It’s a global abrasion
It’s consecration
United Nations
It’s a total invasion!
Täna on selle kuu kolmas reede. Istung toimub Hadeses.
It’s a global abrasion
It’s consecration
United Nations
It’s a total invasion!
Täna on selle kuu kolmas reede. Istung toimub Hadeses.
Oh how ingenious the centuries of lies
Ezekiel’s chariots streak across the skies
Holy books and history texts forget because we know
Souls are recycled in the death and resurrection show
Esimene linnasõit. Käikudega on asi keeruline, suunatuld ei suuda jälgida, pidurdamine on komplitseeritud. Muidu nagu midagi muud polnudki .. kõik sai tehtud, linn, mina ja kõik ülejäänud jäid alles. Isegi instruktor.
Ma avastasin enda jaoks uue asja. Mul ei ole enam emotsioone. Vanasti oleks ma hullult närvi läinud, adrenaliinist värisenud ja mida veel. Täna ei olnud aga midagi: hirmu, elevust, ärevust, erutust, põnevust, huvi — mitte midagi. Lihtsalt üks asi millega tuleb ühele poole mingil hetkel saada.
A thousand other shops I know
Where bargains can be got–
Where other folk would like to go
Who have what I have not.
I let them hunt; I hold my mouth–
Yes, though I know full well
Where lie the treasures of the south,
I’m not a going to tell!
Juhuks kui te ei tea, siis üks minu hobidest on konsoolide kogumine. Hetkel on mul olemas sellised asjad:
PS1, PSOne, PS2, NDS, XBox, CD-I, Mega Drive 2, GB, GBC, Wii, N64. Lisaks on mul veel olemas kaks SNES-i ja üks NES, aga need ei tööta hetkel arusaamatutel põhjustel ning vajavad kõpitsemist. Kui kellelgi mingi vana telekamäng või mänguarvuti (Amiga 500 on mul juba olemas) kodus vedeleb, siis andke aga teada, ma võin suure tõenäosusega selle ostmisest huvitatud olla. Loomulikult tunnen ma eelkõige rõõmu just nendest vidinatest mida mul ei ole, aga soodsa hinna puhul võtan ära ka muud. Ja loomulikult kui kellelgi on mänge nendele masinatele: neid tahaks kah.
Heikoille voi olla liikaa kutsu metallin,
muttei niille joita ohjaa vaisto soturin!
Oravad rokivad ning seda tõendavad järgnevad dokumentaalkaadrid. Tegu on Pikku-Orava koveriga erakordselt jabura põhjnaabrite bändi Teräsbetoni (tuntud ka kui Soome Manowar) loost “Taivas lyö tulta“.
Näri käbi!
A child need not be very clever
To learn that “Later, dear” means “Never.”
Autokooli teooriaeksam on nüüd edukalt selja taga. Koera saba kergitades võin öelda, et ma olin üks kahest (teine oli üks tütarlaps) eksamineeritavast, kes vastasid kõik küsimused õigesti. Huvitav oli kogu kupatuse juures see, et tegu oli grupiga mille liikmed juba evisid B kategooriat ja tehti vaid mootorratast juurde ning siseeksamil kukkus 15 osavõtjast tervelt 6 inimest läbi (üle kolmandiku)! Piinlik lugu, kas pole?
With the rage;
explosive matter,
chain reaction
energy splatter.
Leidsin sellise toreda video nagu “Kettenreaktion durchs ganze Haus” ehk “Ahelreaktsioon läbi kogu maja”. Täiesti uskumatu, millega saavad hakkama inimesed kellel on vaba aega rohkem kui jumalal.
Iseenesest on väga tore lugeda, kuidas infosõjas teineteist usinasti materdatakse, aga minu arvates kiputakse nagu ikka takerduma pisikestesse detailidesse, mis takistavad suurt pilti nägemast. Imestatakse, et et mida venelased tahtsid ja miks nad nüüd madalat profiili hoiavad (peaaegu kõik viimase aja avaldused Eesti vastu on tehtud rõhutatult isiklikul tasemel). Ühest küljest (see kumab ka poliitikakommentaaridest läbi) tuntakse nüüd võidujoovastust ja teisest küljest tuntakse hirmu, aga milliseid järeldusi oleksime me tegelikult pidanud tegema?
Minu arvates ütles Venemaa päris otse välja, mis nende huvi on: “Ansip peab tagasi astuma!” Esimene ring selles kampaanias oli puhtalt verbaalne, ähvardamise tasemel ja teine oli tegudes, ehk tänavarahutusi organiseerides. Mässud on varemgi poliitikuid tagasi astuma sundinud ja milleks Eesti peaks selles osas erand olema. Selle teooria poolt räägib ka vene saatkonna aktiivne kaasaaitamine korralageduse organiseerimisse ning see, et rahutuste käigus oli võimalik näha tegelasi, kes tegid (professionaalselt) kõik endast sõltuva, et üritus muutuks selliseks nagu see muutus. Okei .. Ansip tagasi, aga miks? Väga lihtne: kui Ansip tagasi astuks, siis on Ilvesel kaks valikut: kas kuulutada välja erakorralised parlamendivalimised, mis oleks ebareaalne, arvestades sellega, et valimised olid vaid mõne kuu eest ning kõiki alternatiive pole veel ammendatud või anda volitused valitsus kokku panna eelmine kord tahaplaanile lükatud kandidaadile, kelleks oli Edgar Savisaar. Väheusutav, et pakutaks välja alternatiivne kandidaat Reformist või n.ö. lepitusvariant juba niigi konfliktsest IRL-st.
Muide, Savisaare strateegia pärast öiseid rahutusi oleks sellisel puhul täiesti mõistetav: see oli rünnak valitsuse vastu, sooviga seda piisavalt kompromiteerida ning näidata seda Eestivaenulikuna ning teovõimetuna pakkudes ennast välja kui potentsiaalset Eesti päästjat (valgel hobusel!). Tema ämbriks ei olnud mitte see, et ta venelaste poolele asus (nn Eesti kaart sai tal ammendatud juba üsna tükk aega tagasi ja loogiliselt võttes pole mõtet investeerida sihtgruppi, kus enamus kulutatud kroone ikaldub). Tema ämbriks oli see, et ta ei suutnud eestlaste vahele kiilu lüüa ja lõpuks asusid Ansipit toetama isegi grupid, kes veel nädal varem oleks hea meelega teda kukkumas näinud. Tormi ajal paati ei kõigutata.
Kui kõik see aktsioon valitsuse vahetamiseks nurja läks, siis mida venelastel oligi enam teha? Pärast kaklust ei ole enam mõttekas ametlikult rusikatega vehkida ning sekundaarne ülesanne tekitada omale uus väline vaenlane, kes venelaste rahvusliku uhkust jõhkralt jalgade alla tallab sai ju täidetud.
Shift to the left, shift to the right!
Pop up, push down, byte, byte, byte!
Täna on siis mu esimene päev uues kohas. Hetkel käib Pronto kiirendatud ümberkoolitamine Oracle mehest IBM-i meheks. Võtmesõnadeks on mul siin WebSphere, Rational, DB2, Java, servletid, JSP, MVC, jne. — ehk nagu näha ei ole tööpõld just väga kitsas. Õnneks ei ole see kõik minu jaoks enam nii raske kui vanasti — kogemused erinevatel platvormidel hakkavad ennast lõpuks ometi ära tasuma: pidevalt leian sarnasusi ühe või teise analoogse tootega mõnel konkurendilt. Ei ole midagi uut siin ilmas.
In a garden in the house of love, sitting lonely on a plastic chair
The sun is cruel when he hides away, I need a sister – I’ll just stay
A little girl, a little guy – in a little church or in a school
Little Jesus are you watching me, I’m so young – just eighteen
Öine grill ja pärastine tiksumine kamina ees, tekk põlvedel ning vein kruusiga peos — Irja meelehärmiks sai välja kuulutatud vanameeste paradiis.
Jesus built my car
Its a love affair
Mainly jesus and my hot rod
Yeah, fuck it!
Nagu pealkirjast võib lugeda sain täna ootamatult asja käppa. Kas tee mäletate kuidas te ujuma või esimest korda kaherattalise jalgrattaga sõitma õppisite? Tunne on sarnane. Muide, jalgratas ja mootoratas on kaks eri asja — nende sarnasus on ikka üsna pinnapealne. Ühe puhul on sul jalge vahel üle kolmesaja kilo eest metalli, teise puhul praktiliselt mitte midagi.
Asi hakkas sellest pihta, et tegin seal neid kaheksaid. Seal on selline tore asfaldile joonistatud kast, kus saab rattaga ringi ukerdada ning kuidagi ei mahtunud mulle pähe, kuidas selle kasti sees numbrit sõita. Ikka kas läheb jalg maha või ei keera välja või eriti halvas situatsioonis surem mootor välja. Sa saad aru küll, et kuidagi peab see käima, aga välja ei tule. Instruktor istub autos, vahib su ukerdamist ja kortsutab kulmu. Minule piisas sellest, et instruktor näitas mulle värgi ette. Kui instruktor sellega hakkama sai, siis pean ka mina saama. Ma sõitsin seda kuradi kaheksat peaaegu poolteist tundi jutti ja kusagil esimese tunni lõpus klikkis kõiki äkitselt kokku.
Kui ujudes on oluliseks faktoriks sinu enda veeväljasurvest tingitud kaalutumuutuse ja liigutustest tingitud ülestõukejõu suhte avastamine ning igaveseks kuhugi kuklasse salvestamine, siis mootorrattal on nendeks teguriteks kiirus, rattakaal ja balanss. Peaaegu tund aega läks sellega logistamisele ja kui äkki ühte kaheksat tehes ma avastasin, et kogu kaheksa ajal polnud ma kordagi sidurit käperdanud, siis sain ma äkki aru kuidas need kolm asja omavahel seotud on. Pärast seda ma ei teinud mitte ainult kaheksaid selles pisikese ristkülikus vaid lausa selle sees oleva veel palju pisemaski riskülikus. Ning hulga kiiremini kui instruktor ette nägi.
Üldiselt lõpetuseks tegime veel natuke mäesõitu ja siis läks pimedaks. Järgmine kord veel veidike mäge, mõned kaheksad (kordamine on tarkuse ema) ja siis linna. Ja siis rattapoodi. Ja nüüd jooma.