pronto.ee

Paar päeva tagasi suutsin oma mobiilpanga konto Sampos blokeerida, sest ma ei mäletanud enam oma PIN koodi ja olin uue telefoni omale vahepeal soetanud. Nõder on aga see, et neil on seal pangas mingi veider värk — blokeeringut maha võtta ei saa, et sest “sellele numbrile teenust ei osutata”. Tõenäoliselt oli põhjuseks see, et mobiilinumbri ees on mul seal 0 ja mitte-5-ga algavaid numbreid ei teenendata. Kogu asja veelgi nõdram osa on see, et see webileht paneb ise automaatselt sinna 0-i ette. Lõpuks sain telefoni teel blokeeringu maha võtta. PIN koodi ma ikka vahetada ei saanud (ilmselt eelpoolnimetatud põhjusel), aga õnneks tuli vana meelde.

Mait leidis Ekspressist laheda koomiksi. Ma kohe ei saa teisiti kui ka oma lehele selle panema pean:

Nagu ma jube ennist märkisin toimusid meil eile ja üleeile talvepäevad Otepääl. Käisin esimest korda mäesuuskadega kimamas (üllataval kombel ei kukkunud kordagi, kuigi mingi tegelane seletas, et kõvem kukkumine esimesel korral on vältimatu). Lõpuks jõudsin juba niikaugele, et siksakitasin Kuutsekal nagu vana mees ringi ja suutsin endas tekitada viha nende lumelauaga tattide vastu, kes igal pool jalus töllerdasid.

Järgmine laks oli mootorsaanisafari. Ma ei teadnudki, et mootorsaan nii raju pill on — siledama tee peal 100 rauda saada polnud mingi erakordne saavutus. Kolm tundi sõitu mootorsaaniga metsas peksis mind muuhulgas nii vigaseks, et ma seniajani valutan üleni. Mootorsaanisõit on sigakurnav. Kindlasti ei aita kaasa ka see, kui sul tagaistmel mingi hirmunud vennike istub sirgelt nagu pulk. Õnneks sain ta poole sõidu pealt edasi delegeerida ja tunne oli nagu oleks uue ja poole parema sõiduriista omale saanud.

Järgmine päev käisime Ansomäel tubingut proovimas. Sitaks lahe on autokummi moodi kelguga mäes alla kihutada, kusjuures mägi on ikka sigajärsk ja sa ei saa kindel olla, mis otsaga sa parasjagu seda kõige rajumat osa alustad (selg ees on mõnes mõttes isegi ägedam). Soovitan kindlasti selle värgi seal millalgi ära proovida.

Okei pühin nüüd mokad vahukoorest puhtaks ja lülitan ennast tagasi töörežiimi.

Uudiseid kuulates tundub, et Vilja Savisaar on Rein Langi juures koolitusele käinud. Nimelt otsustati sulgeda Balti jaama tunnel, kuna seal pidavat tegutsema kurjategijad. Idee on selles, et kui linnakodanikud tunnelisse ei pääse, siis pole ka kurjategijatel seal midagi teha. Huvitav, millal hakatakse inimesi kurjategijate eest kaitsmise nimelt vangitubades hoidma?

Niisiis, täna on firma talvepidu ja vastlad ja puha. Otepääl näeme, raisk!

Mul on juba eelmise aasta augustikuus külastuste jälgimine peale keeratud ja alles nüüd lõpuks sain esimese hiti mustalt mandrilt, Marokost. Keda rohkem huvitab minu saidi statistika piilugu siia. Tuleb välja, et mul on sõpru ja sugulasi üle kogu meie planeedi.

Sellega seoses meenub mulle ka naljakas vahejuhtum kohe pärast träkkeri lehele lisamist. Esimene tabamus, mille see külastuste lugeja registreeris tuli Saudi-Araabiast. Küllap mõni naftašeik tundis muret kuidas mul siin läheb.

Eesti Päevalehe arvamusrubriigis võttis sõna keegi Joaquin Almunia, kes on Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik (samal teemal ka Postimehes). Iseenesest väga hariv kirjatükk, mis annab üsna ilmekalt edasi EL-u seisukohti küsimuses “Eesti üleminek Eurole”.

Kui mitte sellest ei taha ma rääkida. Mind on alati hämmastanud inimeste nõrgamõistuslikkus, kes neid uudiseid kommenteerivad. Näiteks Postimehe kommentaarides on taaskord hulk selliseid, mis loodavad, et EL kokku kukkub ja siis on meil suur ja võimas kroon. Või midagi. Kui EL kokku vajub, siis on Eesti krooniga KUTU. Eesti kroon on nimelt seotud Euroga ning laiemas laastus ka eurotsooni majandusega. Kui see kokku variseb, siis kogu kupatus tekitab sellise keerise, millest me kunagi välja ei uju. Kui praeguse inflatsiooni põhjuseks ei ole mitte krooni nõrgenemine vaid tsoonisiseste hindade ühtlustumine, siis pärast lahtisidumist saaksime ilmselt näha hüperinflatsiooni, kaoks umbes veerand töökohtadest, tekiks pankroti- ja kuritegevuslaine ning mis saab pangandusest ei taha ma hetkel mõeldagi. Tõenäoliselt vaesuvad kõik ja saamegi kauaoodatud võrdsuse ning alles siis saame teada, mida termin banaanivabariik tegelikult tähendab.

Oskab keegi öelda mingi põhjuse, miks osad inimesed lihtsalt nii nürimeelsed on? Oma osa on muidugi selles, et päris paljudesse koolidesse ja kodudesse on tekkinud internetiga arvutid, kus jõmpsikad saavad lollusi korda saata, aga see ei saa ju ometigi ainuke põhjus olla.

Me kõik oleme natuke edevad, aga mitte kaugeltki kõik pole läinud nii kaugele, et endale internetti altar ehitada. Üks mees siiski on: www.markokaldur.com. Tramaeivõi, täielik edevuse laat!

Ma siin vaatan seda ajaveebivõistlust ja mitte ei saa üle kogu selle kupatuse naeruväärsusest. Heast ideest on saanud ikka täielik farss — näiteks nn. rahvahääletus, mis koosneb peaasjalikult konkureerivatele blogidele hinde 1 panemisest. Kuna ma ise ei ole päris see mees, kes viitsib teha omale ohjeldamatult kasutajaid, et endale 10 punni ja teistele 1 panna, siis olen ma sama hästi kui konkurentsist välja kukkunud.

Uuendus:
Eppppp on sellel teemal samuti oma arvamust avaldanud.

Teatan alandlikult, et topeltlaupäevad on toredad ja see, et neljapäev ära jäi ning reedeks muutus on samuti tore. Palju õnne, Eesti Vabariik!