pronto.ee

Veidike aega tagasi mõtsiklesin ma selle üle kui valesti tavainimesed tegelikult eurot tunnetavad. Tänane Postimehe arvamuslugu “Paanikat vähem, konkreetsust rohkem” paljuski toetab minu seisukohti. Lugege kindlasti läbi.

… vaid ka keelele. Kes kurat sellised nimed küll välja mõtles: Yat Gee Chung Kuen, Dai Wong Cheung või Yee Gee Kim Yeung Ma (treeningasend). Fak Sau ma ütlen! Ja tegu on veel algajate vormiga (Siu Nim Tau). Ja need kõik peavad olema peas.

WingTsuni kohta rohkem infot leiab siit.

Ma kujutan ette, et enamustel katsetajatel on olnud Ubuntuga see probleem, et säti asju menüüst palju tahad, aga Eesti klaviatuuripaigutust ei õnnestu talle kuidagi peale suruda. Põhjuseks on siin mõningased X-i ja Gnome ebakõlad. Minu arvates võiks neid nimetada ka vigadeks, aga mis teha. Kuidas siis ikkagi tõmmata Ubuntule pähe Eesti klaviatuuri?

Kõigepealt pange Eesti klaviatuur paika System->Preferences->Keyboard alt. See ei pruugi olla kohustuslik samm, kuid parem on ta sealt kah paika loksutada. Tähtsaks muutub see siis kui kasutusel on mitu paigutust ja tekib vajadus nende vahel hüpata.

Seejärel läheb käiku Applications->Accessories->Terminal millega kenasti käsureale saab. Kataloogis /etc/X11 asub fail nimega xorg.conf. Pange tähele, et selle kirjutamine on lubatud ainult selle omanikule kelleks on root. Kuna Ubuntus on esimene kasutaja tavaliselt administraatorite grupis ja root kasutajat üldse eriti ei kasutata, siis on soovituslik kasutada administratiivset vahendit nimega sudo, mis annab üheks käsuks kasutajale root privileegid. Näiteks kui kävitada editor käsuga sudo vi xorg.conf (või sudo gedit xorg.conf kui graafiline liides rohkem atraktiivne tundub), siis lubab süsteem üle kirjutada seda faili isegi siis, kui sul selle jaoks muidu kirjutamisõigust polnud. Sellistel puhkudel tuleb sisestada veel kord enda kasutaja salasõna, et tõestada süsteemile, et tegu pole juhuslikult klaviatuuri taha paandunud kurikaelaga.

xorg.conf failis otsige üle lõik mis algab sellise reaga:

Section "InputDevice"

Sealt leiate read, mis on tavaliselt sellised:

Option "XkbModel" "pc104"
Option "XkbLayout" "us"

Asendage need ridadega:

Option "XkbModel" "pc105"
Option "XkbLayout" "ee"

Esimene rida on vajalik kuna Eesti klaviatuur on 105 klahviline ning 104-se klaviatuuriasetuse juures ei töötaks see klahv vasaku Shifti juures, mis ‘<', '>‘ ja ‘|’ märke teeb. Teine rida loomulikult ütleb X-le, et edaspidi kasutame Eesti paigutust. Nüüd tuleb X taaskäivitada — näiteks reboodiga, peale mida Ubuntu küsib, kas kastame X-i või Gnome paigutust. Klõpsake X peale ja ongi kõik. Teist korda enam seda ei küsita.

Muide, ma olen nüüd siin veidike aega nugistanud ja kohe kuidagi ei oska oma Fujitsu-Siemens LifeBook S7010 peale seda Trackpointi tööle panna (teate küll, see nublakas, mis asub ‘G’, ‘H’ ja ‘B’ klahvide vahel). Kas kellelgi on mingeid ettepanekuid? Hiir ja Touchpad töötavad nagu kulda.

Selgub, et Richard Bransoni firma Virgin Galactic ja New Mexico osariik on löönud käed esimese erakosmodroomi ehitamise asjus. Kopp lüüakse maasse tõnäoliselt 2007-l aastaj ja kogu kompleksi hinnaks on 225 miljonit dollarit. Enamus kompleksist ehitatakse maa all ning pinna peale jäävad ainult hädavajalikud rajatised, nagu lennurajad, antennid ja muu selline.

Virgin Galactic asutati pärast seda kui Burt Rutani SpaceShipOne võitis Ansari X Prize auhinna ja viie päeva jooksul tegi kaks suborbitaalset lendu. Koheselt sõlmiti ka leping, mis kohustab Rutanit ehitama VG-le viis uue põlvkonna kosmoselaeva.

Huvitav on ka see, et 38000 inimest on hetkel teinud deposiitmakse VG arvele ning 100 nn asutajaliiget on teinud 200000 dollarise täismakse. Need sada esimest saadetakse üles niipea kui võimalus avaneb ja ülejäänud siis kui hind on muutunud nende jaoks veidike taskukohasemaks. Väita, et nõudlust pole on nagu näha ilmselgelt väär.

Tegin siis ühe testi ja sain tulemuseks sellise asja:

You scored as agnosticism. You are an agnostic. Though it is generally taken that agnostics neither believe nor disbelieve in God, it is possible to be a theist or atheist in addition to an agnostic. Agnostics don’t believe it is possible to prove the existence of God (nor lack thereof). Agnosticism is a philosophy that God’s existence cannot be proven. Some say it is possible to be agnostic and follow a religion; however, one cannot be a devout believer if he or she does not truly believe. agnosticism 83% Judaism 58% Satanism 58% Islam 50% Paganism 50% Buddhism 46% atheism 42% Christianity 25% Hinduism 25% Which religion is the right one for you? (new version) created with QuizFarm.com

Mõni päev tagasi otsustasin ma oma masinasse installida lisaks Windows XP Professionalile ka Linuxi. Uudishimu oli mul juba ammu, aga sellest sulest, mis murrab kaameli selgroo jäi natuke puudu. Antud juhul osutuks suleks see, et peaaegu kõik huvitavamad WiFi-ga nikerdamise paketid on valmistatud Linuxi jaoks. Kuna Windows on mul masina töö jaoks oluline keskkonda, siis otsustasin ma paigaldada Ubuntu teise operatsioonisüsteemina masinasse lisaks. Ehk siis teisisõnu: otsustasin teha oma elu esimese dual-boot masina.

Räägime siis kõigepealt riistvarast. Selleks on Fujitsu Siemensi S seeria Lifebook, täpsemini Lifebook S7010. Eelmine kord kui ma selle koha pealt sõna võtsin, manitseti mind ettevaatusele ja hoiatati, et sülearvutitel võib igasugu veidrusi olla. Arvuti ainuke kõvaketas oli juba tehases formaaditud ühte suurde NTSF vormingus partitsiooni ja ajapikku maast laeni nodi täis saanud.

Seetõttu esimese asjana tuli ruumi tegema hakata. Pärast mõningast arupidamist otsustasin, et mu sekundaarne partitsioon ei pea just eriti suur olema ning otsustasin 10 gigase installatsiooni kasuks. Kuna mu arvutil on ka 1GB mälu, siis leidsin, et swappartitsioon võib halbade asjaolude kokkulangevusel sellise RAM-i koguse juures isegi segavaks faktoriks kujuneda ning otsustasin seda mitte tekitada. Vähema mälumahu juures on soovitav swappartitsioon luua umbes poole väiksem kui masina mälumaht. Ehk siis teisisõnu, kui ma oleks plaaninud midagi vägevamat selles masinas jooksutama hakata, siis oleks ma pidanud selle tegema näiteks poolegigase. Igaks juhuks tegin ma ruumi veidike rohkem ning lõpetasin alles siis kui 15GB vaba oli.

Järgmine küsimus, mis päevakorda tekkis oli repartitsioneerimise küsimus. Kuidas lõigata see ketas kaheks nii, et mingit jama ei tuleks. Ubuntu kasutajaskond on õnneks võrdlemisi avatud ja enamuse oma infost leidsingi ma temaatilisest foorumist. Kas Windows ikka kindlasti jääb käima? Kas ma ikka julgen?

Ok, julgen küll ja mitte vähe. Nagu õpetuses oli soovitatud downloadisin ma omale asja nimega SystemRescueCD. See on Gentoo Linuxil baseeruv live distributsioon, mis on spetsiaalselt kohandatud päästetöödeks ja erinevate hooldustööde käigus “käte õliseks tegemiseks”. Põletasin asja CD-le ning bootisin masina seda kasutades. Enne tasuks igaks juhuks siiski kontrollida, kas CD-ROM on ikka bootjärjekorras piisavalt esimene.

Mõne hetke pärast päris masin minu käest kuidas ja kuhu bootida. Ise soovitan üldse minna siinkohas käsureal üle menüüsüsteemile (sest inimesele, kes siinkohas käsurealt ise edasi oskab opereerida pole seda õpetust tõenäoliselt vaja), sisetades käsu ‘menu’. Menüüdest leiab paljugi huvitavat, kuid ma sellega võte tegeleda hiljem — bootige parem Rescue CD (leiate selle kusagilt menüüdest).

Rescude CD käivitamine joonistab ekraani ülevale vasakusse nurka maha istuva pingviini ning hakkab igavesti suure hooga tehnomöla ekraanile maalima. See võtab paraja jupikese aega, kuid selle lõppedes on kasutaja ilma igasuguse tseremoniaalsuseta otse käsureal. Sealt andke käsk ‘run_qtparted’.

QtParted on oma olemuselt Partition Magicu kloon, mis kasutab QT toolkitti, Kui teil satub olema PM käepärast võite muidugi kogu repartitsioneerimise värgi jaoks ka seda kasutada, aga siis peate asjaga juba ise hakkama saama. Valige seal kõvaketas, mida soovite timmida, mispeale avatakse kõik sellel kettal olevad partitsioonid. Ma räägin seda juttu hetkel arvestatusega, et masinas on tüüpinstallatsioon: üks ketas ja selle üks Windows XP partitsioon, mis võtab enda alla kogu ketta. Kui teil on asjad kuidagi muud moodi, siis proovige ise hakkama saada — enamus siin olevast infost on kehtib ka siis, kuid te peate ise veidike rohkem pead vaevama. Parem hiirenupuga selle ainukese partitsiooni peal klõpsates valige ‘Resize’ ja avanevas aknas on võimalik seda väiksemaks ja suuremaks teha. Mina tegin enda oma näiteks 10GB võrra pisemaks. Süsteem näitab üsna kenasti kui suur osa kettast on täis ja seetõttu pole vaja karta, et sa lohistad asja liiga kaugele. QtParted oskab ka kogu kola, mis füüsiliselt kettal selle vabaneva lõigu peal on loopida tagasi Windowsi partitsiooni, mistõttu selle pärast, et midagi ära kaob, pole vaja põdeda. Kui muudatused on tehtud, siis valige menüüst ‘Commit’, kuna ilma selleta ei juhtu veel mitte midagi. Nüüd hoiatus — kui tundub, et masin kinni jääb, siis ärge paanitsege. Asi töötab üsna madalal tasemel kõvaketta kallal ja ei viitsi sel hetkel eriti kasutajaliidesega tegeleda. Mina näiteks vaatasin üsna närviliselt jupp aega (vähemalt pool tundi) telekat. Pärast lõetamist klikake parempoolse nupuga vabanenud ruumile ning tekitage sellest ext3-e partitsioon.

Sellega on kõvaketas ette valmistatud. Välju programmist ja rebootige masin. Selle Rescue ketta asemel toppige sinna Ubuntu ketas. Kui vähegi võimalik, siis Windowsi ärge käima veel tõmmake. Midagi halba ei juhtu kui ta siiski käima läheb, aga see on paras ajaraisk. Ma hiljem räägin, miks see nii on.

Ubuntu install ise on üsna lihtne. Kutt künnab kogu raua üle, küsib partitsioone ja värke ning lõpuks laotab ennast laiali. Minu leidis ta kenast Windows XP ülesse ja küsis, kas ta tohib GRUB-i süsteemilaadijaks panna. Üdljoontes on see üsna ohutu manööver — kuid ainult tingimusel, et kõik süsteemid on masinast õieti leitud. Pärast seda tahab süsteem ennast rebootida ning windowsi asemel käivitub nüüd GRUB, mis pakub võimalust tõmmata käima XP või Ubuntu. XP-ga tegeleme hiljem.

Pärast Ubuntu käivitamist jätkub install. Erinevad paketid volditakse lahti ja pannakse kuhu vaja. Võimalik, et päritakse veel mingeid küsimusi, kuid need kõik on väga lihtsad ning ei vaja eraldi selgitamist. Pärast seda kõike saad sa juba sisse logida ning oledki Ubuntu graafilises keskkonnas (Gnome). Muide, ühe esimese asjana pakutaks sulle võimalust süsteemi patchidega uuendada. See oles mõistlik ära teha, kuid see tuleb loomulikult kõne alla ainult võrguühenduse olemasolu korral. Ja pärast uuendust ongi kõik.

Ma lõpetuseks lisan veel juurde, et GRUB-ist Windowsisse bootides tasub varuda omale natuke aega. Nimelt avastab XP, et kettamaht on muutunud ja satub segadusse. Ta käivitab reindekseerimise ja kettatesti proge (CHKDSK) ning see võtab üksjagu aega. Minul tahtis ta pärast seda ka uuesti bootida. Muide, partitsioonide tegemise ja Ubuntu installi ajal pole samuti mõtet XP-sse ronida, kuna ta satub pisut segadusse ka siis kui GRUB installeeritakse. Mõttekas on lasta tal ühe jutiga mõlemast segadusest korraga üle saada, sest nii kulub lihtsalt aega vähem.

Ja ongi kõik — dualboot masin ongi valmis.

Täna siis lõpuks ärkas Isamaa ja kukkus kohe vene-saksa gaasitoru poole rusikaid viibutama. Parem hilja kui mitte kunagi. Sellest gaasitorust olen ma siin kirjutanud ennegi:

Gaasitoru ja Eesti merepiir
Vene gaasitoru ehitus algas

Erinevalt tavalistest kohalike poliitikute sõnavõttudest pole Isamaa avaldus siiski tähelepanuta jäänud. Regnum.ru on sellest nupukese treinud, kusjuures lisaks ära toonud üpris huvitava aspekti: isegi kui Eesti peaks oma merepiiri edasi nihutama, pole meil endiselt Venemaaga piirilepet ja seetõttu võib juhtuda, et neid Eesti piirinihutus lihtsalt ei koti. Kuivõrd nende vägi ka NATO ja EL-i peale hakkab on aga juba sootuks teine küsimus ja võiks vabalt olla proovikiviks mõlema organisatsiooni liikmestaatuse väärtusest.

Paar linki on lisaks ka minut.ee vastaval kandel.

Opera (see Norra firma, kes teeb omanimelist brauserit) on välja kuulutanud kampaania: “Oma moll Time Squarele”. Selleks tuleb saat neile pilt ja põhjendust miks just sinu nägu peaks seal olema.

Tuleb välja, et Opera on omale rentinud igasvesti piraka ekraani (54 m2) ühe silmatorkavaima ürituse jaoks New Yorkis — nimelt aastavahetusele Time Squarel. Ja õnnelik väljavalitu saab maskotiks keda siis näidatakse miljonitele (kui mitte miljarditele) inimestele. Nii et, kes tahab odavalt aga selle eest hästi suurt populaarsust saada, see kribagu kiri valmis ja saatku ära. Ehk joppab.

Kas te teate mis on ühist Googlemailil, Roundcubel ja blog.tr.ee-l? Nad kõik kasutavad tehnoloogiat nimega Ajax. Sõna Ajax ise on antud kontekstis inglisekeelne lühend ja tähendab tegelikult Asynchronous JavaScript and XML.

Ajax ei ole tegelikult midagi uut vaid on pigem metoodika kus olemasolvait tehnoloogiaid (Javascript, DOM, XML ja DHTML) kasutatakse desktopilaadse keskkonna loomiseks. Ajaxi lehel tehaks kogu lehekülje uuesti sisselugemisi minimaalselt ning lehte uuendatakse hoopis jupiti. Tänu sellele kasvab kasutamismugavus ning kiirus, kuna juurde loetakse ainult vajalikud osad.

Kuna paljud veebiarendajad alles hakkavad seda suunda nuusutama, siis panen ma siia juurde ka viite ühele artiklile, mis aitab hilinejaid teiste sekka tehnoloogia esirinda trügida.

Mastering Ajax, Part 1: Introduction to Ajax

Lehekülje lõpust leiate veel hulga viiteid veelgi detailsemale materjalile. Andke tuld!

Kirevase pihta! Istun praegult ja hakkan Puiestee kontserdile hiljaks jääma. Katsun tellida taksot aga ei saa: Network Busy on vahetpidamata. Kõige nõmedam on asja juures veel see, et meie nn “kvaliteetoperaator” is suuda isegi oma ülekoormatud võrku kvaliteetselt peesse lasta — üks kord õnnestus mul siiski number valida. Ja number oli loomulikult kinni. They even suck in sucking.