Olgu .. ma olen oma uudishimu üsna pikalt ohjeldada suutnud, kuid tänane Minuti artikkel purustas viimasegi kui tahtejõuriisme. Nimelt on mind juba jupp aega paelunud kogu see tants WiFi aurukatla ümber — kui hästi traadita võrk kontorit katab?, kui turvaline see tegelikult on? ja milline on üldse hetkeolukord Tallinnas selles valdkonnas?
Olgu, selleks, et võrguga midagi peale hakata on vaja kõigepealt endale selgeks teha kuidas kogu see traadita võrgu värk on üles ehitatud ning leida vajalik tarkvara. Ma alustasin punktist kaks, ehk siis tarkvara. Siin põrkasin ma kohe esimese komistuskivi otsa — selgub, et rõhuv enamus arvestatavast tarkvarast on vastu igasuguseid ootusi kirjutatud Linuxi jaoks. Windowsi jaoks on mingid mõttetud vidinad ainult olemas ja needki töötavad vigaselt. Seega tagasi punkt 1 juurde. Ja kohe jälle jama lahti — enamus õpetustest ja selgitustest refererib sellele tarkvarale, mis on kirjutatud Linuxi jaoks. Neetud.
Keerutasin veidike aega pöidlaid ja tegin siis radikaalse otsuse: ma teen oma sülearvuti dualboot masinaks ja installin lisaks Windows XP Professionalile arvutisse ka Ubuntu Linuxi. Miks Ubuntu? Lihtne — ma otsustasin, et võtan sellise Linuxi distributsiooni, mis oleks kõige levinud. See uuring andis Ubuntule laualinuxi kategoorias selge ülekaalu ja seega sai otsus tehtud.
Nagu näha asendus olude sunnil minu huvi WiFi vastu huviga Linuxi vastu. Kuid ütleme siis nii, et see on samuti ettevõtmine mida ma olen mitu-setu kuud edasi lükanud ja katsun nüüd hoopis teise tuju ajel ühe jutiga ära teha.
Ehk siis teisisõnu — teises aknas laen ma praegu omale arvutisse Ubuntu ISO tõmmist. Kui se ükskord kohale jõuab, siis teen ma kõvakettal veidike ruumi, kõrvetan tõmmise ära ja katsun seejärel seda installeerida. Kui see kedagi peaks huvitama, siis hoide sellel lehel pilk peal — ma katsun oma õnnestumistest ja ebaõnnestumistest jooksvalt kandeid teha. Ehk tekib kunagi kellelgi sarnane soov ja ehk õnnestub tal siis nendest rehadest mööda astuda, mille varre peal minu poolt tehtud mõlk on.