pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Politoloog: Rummo vs Ilves

Toomas Hendrik Ilves

Ka mina kuulasin täna hommikutelevisioonist politoloog Rein Toomla heietusi teemal kes võiks olla järgmine president. Kuna hetkel on ainsana oma kandidaadid välja pakkunud Reformieraond (Rummo, Ilves ja Jänes), siis palju muidugi millestki rääkida polnud. Pealegi oli Jänes sinna nimekirja topitud rohkem poliitilisest korrektsusest ning soovist teda rahvale rohkem demoda (investeering tuleviku) kui reaalsest tahtmisest teda kuhugi upitada. Seega on nagu politoloog õieti pakkus on arvestatavad kandidaadid vaid Rummo ja Ilves. Aga edasi hakkas mees täieliku segast peksma. Nimelt Ilves on nn mees väljast, kuna ta ei ole mitte Reformierakonna mees, vaid Sotsiaaldemokraat. Ja politoloog peab seetõttu Ilvese pakkumist rohkem lühiajaliseks hea tahte žestiks kui arvestatavaks pakkumiseks.

Paul-Eerik Rummo

Vaat mina nii ei arva. Minu arvates on Ilvesele presidenditooli pakkumine üks kavalamaid käike mida üldse on võimalik teha ja mitte žestina, vaid tõsise soovina. Miks siis? Väga lihtne: loodetavasti kõik mäletavad veel Euroopa Parlamendi valimisi, kus Ilves peaaegu ainuisikuliselt tõi Sotsidele kolm kohta, tõmmatest sellega valusa vuhinaga alukad kannikate vahele eelkõige Res Publical, aga kohati ka Reformil. Pidage meeles, et president peab olema vähemalt näiliselt sõltumatu instants ja Ilvese valimine presidendiks kõrvaldab ta järgnevast Riigikogu valimistest üheainsa osava liigutusega, jättes SDE ilma oma esinumbrist ja kõige suuremast häälemagnetist. Väita, et Sotsidel on liiga vähe kohti praegu parlamendis on kohatu — ka Rahvaliidul ei olnud arvestatavat võimu mil praegune president valiti ja ometigi sai Rüütel Kadrioru endale residentsiks. Lisaks on Sotsid ainuke arvestatav kööstööpartner vasakleerist, sest Keskerakonna ja Rahvaliiduga on tore koos möllata, aga pikas perspektiivis on see rästikutega linade vahele pugemine. Samuti ei ole mõtet loota, et pikka aega vasakleeri poolt hääletanud tegelased hakkaksid nüüd ootamatult paremerakondi eelistama. Pannes Ilvese üsna mõttetu presidenditooli peale istuma, kõrvaldab mängust Sotside esitormaja (tõenäoliselt jätab osa vasakvalijad selle tõttu hääletamata), kui tehese neile samas siiski piisavalt propagandat, et tõmmata ära osa hääli Keskilt ja RL-lt.

Täpselt samadel alustel võib Ilvest toetada ka RP ja IL, kusjuures SDE on tõenäoliselt veel tänulikki, et nende esimene mees nurka värvitakse. Pealaegi, mis siin salata — mõlemat meest kõrvuti pannes eelistaks ka mina iga kell Ilvest puht kaubanduslikust vaatenurgast lähtudes Rummole. Nii et, politoloog, schmolitoloog.

Pornofiltrid

Ma hiljuti lugesin Slashdotist mingit artiklit selle kohta, kuidas üks firma kirjutas tarkvara, mis on adkevaatselt võimeline tuvastama pornot ja selle vajaduse korral blokeerima. Aga mitte see asi ise pole huvitav.

Ma hakkasin nimelt ette kujutama, kuidas seda tarkvara arendati. Oletagem, et sa oled selle firma beetatester ja sa pead päevast päeva pornosaite mööda surfama, et näha kuidas see detektor töötab. Seejärel salvestad sa kõik pildid, mis vale tulemuse andsid kõvakettale vastavatesse folderitesse, kust arendustiim selle üles saab korjata. Noh, ja siis arendajad istuvad iga esmaspäev maha ning vaatavad tuvastamata jäänud porno üle, katsudes leida mingit seletust, miks üks või teine pilt läbi läks. Kujutage ette, kui koosolekuruumis lastakse järjest projektoriga pilte seina peale ja programmeerijad muudkui nuputavad, milliseid modifikatsioone tuleks teha. Mul on muide tõsine kahtlus, et see osa, mis filtrist läbi lipsas võib õigupoolest üsna … eee … ebakonventsionaalne kraam olla. Tjaaa … ilmselt sellesse arendustiimi väga nõrganärvilisi ei võeta.

Noh, ja muidugi kujutan ma ette asja müüki, kus klientidele (lastekaitseliidud, usuorganisatsioonid, jne.) toodet ja selle võimalusi demotakse. Siiski laias laastus arvan ma, et seda hakatakse kõige rohkem kasutama porno tuvastamiseks just allalaadimise eesmärkidel. Ehitad mingi spideri, lased selle võrku lahti ja selle tarkvaraga tuvastad, kas tegu on pornoga või mitte. Ja kui on, siis downloadid. Automaatselt.

Marianne Mikko + Rein Lang = IIIK!

Ma täna hakkasin mõtlema, et mis juhtuks siis kui ristata Marianne Mikko Rein Langiga, siis mil … ja selle koha pealt jooksis juhe kokku. No ei suuda enam edasi mõelda. Vaesed lapsed!

Marianne Mikko on ilmselt leidnud, et viimasel ajal kipub ajupuudulikkus ainult meeste pärusmaa olema (Reine Langist võite lugeda varasematest kannetest) ja tõelise feministina ei olnud see talle vastuvõetav. Ma ei hakka tema varasematest pangekolinatest rääkima, vaid asun kohe viimase kallale. Just vahetult pärast seda, kui uuringud näitasid naiste osakaalu Eesti juhtide hulgas olevat 38% (selgelt üle EL keskmise), teatab tädi, et vaja on kehtestada kvoodid, mille alusel vähemalt kolmandik neist peavad naised olema.

Selle koha pealt põrutas Kivisildnik kohe, et nüüd on siis naised lõpuks ometi üles tunnistanud oma väärtuse: üks Eesti naine on väärt poolt Eesti meest. Kas Mikko tõesti arvab, et meie võrdõiguslikkus riigis käib töötajate värbamine sugude alusel, mitte pädevuse järgi (ta ilmselt enda järgi otsustab, et viimane kriteerium pole oluline) ning kvootide kehtestamine just kui parandab Eesti konkurentsivõimet ning tõstab SKP-d? Kas ta ikka on sellega kursis, et sarnase kvalifikatsiooni ja mulje puhul kiputakse eelistama naisterahvast, sest nad on kohusetundlikumad, stabiilsemad ja ei ole liiga ambitsioonikad. Kas ta ikka annab aru, et võrdõiguslikus riigis ei ole võimalik taoliseid reegleid vastu võtta muud moodi kui sümmeetriliselt, mis tähendab seda, paljud firmad kus naiste osakaal on enamik peavad reaalselt naisi hoopis koondama hakkama, samas kus nn “meestealade” firmal on tõsiseid raskusi omale näiteks ehitusalase haridusega naisjuhi leidmisega. Pealaegi on tippjuhid tavaliselt otse omanike poolt määratud — tõesti, see on nende raha, kui tahavad määraku kasvõi šimpansi finantsdirektoriks (ma olen üsna kindel, et Mikko SEDA nüüd küll oma kvoodiplämaga silmas ei pidanud)?

Miks ma üldse vihastan mingite mõttetute lehtsabade peale? Ahjaa … annaks Saatus, et Lang ja Mikko kunagi ühtede linade vahele ei satuks.

Noored ja edutud

“Noored ja edutud” on sari lühijutte, mis räägivad neljast sõbrast kellede peas sünnivad kõikvõimalikud pöörased ideed kiireks ja vaevatuks rikastumiseks. Tõsi, enamus neid geniaalsetest ideedest sünnivad köögilaua taga ning pärast kes-teab-mitmendat õlut ja kaugeltki mitte esimeses kainuses, kuid see, mis meestel jääb puudu reaalsustajus, kompenseerivad nad entusiasmiga. Entusiasmi on neil nelja peale kokku koguni niipalju, et erinevalt tuhandetest ja miljonitest muudest geniaalsetest plaanidest, mis napsu võttes maailmas sünnivad ja sealsamas surevad, suudavad nende meeste ideed omale jalad alla ajada, esikusse koperdada, kingade otsa komistada ja sinnasamasse jalamatile magama jääda.

Mille poolest need lood aga erilised on? Mitte on, vaid hakkavad olema! Neid lugusi pole nimelt veel lõpetatud. Idee on selles, et ma hakkan neid jupphaaval siiasamasse blogisse kirja panema ja kõikidel lugejatel on võimalik teha omapoolseid ettepanekuid ja parandusi. Millalgi selle nädala lõpus või järgmise alguses alustan ma sõprade kirjeldamisega. Seejärel jätkan tähtsamate kohtadega (poiste korterid, töökohad, jne.) Seejärel avaldan esimese loo kondikava. Mitu pead on ikka mitu pead ja ehk suudame kamba peale valmis saada huvitavamate juttudega? Olge siis valmis …