidele. Huvitav, kui ma öösel Suur-Ameerika tänavale tõkkepuu üles paneksin, kas ma siis saaksin järgmise aasta teole kandideerida?
Igal juhul on Eestis seniajani veel omavolilist teekattetähistuse ja liiklusmärkide paigaldamist/eemaldamist peetud kuriteoks ja seda, et reformierakondlane ning Riigikogu liige Signe Kivi seda kõvaks sõnaks peab viitab üsna ilmekalt selle erakonna (ning valitsuse) üldist suhtumist seaduskuulekusse.
Äkki tasuks siis selle vägitüki kordasaatja samuti järgmise korra nominentide hulka arvata?
Poliitiliselt korrektne jõuluvana
EPL onlines on selline karikatuur: Poliitiliselt korrektne jõuluvana. Asja teeb naljakaks mitte vana ise, vaid see, et sinna juurde on keegi proovinud kirjutada poliitiliselt EBAkorrektset kommentaari ning see on ära tsenseeritud. Seetõttu võiks öelda, et tegu pole mitte pilapildiga, vaid pildiga elust enesest.
Jõulud, paganlikud pühad
Kas te teate, et sõna Jõul tuleb norrakeelsest sõnast ‘Yule’, mis omakorda on päris sõnast ‘hweol’, mis tähendab ratast. Ratas sümboliseeris aastaringi, sest selle pühaga tähistati aasta kõige pikemat ööd ja seega uue tsükli algust. Mõnedes põhjapoolsemates kohtades polaarjoone kandis võis juhtuda, et päike ei tõusnud üsna mitu päeva ja see põhjustas loomulilt ebausklikes pagantes palju ärevust. Pööripäevaks toodi metsast nn yulepalgid, pisteti need põlema ja need lõõmasid õite mitu päeva. Sellega anti omapoolne panus, et päike uuesti tõusma ja päev pikemaks venima hakkaks.
Kas te seda ka teate, et veel eemise sajandis alguses, üle-eelmise sajandis lõpuks peeti paljudes kohtades jõulupuu tuppatoomist paganlikuks kombetalituseks, mida ükski tõsiusklik isegi kaaluma ei hakka. Jõulukuusk kui üldlevinud traditsioon sai jala alla tegelikult alles kusagil teise maailmasõja ajal, mil linnadesse hakati suuri kuuski tooma. Kuusetraditsioon on tegelikult küll saksa / germaani päritolu, mil ehiti igihaljaid taimi, et sellega demonstreerida elutahet ka aasta lühimal päeval. Ingliskeelsesse maailma jõudis see läbi abielusidemete saksa ja inglise kuningakodade vahel. Muide, roheliste taimedega mässamine oli päris paljudes kohtades kombeks, näiteks vanas egiptuses toodi tuppa palmioksi, et turgutada päikesejumal Ra-d tema “raske haiguse” ajal.
Kas teate, et jõulud kui usuga seotud pühad tekkisid alles kusagil 1860 paiku, mil kellelgi tekkis geniaalne idee hakata tähistama Kristuse sünnipäeva. Varem ei peetud seda tähistamisvääriliseks, kuigi just selle plaaniga pandi jumalapoja sünnipäev ühe suurima paganliku püha peale. Jeesuse sünniaeg ei ole tegelikult sugugi nii kindlalt aasta lõpus, vaid pakutakse, et see on pigem kusagil sügisel. Paraku kippusid kristlikud kogukonnad vanast harjumusest ikkagi jõule (või kuidas neid parasjagu nimetatigi) tähistama ning et mitte usunõrkust üles näidata oli vaja see püha kuidagi religiooni absorbeerida. Muide, meil on seda pisut raske mõista, kuid peaasjalikult vaid inglise keelt kõnelevates maades (pluss näiteks ukrainlastel ja kreeklastel) on jõulu nimetus kuidagi Kristusega setud (christmas). Meil on see näiteks hoopis Jõul, soomlastel Joulu, norrakatel ja rootslastel Jul, sakslastel Weihnachten, prantslastel Noël, itaallastel Natale, jne.
Kas teate, et püha Nikolaus on saanud mõnedes maades jõuluvanaks suuresti juhuse tahtel. tegelikult kuulub talle selline päev nagu 6. detsember, mis on tema surmapäev ning seda päeva peeti soodsaks suuremate ostude tegemisel ning abiellumisel.
Läbi aegade on jõulud olnud üldrahvalikud pidustused, kus pummeldati, söödi ja pidutseti kõigest väest. Sõdade ajal nn jõulurahude pidamine on kombeks peamiselt sellepärast, et sõdurite moraali kõrgel hoida. Esimesest maailmasõjast võib tuua näite, kus jõuluvaherahu puudumise tõttu korraldasid sõdurid selle ise — mõlemalt poolt mehed selle asemel, et teineteist kõmmutada kukkusid hoopis koos pummeldama. Eestlaste perekeskne nn vaikse jõulu komme on pärand “vene ajast”, mil jõulude pidamine oli kui mitte just otseselt keelatud, siis igal juhul äärmiselt taunitav ning inimesed tegid seda salaja.
Siin on teile natuke materjali lugemiseks:
http://www.historychannel.com/exhibits/holidays/christmas/index.html