pronto.ee

Okei.. juba reedest saati on TPB uuesti üleval 🙂 Ainult millegi pärast on selle tiitliks The Police Bay.

Selles videos on mees on roninud pleksiklaasist koonusesse ja kasutab selle seinu žongleerimiseks. Päris nutikas idee ja väga vinge näeb see asi välja.

Kes soovib piraadilahe poisse majanduslikult aidata võib osta nende nodi sellest poest. Sa ma soovitan läbi lugeda ka piraadipartei manifesti — seal on päris mitu autorikaitsega seotud punkti, mis on täiesti väärt tõsisemalt kaalumist.

Eile külastasid siis Rootsi politseinikud The Pirate Bay hostingfirmat ja krabasid seal kaasa terve hunniku arvuteid. Paraku ei piirdunud nad mitte ainult selle saidi masinatega, vaid ära viidi koguni kaks veoautotäit servereid, millest enamus kuulus lehtedele, mis polnud kogu ettevõtmisega kuidagi seotud. Piraadilahe poisid aga on jonnakad ja hetkel ilutseb TPB koduleheküljel selline teadaanne:

SITE DOWN – WILL BE UP AND FULLY FUNCTIONAL WITHIN A DAY OR TWO

In the morning of 2006-05-31 the Swedish National Criminal Police showed a search warrant to Rix|Port80 personnell. The warrant was valid for all datacentres of Rix|Port80 and was directed at The Pirate Bay. The allegation was breach of copy-right law, alternatively assisting breach of copy-right law.

The police officers were allowed access to the racks where the TPB servers and other servers are hosted. All servers in the racks were clearly marked as to which sites run on each. The police took down all servers in the racks, including the non-commercial site Piratbyrån, the mission of which is to defend the rights of TPB via public debate.

According to police officers simultaneously questioning the president of Rix|Port80, the purpose of the search warrant is to take down TPB in order to secure evidence of the allegations mentioned above.

The necessity for securing technical evidence for the existance of a web-service which is fully official, the legality of which has been under public debate for years and whose principals are public persons giving regular press interviews, could not be explained. Asked for other reasoning behind the choice to take down a site, without knowing wether it is illegal or not, the officers explained that this is normal.

The TPB can receive compensation from the Swedish state in case that the upcoming legal processes show that TPB is indeed legal.

Nagu näha mehed ennast tühjast-tähjast morjendada ei lase. Arvestama pean ka sellega, et Rootsi kohtusüsteem on juba korduvalt tunnistanud TPB legitiimsust seaduse silmis ja kui see aktsioon peaks politseil läbi kukkuma, siis pole see mitte ainult täielik läbikukk täitevvõimule, vaid ka autorikaitsesüsteemidele üldisemalt. Põhimõtteliselt teavad kõik, et autorikaitsesüsteemid on praeguseks hetkeks muutunud vaid iseennast toitvateks monstrumiteks, mis ei kaitse õigupoolest ei autoreid ega lõpptarbijaid. Küsimus on pigem selles, et kas TPB on see Taavet, kes Koljatile kiviga kabelimatsu paneb.

Ei, tegu ei ole jätkuga Arthur C. Clarke “Linn ja tähed” ainetel. Selgus hoopis, et “Savisaar liitub Euroopa kosmoseagentuuriga”. Kuigi see esimesel pilgul meenutab ühte teist uudis (“Michael Jackson läks laiali”), võib juhtuda, et mõne aasta pärast on meil olemas reaalsed vahendid Etsi kuu peale saatmiseks.

Maailma ühe suurima (kõige suurema?) bittorrentisaidi Pirate Bay masinad konfiskeeriti täna Rootsi politsei poolt. Lisaks võeti reidi käigus kaasa ka suur hulka asjasse mittepuutuvaid arvuteid serverihostingu firmast. Kohaliku ülemkohtu otsusega on bittorrentiträkkimine Rootsis legaalne ettevõtmine, mistõttu politseil tuleb ilmselt päris kõvasti selgitustööd tegema hakata. Eks näeb, kuidas see asi laheneb.

Sündmuste arengut saab jälgida Pirate Bay juurde loodud piraadipartei leheküljelt.

Mulle ikka ilgel kombel meeldib EPL-s ja Ekspressis ilmuv Viivi ja Wagneri koomiks. Viivi on tarmukas kuid väikekodanlik Soome (või Eesti, palju vahet ei ole) naine, kes üritab elada normaalset elu, toituda tervislikult, hoida loodust, jne. Wagner on peaaegu ta täielik vastand — siga kes seisab kahe sõraga maa peal, täis krutskeid ning tavaliselt mõne vembu (ja/või omakasu) peal väljas. Kahe peale kokku moodustavad nad aga harmoonilise paari, kellel pole kunagi igav.

Mida me sellest koomiksist siis muud teame? Wikipedia andmetel on tegu Soome autori Jussi “Juba” Tuomola kätetööga. Koomiks on ilmunud varsti juba kümme aastat ja sellel on ka oma kodulehekülg, kust saab muu hulgas tellida miniatuure, särke, kaarte ja mänguasju. Ja loomulikult V&W raamatuid, mida on praeguseks ilmunud 8 tükki.

Wagner on võitnud erinevaid auhindu: näiteks krooniti ta aastal 2000 Soome tuntuimaks avaliku elu tegelaseks. Tema ja Viivi ettevõtmistest on Soome Post andnud 2003 aastal välja sõbrapäeva margiseeria ja 2004 aastal toimus Juba temaatiline kunstinäitus, kus ilmunud taiesed enampakkumise korras maha müüdi. Kes hablab Soome keelt ja ei suuda ära oodata mil kõik ribad meie ajakirjanduses ilmuvad, selle soovitan vaadata Helsingin Sanomate V&W arhiivi.

Lõpetuseks veel üks riba arhiivist, mis millegipärast mind eile pisarateni naerma ajas:

Hommikul tuli ärritunud Tarmo alt korrusel ukse taha kolistama ja teatas: “Kõik, aitab! Pudelid kipuvad juba voodisse ronima!” Lahti seletatuna tähendas see seda, et alanud oli selle aasta esimene taarapäev. Pudelid tuli viia sinna kus on nende koht: taarapunkti.

Põhimõtteliselt on üks mu kahest keldriboksist selline, kuhu me mõlemad oma pudelid lohistame — vahel tihedamalt, vahel harvemini. Tarmo oli seekord keldrisse kärutamisega veidike suurema pausi sisse jätnud ning seetõttu tundus talle hetkeolukord keskmisest masendavam. Pealegi oli kelder aja jooksul peaaegu päris täis saanud ja seetõttu ei olnud enam mõtet sinna midagi juurde toppida. Pealegi oli ilus ilm ja mõlemal vaba päev. Selline lugu siis, pealegi.

Algselt oli plaan selline, et Tarmo laenab väikebussi, kust me toolid välja kangutame ja vabaneva ruumi pudelikottidega täidame. Kuna buss oli vaja kusagilt kaugemalt kohale lohistada samas kui Subaru oli maja ette pargitud otsustasime asjad lihtsalt autosse vinnata ning lihtsalt kaks korda käia. Esimese satsi käigus toppisime pagasiruumi tihedalt kraami täis ja tagumise istme samuti. Idee peale, et ma kah omale ühe koti sülle võtaksin vastasin ma väärikalt, kuid kindlalt EI! Ja dai pohh kui järgmisest koormast täpselt üks kott üle jääb.

Sõitsime Lõunakeskuses olevasse kohta mille nimi on Pakendipunkt, mille ukse taha me oma koorma maha tõstsime (pilt on küll teisest koormast, kuid esimene ei erinenud sellest mitte millegi poolest).

Taarapunkti sees oli ainult üks ebamäärases vanuses naisterahvas, kes kusagilt prügikastist kogutud kraami omakasu eesmärgil taaskäitlusesse andis. Kui ta uksest väljas astus oleks ta peaaegu minestanud — tõenäoliselt polnud ta nii suurt kogust pudeleid varemalt näinudki. Mulle jäi tema pilgust vähemasti mulje, et ta tahab meie käest autogrammi paluda või midagi.

Kuna järg oli meie kätte jõudnud hakkasime oma kotte taaramehe kätte andma. Mees laob ja laob ja laob ning pudelid ei saa ega saa ega saa otsa. Kogu protseuur võttis aega terve igaviku ja meie taha kogunes pirakas saba.

Teise koormaga oleks õite napilt läinud nii nagu Tarmo ähvardas. Toppisime pagasiruumi täis, toppisime tagaistme täis. Panime tahaistmele veel teise kihi peale ja ikka jäi üks korv üle. Seekord ei olnud mul tagasiteed ja pidin selle sülle võtma. Aga mitte ühtegi kotti maha ei jäänud!

Pakendipunktis kordasime endist rituaali teist korda (ainuke vahe oli ebamäärases vanuses naisterahva puudumine). Tõstsime asjad ukse taha, pudelite üleandmine võttis igaviku, kogunes pirakas saba.

Kogu ettevõtmine andis meile 738 krooni, mille me otsustasime Tarmo sünnipäevafondi panna. Ja lisaks säästsime sellega ka natuke loodust. Vaat nii!

(Pildil on meie phat loot)

Tõenäoliselt teavad kõik mis asi on on Wikipedia — tasuta entsüklopeedia, mis on aja jooksul koostatud huviliste poolt kogutud andmetest. Muide, kes veel ei tea, siis Wikipedia tugi on Firefoxis juba sisse ehitatud — kirjutage aadressireale wiki ja otsingsõna ning vaadake, mis juhtub. Nüüd siis on tehtud ka selline asi nagu Wikimapia. Kui Wikipedia on entusiastide poolt koostatud entsüklopeedia, siis Wikimapia on entusiastide poolt koostatud atlas. Praeguseks on sinna kantud juba markereid kümnetele tuhandetele punktidele — näiteks saab seal näha Tšernobõli neljandat reaktorit, Pisa torni, viljaringe, Valget Maja, jne.

Kuid mille poolest see erineb näiteks Google Earthist? Ega ei erinegi — esimesel pilgul tundub, et tegu on samal baasil põhineva asjaga, selle vahega, et sarnaselt Wikipediaga saavad inimesed märkmeid teha.

PS. Mingid Eesti tattnokad on meie maa juba ära lagastanud. Sellega seoses on mul ettepanek, et katsume üheskoos nende läbu ära parandada.