pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Kaarel Tarand: Juues toidad viiuldajat

Päeva tola kahtlaseväärtu tiitle saab endale Kaarel Tarand EPL-s avaldatud arvamusartikli “KAAREL TARAND: Mina joon, kunstnik maksab”. Laias laastus on selle kirjatüki mõte see, et valitsus otsustas inflatsiooni ohjeldamise egiidi all alkoholiaktsiis tõusu edasi lükata ja et kõik see mõjub kultuurile laastavalt.

Okei, selge, Euro jaoks on vaja mõningasi tingimusi täita ja see on täiesti arusaadav, et igasugune makskoormuste tõstmine on praegult out. Huvitav on aga kohe Tarandi järgmine mõtte(nõrkuse)lend, mi ütleb nii:

Ja teate, mis see lõbu meile maksma läheb? Ei midagi erilist, tühised 75 miljonit tänavu ja pisut üle poole miljardi krooni järgmisel aastal. Kes tahab maksta? Jälle keegi ei taha. Valitsus ka ei taha. Aga keegi peab ju maksma. Järelikult maksavad need, kes kõige vähem vinguvad. Maksavad viiuldajad, poeedid, skulptorid, rahvatantsijad ja sportlased.

Põhimõtteliselt väidab ta, et kuna alkoholiaktsiisi ei tõsteta, siis sureb vaene viiuldaja kohemaid nälga, sest tema peab saamata jäänud tulu oma taskust kinni maksma (Tarandi kasutab siin keerukat majandusloogikat, mille järgi saamata jäänud tulu on kahjum). Seda loogikat demonstreerib kõige elavamalt ilmselt järgnev anekdoot:

Liiklusinspektor peatab kiirust ületava 600 seeria mersu, sealt viskab kant talle sada taala ja kimab edasi. Nii kestab see nädal aega, aga äkki ühel päeval jääb mersu tulemata. Liiklusinspektor mures, et kerge leib otsa sai, alles kümnendal päeval ilmub mersu jälle välja. Inspektor peatab auto ja küsib kandilt, et kuhu see vahepeal kadus.
“Ah, käisin vahepeal Kanaaridel puhkamas!”
“Ja seda minu raha eest!” on inspektor südamest solvunud.

Okei … kui kogu see jutt läbi lugeda, siis on Tarandi sõnum laias laastus selline: jooge rohkem, siis meie kultuur on jõukas ja õnn tuleb meie õuele.

Nomaeitea. Põhimõtteliselt on kogu selle aktsiisitõusu taga ju hoopis see asi, et juuakse liiga palju. Ideaalvariandi kohaselt ei oleks alkoholitarbimine enam lihtrahvale taskukohane ja nad hakkavad kainelt nädalavahetusi veetma. Ideaalvariandi kohaselt peaks kogutav maksutulu isegi radikaalselt vähenema — millest see vaene viiuldaja SIIS ennast ära elatab? Võimalik muidugi, et härra Tarand sattus lihtsalt hoogu ja algse arvamusartikli pealki oli hoopis “KAAREL TARAND: Mina joon”.

Rob Zombie: Educated Horses

Rob Zombie: Educated Horses

amazon.com: Rob Zombie: Educated Horses

Rob Zombie uus (praeguseks juba kolmas) kauamängiv on lõpuks ka Tallinnas müügil. Plaat sisaldab endas päris mitu üllatust, kuid põhilisim neist on ilmselt see, et mees on oma koomiksistiilist tüdinenud. Nii see on, kadunud on veidrad kostüümid ja karikatuurilaadsed sõnumid ning plaadikaanelt vaatab vastu vaatav mees ei sunniks peadki pöörama, kui ta tänaval vastu tuleks.

Kõik see kumab läbi ka muusikast — eks ole ta juba White Zombie aegadest üsna omanäolist kuid samas väga rangelt piiritletud kraami tootnud. Sellel plaadil on ta nende piiridega väga vabalt ümber käinud ja kuigi kogu plaaditäis on äratuntavalt robzombilik on selles selgelt tunda uute tuulte hõngu. Plaadi läbivaks teemaks paistab olevat nn 1962 aastal toimunud Salemi Nõiakohus, mis lõppes 19 inimese hukkamisega (“American Witch”, “The Lords of Salem”), samuti leiame seal viite Zombie enda lavastatud filmile (“The Devil’s Rejects”). Helikandja nimi pärineb loo “Foxy, Foxy” refräänist.

Lõpetuseks niipalju, et kuigi eksperimentidega on vähemalt minu arvates kohati liiga kaugele mindud, ei ole selles proovimises ka midagi halba ning pealegi ei ole kasutatud retrostiilis saundile mitte midagi ette heita. Plusspoole pealt veel niipalju, et plaadile mahub Zombie üks kõikide aegade parimaid laule “The Lords of Salem”. Kõhklesin jupi aega 8/10 ja 7/10 vahel ja otsustasin, et objektiivsuse huvides tuleks ikkagi 7/10 panna. Tubli töö sellele vaatamata!

Kommentaarija raske elu

Mõnes mõtes on meie eikommentaarimehe ümber kerkinud kära väga õpetlik: esiteks saada mingisse organisse valitud ei tähenda ainult seda, et saad sooja koha ja võimaluse asju “timmida”. Tänapäeval tähendab see ka seda, et sa oled kogu aeg tähelepanu keskpunktis, mis alati ei pruugi eriti meeldiv olla. Näiteks Belõi puhul tõstis tema üksainus keelevääratus päevakorda tema ametikohaga nõutud keeleoskuse, mis viis keeleeksamini, seal läbikukkumiseni ja nüüd on siis päevakorras küsimus tema jätkamise asjus endisel ametikohal. Ma arvan, et mees praegu kirub ennast: “Oli mul vaja sinna püünele trügida!”

Osaliselt kahtlemata on tegu ka poliitilise rünnakuga, mida võib tituleerida ka mudaloopimisena kuid see on kogu selle ala üks vätimatu osa. Ehk siis kui hunti kardad ära metsa mine. Mis poriloopismisse puutub, siis olen ma tegelikult nõus, et poriga loopimine on nõme — virutage tellistega!

Vähivabad hiired

Hoiatus! Geneetiliselt modifitseeritud organismide vastastel palun mitte edasi lugeda.

1999 aastal avastasid teadlased teadlased tavalise laborihiire, mis oli täiesti immuune kõikide vähitüüpide vastu. Selgus, et ka tema järglastel on 40% ulatuses sarnane omadus, mis viitas muudatusele genotüübis. Lisaks avastati, et kui vähikindlalt hiirelt siirata valgeliblesi tavalisele hiirele, siis saavutab ka see hiire immunsuse kasvajate vastu. Samuti on selgunud, et nõnda tekitatud modifitseeritud hiirtel ei ole juba 14 põlvkonna vältel leitud mingeid kõrvalnähte.

Hetkel töötavad valgetes kitlites mehed leidmaks selle geenikombinatsiooni mis sellise tulemuse annab, plaaniga kasutada seda vähihaigete raviks ning preventatiivseks kaitsepookimiseks. Uuesti on läbi hakatud vaatama ka sarnaseid juhtumeid inimeste seas, kus patsient on ootamatult ja väga lühikese aja jooksul lootusetust olukorrast täiesti terveks saanud. Neid juhuseid ei ole palju, kuid neid eksisteerib ja on võimalik, et tegu on sarnase mutatsiooniga, mida on võimalik teistele haigetele üle kanda.

Pikem jutt kogu asja kohta asub siin.

Johnny Rocketfingers 2

Flashiga on tehtud erinevaid asju, nii häid kui halbu. Peale närviliselt tõmblevate reklaamide on aeg-ajalt võimalik leida ka tõelisi pärle ja üks neist on seiklusmäng nimega “Johnny Rocketfinger 2”. Johnny on tõeline badass tüüpi kriipsujuku, kes nahutab kõiki — nii häid kui pahasi — eeldusel, et ta sellest tulu saab.

Mäng on üksjagu keerukas ja aeg-ajalt tuleb tegeleda tüütu pixelhuntinguga, kuid samas on sellel kickass muusika ja huumoriga ei ole kokku hoitud. Way to go Johnny!

Kolmas Stargate seriaal

Tuleb välja, et MGM mehed plaanivad korraga hakata tootma mitte enam kahte Tähevärava sarja, vaid kolme. Endiselt jätkatakse Stargate SG-1-ga, mis sel suvel jätkab kümnenda hooajaga ja Stargate Atlantisega (kolmas hooaeg), kuid lisaks olemasolevatele plaanitakse juba ka kolmandat. Enamgi veel, lisaks kaalutakse jätkufilmi tootmist 1994 aasta “Stargate” filmile. Kui nüüd keegi veel ka “Firefly”-le eluvaimu sisse tagasi puhuks …

Selle aasta Nebulad jagatud

Ulmekirjanduse ühe tunnustatuima auhinna Nebula selleaastased omanikud on selgunud:

NOVEL
# Camouflage, Joe Haldeman (Analog; Ace Books)

NOVELLA
# “Magic for Beginners”, Kelly Link (Magic for Beginners Small Beer Press; F&SF Sep 2005)

NOVELETTE
# “The Faery Handbag”, Kelly Link (The Faery Handbag Viking; ed. Ellen Datlow & Terri Windling)

SHORT STORY
# “I Live With You”, Carol Emshwiller (F&SF Mar 2005)

SCRIPT
# Serenity, Joss Whedon

ANDRE NORTON AWARD
# Valiant: A Modern Tale of Faerie, Holly Black (Simon & Schust

Great stuff

Okei, see nädalavahetus Wing Tsuni tähe all. Reedel ja laupäeval seminar, laupäeval lisaks veel ka eksam. Minu jaoks tähendas see teise taseme õpilaseks saamist (mõlema taseme jaoks pidi eraldi eksmi tegema, eelmise sain ma eelmine aasta).

Kui kristalselt aus olla, siis laias laastus paari esimese taseme pärast siiski väga elevile ei tasu minna. Enda prognoosi kohasel hakkab reaalne pädevusfaktor tekkima alles kusagil 5-6 taseme juures mil omandatud kogemused ka praktikas märkimisväärset rolli hakkavad mängima. Kes muide veel ei tea, siis on selles kunstis kokku 24 taset — 12 õpilase ja 12 instruktori oma. Kusjuures viimast instruktori taset on võimalik saada ainult postuumselt ehk kui see ei kõlaks nõnda paradoksaalselt, siis nimetaks ma seda elutöö tiitliks.

Järgmine seminar toimub millalgi aasta lõpus. Senikaua tuleb aega veeta harjutamisega.