Surra saatis toreda pildisarja sellest, kuidas teha Tõelist Teadust.
Marianne Mikko + Rein Lang = IIIK!
Ma täna hakkasin mõtlema, et mis juhtuks siis kui ristata Marianne Mikko Rein Langiga, siis mil … ja selle koha pealt jooksis juhe kokku. No ei suuda enam edasi mõelda. Vaesed lapsed!
Marianne Mikko on ilmselt leidnud, et viimasel ajal kipub ajupuudulikkus ainult meeste pärusmaa olema (Reine Langist võite lugeda varasematest kannetest) ja tõelise feministina ei olnud see talle vastuvõetav. Ma ei hakka tema varasematest pangekolinatest rääkima, vaid asun kohe viimase kallale. Just vahetult pärast seda, kui uuringud näitasid naiste osakaalu Eesti juhtide hulgas olevat 38% (selgelt üle EL keskmise), teatab tädi, et vaja on kehtestada kvoodid, mille alusel vähemalt kolmandik neist peavad naised olema.
Selle koha pealt põrutas Kivisildnik kohe, et nüüd on siis naised lõpuks ometi üles tunnistanud oma väärtuse: üks Eesti naine on väärt poolt Eesti meest. Kas Mikko tõesti arvab, et meie võrdõiguslikkus riigis käib töötajate värbamine sugude alusel, mitte pädevuse järgi (ta ilmselt enda järgi otsustab, et viimane kriteerium pole oluline) ning kvootide kehtestamine just kui parandab Eesti konkurentsivõimet ning tõstab SKP-d? Kas ta ikka on sellega kursis, et sarnase kvalifikatsiooni ja mulje puhul kiputakse eelistama naisterahvast, sest nad on kohusetundlikumad, stabiilsemad ja ei ole liiga ambitsioonikad. Kas ta ikka annab aru, et võrdõiguslikus riigis ei ole võimalik taoliseid reegleid vastu võtta muud moodi kui sümmeetriliselt, mis tähendab seda, paljud firmad kus naiste osakaal on enamik peavad reaalselt naisi hoopis koondama hakkama, samas kus nn “meestealade” firmal on tõsiseid raskusi omale näiteks ehitusalase haridusega naisjuhi leidmisega. Pealaegi on tippjuhid tavaliselt otse omanike poolt määratud — tõesti, see on nende raha, kui tahavad määraku kasvõi šimpansi finantsdirektoriks (ma olen üsna kindel, et Mikko SEDA nüüd küll oma kvoodiplämaga silmas ei pidanud)?
Miks ma üldse vihastan mingite mõttetute lehtsabade peale? Ahjaa … annaks Saatus, et Lang ja Mikko kunagi ühtede linade vahele ei satuks.
Me 2
Nagu kõik ülejäänud ebaoriginaalsed inimesed pean ka mina laialt teatama, et piletid on olemas.
Noored ja edutud
“Noored ja edutud” on sari lühijutte, mis räägivad neljast sõbrast kellede peas sünnivad kõikvõimalikud pöörased ideed kiireks ja vaevatuks rikastumiseks. Tõsi, enamus neid geniaalsetest ideedest sünnivad köögilaua taga ning pärast kes-teab-mitmendat õlut ja kaugeltki mitte esimeses kainuses, kuid see, mis meestel jääb puudu reaalsustajus, kompenseerivad nad entusiasmiga. Entusiasmi on neil nelja peale kokku koguni niipalju, et erinevalt tuhandetest ja miljonitest muudest geniaalsetest plaanidest, mis napsu võttes maailmas sünnivad ja sealsamas surevad, suudavad nende meeste ideed omale jalad alla ajada, esikusse koperdada, kingade otsa komistada ja sinnasamasse jalamatile magama jääda.
Mille poolest need lood aga erilised on? Mitte on, vaid hakkavad olema! Neid lugusi pole nimelt veel lõpetatud. Idee on selles, et ma hakkan neid jupphaaval siiasamasse blogisse kirja panema ja kõikidel lugejatel on võimalik teha omapoolseid ettepanekuid ja parandusi. Millalgi selle nädala lõpus või järgmise alguses alustan ma sõprade kirjeldamisega. Seejärel jätkan tähtsamate kohtadega (poiste korterid, töökohad, jne.) Seejärel avaldan esimese loo kondikava. Mitu pead on ikka mitu pead ja ehk suudame kamba peale valmis saada huvitavamate juttudega? Olge siis valmis …
Futurama on edasi!
Ma siin äsja just teatasin tähtsalt, et Futurama on tagasi. Kuna selgus, et kogu see värk on ikkagi bullshit ja tingitud ühe kodaniku valetõlgendustest, siis viimased täpsustused joonivad ikkagi alla selle, et tuleb neli otse DVD-le minevat filmi ning sarja ennast ei elustata. Pask! Tramaeivõi! Aga noh, parem ikka kui mitte midagi.
PS. Ma ei leidnud paremat vastandit sõnale tagasi. Olgu ta siis edasi.
Coke and food?
Kokakoola pudelitel ilutseb juba mõnda aega sarnane pilt (ma ei viitsinud seda kliki-siiat maha lõigata):
Oskab keegi kommenteerida, kas toit tegelikult ka hakkab paremini maitsma kui naisterahvas sulle täis kokapudeliga selja tagant vastu pead äsab?
Futurama on tagasi!
Billy West, keda lihtsurelikud tunnevad rohkem kui mees, kes teeb Fry häält kultussarjas Futurama ütles esimest korda oma kodulehel välja, et leping 26 osa tegemiseks on alla kirjutatud ning praegult käib juriidiliste detailide täpsustamine kõikide asjaosalistega.
Üldiselt on Futuramaga selline lugu, et selle viimased osad tehti aastal 2003 ning üldjoontes olid fännid seisukohal, et vaatamata üleüldisele pöidlahoidmisele on selle sarjaga jokk. Aga näed mis välja tuli!
Filmisõpradele: Renaissance
Euronewsi vahendusel avastasin enda jaoks sellise filmi nagu Renaissance. Action toimub kusagil Pariisis aastal 2054, kus kõik inimesed on konstantse Suure Venna järelvalve alla, aga kus sellele vaatamata mitte kõik ei ole nii nagu see esmapilgul paistab. Visuaalselt on film kickass, eriti soovitan filmide Immortel ja Sin City fännidele.
Traileri leiate siit ja tradistiooniline IMDb sektsioon on siin.
Ahjaa .. kaks DVD-d ostsin kah: “A Fistful of Dollars” ja “Highlander”.
Kolmas reede
Täna on selle kuu kolmas reede (Istung!) ja ulmehuviliste hordid kogunevad nagu ikka Texas Honky Tonk Cantinasse.
Pipraga vähi vastu
See Reuteri uudis teab meile rääkida, et vürtsikate toitude nautmine võib märkimisväärselt ja drastiliselt pikendada gurmaani eluiga. Nimelt selgub, et pipra nn toimeaine capsaicin (kas sellel mingi eestikeelne vaste kah on?) on äärmiselt võimas antikantserogeenne kraam. Hiirte peal tehtud katsed näitavad, et selle ainega toidetud hiirtel sooritas umbes 80% vähirakke “enesetapu” indutseeritud apoptoosi läbi ning vähipaised vähenesid umbes viiendikule endisest suurusest. Nendele, kes veel ei tea mida see endast kujutab teadmiseks niipalju, et apoptoos on protsess, mis sunnib vanad rakud välja vahetuma uute vastu, hoides organismi nõnda pidevas uuenemises. Kui see protsess on kas liiga aeglane või üldse peatunud on tagajärjeks paise nimega vähk.
Konkreetsed katsed viidi läbi eesnäärmevähiga, kui alust on arvata, et see toimib enamike vähiliikide puhul: katsejänesteks olnud hiirtele söödeti sisse 400mg capsaicini nädalas. Inimese kehakaalu ja ainevahetuse jaoks ümber arvestades oleks see kogus muidugi tunduvalt suurem ning võrreldav umbes 3-8 habanero kaunaga (sõltuvalt sordist ja kangusest). Muide, eesnäärmevähk ei ole mingi naljaasi, sest iga aasta haigestub sellesse 232000 meest Ameerikas, kellest umbes 30000 lõpuks sellesse ka sureb. Nii et sööge pipart, pipar on teie sõber!