pronto.ee

Dynamism on firma, mis müüb kõikvõimaliku nodi sinu sülearvuti jaoks + sülearvuteid endeid. Üks veidramaid asju, mis neil sortimendis on kutsuvad nad “fun” USB salvestiteks. Istusin ja vaatasin ja ei saanud aru, milleks on vaja USB draivil välja näha nagu paneeritud krevett. Ma pean muidugi tunnistama, et part on nummi ja pöial spooky, aga ikkagi. Ilmselt olen ma liiga traditsionalistlik.

Olgu .. ma olen oma uudishimu üsna pikalt ohjeldada suutnud, kuid tänane Minuti artikkel purustas viimasegi kui tahtejõuriisme. Nimelt on mind juba jupp aega paelunud kogu see tants WiFi aurukatla ümber — kui hästi traadita võrk kontorit katab?, kui turvaline see tegelikult on? ja milline on üldse hetkeolukord Tallinnas selles valdkonnas?

Olgu, selleks, et võrguga midagi peale hakata on vaja kõigepealt endale selgeks teha kuidas kogu see traadita võrgu värk on üles ehitatud ning leida vajalik tarkvara. Ma alustasin punktist kaks, ehk siis tarkvara. Siin põrkasin ma kohe esimese komistuskivi otsa — selgub, et rõhuv enamus arvestatavast tarkvarast on vastu igasuguseid ootusi kirjutatud Linuxi jaoks. Windowsi jaoks on mingid mõttetud vidinad ainult olemas ja needki töötavad vigaselt. Seega tagasi punkt 1 juurde. Ja kohe jälle jama lahti — enamus õpetustest ja selgitustest refererib sellele tarkvarale, mis on kirjutatud Linuxi jaoks. Neetud.

Keerutasin veidike aega pöidlaid ja tegin siis radikaalse otsuse: ma teen oma sülearvuti dualboot masinaks ja installin lisaks Windows XP Professionalile arvutisse ka Ubuntu Linuxi. Miks Ubuntu? Lihtne — ma otsustasin, et võtan sellise Linuxi distributsiooni, mis oleks kõige levinud. See uuring andis Ubuntule laualinuxi kategoorias selge ülekaalu ja seega sai otsus tehtud.

Nagu näha asendus olude sunnil minu huvi WiFi vastu huviga Linuxi vastu. Kuid ütleme siis nii, et see on samuti ettevõtmine mida ma olen mitu-setu kuud edasi lükanud ja katsun nüüd hoopis teise tuju ajel ühe jutiga ära teha.

Ehk siis teisisõnu — teises aknas laen ma praegu omale arvutisse Ubuntu ISO tõmmist. Kui se ükskord kohale jõuab, siis teen ma kõvakettal veidike ruumi, kõrvetan tõmmise ära ja katsun seejärel seda installeerida. Kui see kedagi peaks huvitama, siis hoide sellel lehel pilk peal — ma katsun oma õnnestumistest ja ebaõnnestumistest jooksvalt kandeid teha. Ehk tekib kunagi kellelgi sarnane soov ja ehk õnnestub tal siis nendest rehadest mööda astuda, mille varre peal minu poolt tehtud mõlk on.

Mõni aeg tagasi rääkisin ma Läänemerd läbivast gaasitorust, mille eesmärk on paljuski traditsioonilisi transiidimaid kottid. Põhilised kannatajad on selle juures ilmselgelt Poola ja Ukraine, kuid oma laksu saavad ka Baltimaad, millede jaoks tsüklist välja lülitamine tähendab hinnatõusu, kuna enam ei ole võimalik läbivast kraamist odavalt oma osa noolida.

BBC andmetel on siis täna see päev, kus Venemaa peaminister Mihhail Fradkov ja Saksa majandusminister Michael Glos osalevad esimese lüli sümboolsel kokkukeevitamisel. Gaasitrassi ehitamine on alanud ja praegult on viimane aeg midagi selles suunas ära teha. Traditsiooniline valitsuse peataolek võib selle juures ühtekokku Eestile palju rohkem kahju teha kui mingi tühine suhkrutrahv (mida mõningased suurärimehed üritavad hetkel riigile (rahvale) pähe määrida, et oma taskust maksmisest pääseda. Mina isiklikult näiteks ei usu, et iga viimane kui Eesti pere ostis omale pea 200 kilo moosisuhkrut varuks).

Näed siis: helistati Livikost ja öeldi, et ma võitsin Lauaviina kampaania raames kindad. Imekombel oli mul isegi tšekk alles (kõva sõna, et ma selle üles leidsin). Läksin Lootsi (tegelikult küll Jõe) tänaval asuvasse Liviko esinduspoodi, ütlesin nime ja lõin selle letti. Vastu sain nummid punased käpikud, millede nukkide peale on suurelt kirjutatud LAUAVIIN ja küljes helkurribad. Ja soojad on nad raisad kah.

Siit moraal — jooge viina, see hoiab käed soojad ja sind on isegi pimedas näha.

Läbisin testi ja sain teada milline operatsioonisüsteem ma oleksin kui ma oleksin … uh … operatsioonisüsteem.

Which OS are You?

Siin on väike õpetus kuidas erinevates otsingumootorites oma reitingut parandada. See üpriski põhjalik artikkel aitab mõista kuidas otsingumootorid funktsioneerivad, mida tuleb silmas pidada ja mida võimaluse korral vältida. Boonuseks on see, et tegu on laiapõhjalise õpetusega (enamus taoliseid asju on tavaliselt ainult näiteks Googlele pühendatud).

Ja tänud Slashdotile viite eest.

Okei, aastavahetus piilub juba pisitasa üle päkapikkude õla aknast sisse ning vana on juba esikus ning asutab ennast minekule. Kõik see annab jälle hea vabanduse kõva peo maha pidada. Pidu toimub nagu eelminegi aasta endises Polümeri tehases ja nagu eelminegi aasta on kõik sõbrad-tuttavad kutsutud.

Täpsemat infot selle värgi kohta siit: http://fm.ee/henrik/

Sõpruse Puiestee üllitab 8. detsembril oma DVD ning selle raames leiab aset ka pisike üleastumiste tsükkel:

08. detsember, Tartu – Sadamateater, 21:00 (lisaks Les Diamants)
10. detsember, Tallinn – Rock Cafe, 22:30 (lisaks Zahir, Pööloy Gläänz)
16. detsember, Tallinn – Kinos Sõprus DVD vaatamine
17. detsember, Rakvere – Green Christmas

Puiestee enda tegemistest saab endiselt teada aadressilt www.puiestee.ee

Hommikutelevisioonis esines täna selline mees nagu Hardo Aasmäeja teemaks oli seekord see kurikuulus gaasitrass, mis Venemaa tahaks justkui läbi Läänemere Saksamaale vedada ja nõnda baltide obrokist pääseda. Selge on see, et majanduslikult on see üsna murettekitav, kuid mees tõi välja veel paar huvitavat punkti:

1. Eesti on hambutu. Praegult ei ole Eestis resoluutseid aatemehi, kes julgeks kusagil rusikaga lauale lüüa ja küsida, et mida te ahvid üldse mõtlete siin. Ansip hiivab vaikselt kah oma käpakese lauaservale, kui vähemalt kümme keegit on seda eelnevalt juba teinud, kuid kui vaja ise midagi öelda, tuleb sellest nokast ainult armetut piiksumist. Seda tuleb muuta.
2. Eesti võiks nihutada veidi merepiiri. Põhimõtteliselt on igal riigil õigus kuulutada oma terriotoriaalveteks 12 meremiili jagu vett alates rannajoonest. Naissaari ja muud sellist arvesse võttes saab suurele osale Soome lahest käpa peale panna ja kui muud ei saa, siis muutub see gaasitrass palju vähem isuäratavamaks.
3. See gaasitrass läheb risti üle Tallinna ja Helsingi vahelise ühendusvõrgustiku — kahe linna vahele on veetud päris hea hulk erinevat juhet ja igasugune plaan sinna midagi peale laotada peaks mõlema riigi isad tagajalgadele ajama. Eesti puhul oleks hea kui me oleks pisut vähem põlviligi.
4. Üsna levinud komme on tiheda asustuse või majandushuvide korral jagada merepõhi ära erinevate riikide sektorites. Tõsi, reeglina käib see just selliste alade kohta, kus on midagi magusat saadaval — eelõige loomulikult naftat (esimese asjana tulvad meelde Pärsia laht ja Põhjameri), kuid Läänemeri on kuulutatud ökoloogiliselt haavatavaks, selle põhja on uputatud ohjeldamatult erinevat sõjatehnikat, keemiat ja pagan teab mida. Mõttekas oleks välja pakkuda ka selle mere laiali jagamine eesmärgiga määrata vastutajad, kes hoolitsevad selle eest, et keegi siin sigadustega ei tegeleksja vajaduse korral koordineeriks pääste ja koristustöid. Sellisel juhul on igal riigil käpp ette panna igasugustele trassitöödele oma tsoonis — kui mitte igaveseks, siis vähemalt väga pikaks ajaks.

Okei, ma olen siin mõned ajad harrastanud sellist võitluskunsti nagu Wing Tsun. Täna ja eile oli vastavateemaline seminar, kus ma ennast täiesti tühjaks kurnasin (kaheksa tundi treeningut päevas on tõepoolest pisut väsitav ja sinikatest ma parem ei räägigi). Muude asjade hulgas sain ma kätte ka oma esimese õpilase taseme ja nägin ära arvestatava taseme leedulase. Kaks korda sain teada ka mis tunne on sellise tegelase vastane olla. Hirmuäratav — paar sekundit motion bluri ja kogu asi oli läbi. Ma isegi ei kujuta ettegi kuidas see kõrvalt paistis.

Keda asi huvitab, vaadaku Eesti Wing Tsuni lehte või visaku pilk peale Wikipedia artikklile. Wing Tsun ise on mingil hetkel eraldunud kunstist nimega Wing Chun (erinevused on peamiselt kaubamärgilised) ning on ka ise omakorda erinevaid stiile genereerinud, milledest kõige tuntum on Bruce Lee poolt loodud Jeet Kune Do.