Mul on juba eelmise aasta augustikuus külastuste jälgimine peale keeratud ja alles nüüd lõpuks sain esimese hiti mustalt mandrilt, Marokost. Keda rohkem huvitab minu saidi statistika piilugu siia. Tuleb välja, et mul on sõpru ja sugulasi üle kogu meie planeedi.
Sellega seoses meenub mulle ka naljakas vahejuhtum kohe pärast träkkeri lehele lisamist. Esimene tabamus, mille see külastuste lugeja registreeris tuli Saudi-Araabiast. Küllap mõni naftašeik tundis muret kuidas mul siin läheb.
Eesti Päevalehe arvamusrubriigis võttis sõna keegi Joaquin Almunia, kes on Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik (samal teemal ka Postimehes). Iseenesest väga hariv kirjatükk, mis annab üsna ilmekalt edasi EL-u seisukohti küsimuses “Eesti üleminek Eurole”.
Kui mitte sellest ei taha ma rääkida. Mind on alati hämmastanud inimeste nõrgamõistuslikkus, kes neid uudiseid kommenteerivad. Näiteks Postimehe kommentaarides on taaskord hulk selliseid, mis loodavad, et EL kokku kukkub ja siis on meil suur ja võimas kroon. Või midagi. Kui EL kokku vajub, siis on Eesti krooniga KUTU. Eesti kroon on nimelt seotud Euroga ning laiemas laastus ka eurotsooni majandusega. Kui see kokku variseb, siis kogu kupatus tekitab sellise keerise, millest me kunagi välja ei uju. Kui praeguse inflatsiooni põhjuseks ei ole mitte krooni nõrgenemine vaid tsoonisiseste hindade ühtlustumine, siis pärast lahtisidumist saaksime ilmselt näha hüperinflatsiooni, kaoks umbes veerand töökohtadest, tekiks pankroti- ja kuritegevuslaine ning mis saab pangandusest ei taha ma hetkel mõeldagi. Tõenäoliselt vaesuvad kõik ja saamegi kauaoodatud võrdsuse ning alles siis saame teada, mida termin banaanivabariik tegelikult tähendab.
Oskab keegi öelda mingi põhjuse, miks osad inimesed lihtsalt nii nürimeelsed on? Oma osa on muidugi selles, et päris paljudesse koolidesse ja kodudesse on tekkinud internetiga arvutid, kus jõmpsikad saavad lollusi korda saata, aga see ei saa ju ometigi ainuke põhjus olla.
Me kõik oleme natuke edevad, aga mitte kaugeltki kõik pole läinud nii kaugele, et endale internetti altar ehitada. Üks mees siiski on: www.markokaldur.com. Tramaeivõi, täielik edevuse laat!
Ma siin vaatan seda ajaveebivõistlust ja mitte ei saa üle kogu selle kupatuse naeruväärsusest. Heast ideest on saanud ikka täielik farss — näiteks nn. rahvahääletus, mis koosneb peaasjalikult konkureerivatele blogidele hinde 1 panemisest. Kuna ma ise ei ole päris see mees, kes viitsib teha omale ohjeldamatult kasutajaid, et endale 10 punni ja teistele 1 panna, siis olen ma sama hästi kui konkurentsist välja kukkunud.
Uuendus:
Eppppp on sellel teemal samuti oma arvamust avaldanud.
Teatan alandlikult, et topeltlaupäevad on toredad ja see, et neljapäev ära jäi ning reedeks muutus on samuti tore. Palju õnne, Eesti Vabariik!
HP demos ühte päris lahedat asja nimega Misto. Põhimõtteliselt on tegu elutoalauaga, mille lauaplaadi asemel on ekraan. Kõik laua taga istuvad inimesed saavad selle ekraani peal majandada, näiteks pilte vaadata, elektroonilist puzzlet kokku panna või mingit muud suvalist lauamängu mängida.
Selle lehe peal on ka paar pilti asjast.
Mõnes mõttes on jube eestlaslik lugeda ajakirjandusest artikleid koerte kohta. Küll pures koer mingi jõmpsikat, küll kustutas keegi mõne peni eluküünla. Mõlemal puhul sõimatakse “agressorit”. Kui koer last pures, siis hädaldatakse, et keegi midagi ei tee, kurjad penid tuleks kõik maha lüüa ja mida veel. Seejärel võttab keegi kätte ja saadab koera parematele jahimaadele ning juba on nutt ja hala teemal kuidas vaeseid ninnu-nännu peninukke ahistatakse. Huvitav, kas neid kommentaare ja artikleid kirjutavad samad inimesed?
Mida ma tegelikult öelda tahan on see, et huvitaval kombel on kuidagi ürgeestlaslik teiste meeste tegemisi kritiseerida: ükskõik mida keegi teine ka ei tee, ikka on sitt. Ja kui tegemata jättab on ka halb. Tavaliselt ei oma tähtsust isegi see, et kritiseerija antud valdkonnast ja toimunu taustast midagi ei tea. Sest eestlane on Tark ja Eksimatu.
Sellest võiks teha lausa anektoodi:
K: Mitu eestlast kulub tavaliselt pirni lakke keeramiseks?
V: Sadat. Üks üritab pirni lakke keerata ja üheksakümmendüheksa püüavad teda takistada, väites, et ta teeb seda valesti ning suvaline neist oskaks seda palju paremini teha. Lisaks süüdistatakse keerajat selles, et tuba on pime ning selles, et ta on selle pirni takistajate käest sisse vehkinud.
Gamespotis on päris kena ülevaade Windows Vistast, selle uuest kasutajaliidesest ja tähtsamatest omadustest. Loomulikult on hinnangud antud rohkem mänguri vaatevinklist, kuid just mängimise jaoks enamus koduarvuteid kasutataksegi. Kellel huvi on visaku pilk peale.
PS. Tegemist on järjejutuga, mis on hetkel poole peal. Paari päeva jooksul peaks sinna ilmuma ka puuduvad peatükid, näiteks võrgu ja turvalisuse osa on hetkel veel üles panemata.
Mul on veel mõned komplektid Ubuntu 5.10 originaalkettaid üle. Kui keegi tahab, siis andku teada. Kuhugi postitama ei hakka, seega saab neid kätte ainult Tallinnas. Komplekt sisaldab endas ühte nn Live ketast, mille pealt saab bootida ja asja katsetada ilma kõvakettale paigaldamata ja teine on siis tavaline install.
Ahjaa .. kontaktideks on telefon: 5087469 ja mail: tanel.raja@gmail.com
Kogu kino Taani ja islamimaailma ümber on kohati juba nii absurdseks läinud, et vähemalt minu arvates kiputakse järjest rohkem mööda vaatama kogu selle ettevõtmise tegelikest tagamaadest. Prohvetist on pilapilte avaldatud ennegi ja moslemid on ikka aeg-ajalt valgete inimeste pihta rusikat viibutanud mistõttu võiks ju küsida millest kogu see kära? Panete tähele, et mässud hakkasid peaaegu korraga ülekogu maailma justkui oleks need kellegi karvase käe poolt organiseeritud. Aga äkki ongi? Vaatame mis toimunud on vahepeal.
Pärast (küllalt naljavabade) karikatuuri avaldamist aeti rahvas peaaegu päev jooksul tagajalgadele. Justkui nõiaväel ilmusid samad pildid üle kogu Euroopa mitmetes lehtedes ja vähemalt Prantsusmaal need pildid avaldanud leht (mille peatoimetaja rahvusvahelise meediakära saatel lahti lasti) kuulus egiptlastele. Kui ajastusi sedasi vaadata võiks vanduda, et tegu oli ülihästi organiseeritud avalike suhete kampaaniaga moslemimaailma ärritamiseks. Käivitusid mitmed üliedukad boikotikampaaniad ning põletati maha mõned saatkonnad. Euroopa läks selle peale üsna ärevile, sest vaatamata kõikidele Taani toetuskampaaniatele on araabiamaailma väga paljude Euroopa firmade jaoks ülioluline turusegment.
Nüüd, kus Euroliit on siselobby tõttu valmis igasugusteks kokkulepeteks teatab Iraani välisminister Manouchehr Mottaki rõõmsalt, et vägivald on paha, mmmkay ja tegelikult peaks moslemimaailma üldiselt siiski toetama sõnavabadust (mis ei tähenda, et meelega peaks konnasilmadel talluma) ja rahvuslike ning riiklike väärtusi (mida võis tõlgendada mõlemat pidi). Enamustes riikides (peale Pakistani, Nigeeria ja Liibüa) möllud suuresti lakkasidki. Juhus? Ei tea.
Kuid läheme edasi. Paljud teist teavad, et Iraan tahab juba jupike aega asendada naftaarveduse standardvaluuta dollari euroga? Kui see peaks juhtuma, siis on tegu USA hegemoonia jaoks tõenäoliselt korvamatu hoobiga, sest seda mõtet on mõlgutanud ka ameeriklaste üks suuremaid liitlasi naftakraanide juures Araabia Ühendemiraadid. Miks see nii katastroofiline on. Kõigepealt ma soovitan läbi lugeda selle artikli “Energy Bulletinist”. See artikkel kirjeldab kujunenud olukorda üsna värvikalt ja loetleb võimalike samme lombitaguste meeste poolt: nii reaalseid kui ka ebareaalseid (antud hetkel).
Pragune maailma on selgelt energiast sõltuvuses: elekter, soojust, transport. Enamus asju tänapäeva maailmas taanduvad varem või hiljem nendele komponentidele ja naftal on selles sektoris hetkel ülemvõim. Hetkel käib naftagamajandamine maailmaturul dollaripõhiselt, mistõttu dollari tõusud ja langused mõjutavad ka nafta hinda mittedollaririikide jaoks, milleks on ka näiteks Eesti. Seda relva on Ühendriigid mitmeid kordi üsna edukalt kasutanud ja nad põhimõtteliselt peavad seda oma monopoliks. Kuid kui keegi peaks sellenende käest ära kiskuma ja nende endi vastu suunama on nad selle vastu peaaegu kaitsetud. Kujutage ise ette, kui hind euro suhtes stabiliseeruks kuid hakkaks kõikuma $ suhtes? USA peaks hakkama koguma Euroressursse selleks, et stabiliseerida võnkeid ühisvaluuta suhtes, samuti arvestama igal sammul Europanga ettevõtmistega, sest põhimõtteliselt iga omapäis astutud samm võib neil üsna kalliks kujuneda. Aga mis kõige hullem — dollari väärtus kukuks nagu tellis. Loomulikult oleks see ekspordile positiivne kuid impordile mõjuks see laastavalt. Tooraine (kaasaarvatud nafta) hind põrutaks silmapilk lakke ja sellega koos tõusekid järsult kõik hinnad.
Kuid tagasi Iraani juurde. USA-l ei jää mingil hetkel lihtsalt muud üle kui Iraanile survet hakata avaldama. Vana hea massihävitusrelvade kaart on juba lauale käidud, kuid paraku on see tänu fiaskole Iraagis üsna väärtusetuks kujunenud. Karjutakse, kuid keegi ei julge midagi teha — nagu näha on Iraan suutnud EL-i piitsa ja prääniku meetodil üsna vagaseks sundida ja taaskord on USA üksi nagu lits lapsega.
Selles valguses võib öelda, et USA on suutnud ennast nurka värvida ja oska enam midagi edasi teha. Hetkel kõige paremlahendus ilmselt oleks coup d’état ja tundub, et sellesse panustatakse hetkel kõige rohkem .. kuidas teisi tõlgendada mõneti ootamatut riigisekretäri Condoleezza Rice avaldust, et Ühendriigid investeerivad 75 miljonit dollarit “demokraatia levikusse” Iraanis.
Teine märk valitsevast meeleolust oli peaaegu paaniline kõne, mille Bush hiljuti pidas. Peaaegu kõik rõhutatudkohad olid reaktiivse iseloomuga ning pealesunnitud. Õigustused, vabandused ja ebamäärasused olid asja võtmesõnadeks. Samuti oodatud, kuid siiski piinlik tunnistus, et USA on liigselt sõltuv välismaistest energiaallikatest ja peab panustama rohkem tuumaenergiasse. Muide, fänne kõne nõrkus ei seganud, nemad olid ikka sillas.
Alternatiivsete, kuid ebausutavate variantidest pakuti välja veel otsene sõjaline ründamine (mis oleks arvestades sellega, et USA juba sõdib kahel rindel) tõenäoliselt hukatuslik ja nn “ennetav tuumarünnak”. Kusjuures huvitava ideena pakuti välja, et tuumaohtu tundes võib selle Ühendriikide mahitusel teha ka Iisrael. Sellest võimalusest võiks muidugi rääkida pikemalt, sest Iisreal peab varem või hiljem oma riistad legitimiseerima ning miks mitte teha seda “demokraatia kaitsmise” huvides. Ainuke oht on siin see, et Pakistanis taaskord paleepööre tehakse ja fundamentalistid võimule pääsevad (Pakistan on teatavasti ametlikult tuumariik). Sellisel juhul oleks vastulöök üsna tõenäoline. Kuidas kõik see takistab Iraani nafta hinda dollari asemel euroga sidumine on minu jaoks arusaamatu.
Iraan muide ei ole ka selline riik nagu Iraak, millel viimase viimase USA invasiooni ajal praktiliselt puudus õhuvägi ja samuti arvestatav õhutõrjepotentsiaal. Erinevalt Iraagist pole Iraani tiibu kunagi kärbitud. Lisaks on Iraan oma sõjatehnikat tõenäoliselt just selle stsenaariumi kartuses pidevalt täiendanud. Iraan on ka selles mõttes halb riik, et tema puhul ei töötanud vana hea embargonipp, sest viimane katse näitas, et see riik on kõik oma vajadused võimaline ise rahuldama ja ainuke tagajärg oleks see, et Iraan, kust tuleb suur osa kogu maailma naftast oma kraanid lihtsalt tuima näoga kinni keerab.
Kuid hoidkem silmad lahti, hetkel on tegu siiski areneva teemaga. Loodame, et asi äärmustesse ei kaldu.