pronto.ee

… kuid üsna napilt. Pummeldamisest on kere hele, päikese käes magama jäämisest on nospel kärnas ja suurest karglemisest kael ja muud elundid kanged. Aga pidu oli vägev ja iga kell küünlaid väärt.

Muide, võta või jäta, aga esimesel pilgul tundus, et Oomph! on Eesti bänd. Peale ühe hullu kandsid kõik mehed soliidseid mustasi mulgi kuubesi:

Ja loomulikult ei saa märkimata jätta ka No-Big-Silence nalja:

K: Kuhu need ilusad pikad jalad lähevad?
V: Rabarockile, kui midagi vahele ei tule!

(Ehk siis viide lavadekoratsioonidele ja plaadikujundusele).

Muide, kõige kõvema menu osaliseks saidki Oomph!, NBS ja Metsatöll. Ülejäänud artistid jäid sellest kolmainsusest oma lavaesise publiku hulga poolest kaugele maha. Ka peaesinejad.

Käisin vaatasin asja ära ja olen mõnes mõttes nõutu. Kuna tegemist on sarja kolmanda filmiga, siis ei saa paratamatult üle ega ümber kahe esimese filmiga võrdlemisest. Milline ta siis on? Teistsugune on ilmselt kõige pearem sõna. See, et lavastaja vahetus on selgelt näha ja kuigi puhtakujulise meelelahutusena pole filmil suurt midagi on tase minu arvates langenud.

Üldiselt on minu arvamus see, et film on sobilik pigem nooremale vaatajale, kuna inimliku draamaga pole selles eriti vaeva nähtud. Mutandid jooksevad ringi ja notivad teinetesi, hulgi on üsna massiivseid effektikohti. Laias laastus seob film endas kahe laiema tükli elemente. Üks on see, on leiutatud antimutageen, mis ebastandardsed tegelased tavalisteks inimesteks muudab. Teine on nn “Dark Phoenix” saaga, kus räägitakse Jean Grey hämaramast poolest.

Kui filmilt eriti midagi ei oota, siis on tegu üsna tavalise popkornijäramisüritusega. Täiesti vaadav kui vaja kellegagi kinno minna ja midagi targemat ei tule pähe. Kui peres on nooremaid kinohuvilisi, siis sellisel juhul kui nad kaasa tulevad on selle filmi vaatamine isegi soovituslik. Samas personaalselt ma pigem laenaks selle filmi ja vaataks kodus.

Kategooriat ja sihtgruppi arvestades panneks asjale hindeks 3/5. Olen ikka oluliselt nigelamaid sarnaseid filme näinud.

PS. Kui vähegi maldate, vaadake tiitrid lõpuni. Pärast neid tuleb väike viide järgmisele osale.

Viimasel ajal maad võtnud üleüldine oksmaandus on jõudnud ka Ekspressi Areeni. Andri saatis mulle kaks pärli mille autoriks on uus kõva tegija pooletoobiste hulgas Sladkajakonfeta-Ron (kelle põhitööks väidetavalt on veebi disainimine ja kes on ka muidu mitmekülgne). Tegelane ise justkui arvustab plaate, aga mis ma siin ikka seletan, lugege ise … see on “Blacky” arvustus ja see on “Vanilla Ninja” oma.

Esimeselt lehelt leiab ka nn uue autori tuvustuse ja viite tema blogile, mis on samuti tase (omas klassis muidugi).

Üks pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna:

Jutu juurikaks on selline asi nagu Sidekick II, mis on oma olemuselt mobiiltelefoni ja pihuarvuti hübriid. Sellega saab teha pilte, chattida ringi ja vahetada maile. El neato! Üks tegelane unustas Ameerikamaal selle taksosse ja üks teine tegelane leidis selle. Esimene tegelane helistas teisele ja ütles, et tal on seda asjandus hädastati tarvis tagasi saada. Lisaks pakkus ta ka päris kopsakat leiutasu. Teine tegelane saatis esimese pikale lainele. Esimene tegelane ostis omale uue telefoni ja sai uue SIM kaardi. Oma suureks rõõmuks avastas ta, et Sidekicki teenusel on üks huvitav omadus — nimelt kui sul satub olema neid mitu, siis nad sünkroniseeritakse omavahel. Muu hulgas sünkroniseeriti ka need kaks riistapulka ja esimene tegelane sai teise (ebaausa leidja) vahepealt tehtud piltide ja e-mailide omanikuks.

Kuna talle selline värk mitte ei istunud, siis otsustas ta teha avaliku häbiposti pahategija tarbeks. Praeguseks on asi kasvanud juba täiemahuliseks sõjaks ja karta on, et teine tegelane oleks nüüd juba valmis peale maksma, et ta seda Sidekicki kunagi poleks näinudki. Näiteks lehe autor on saanud hetkek kutse KUUELE raadiointervjuule, mitu internetiväljaannet on temast jua jutu kirjutanud ja loomulikult ei ole ta pääsenud ka slashdottimisest.

See on tegelikult üks kuradi huvitav lugemine mida ma soovitan kõigile: “How NOT to steal a Sidekick II”.

PS. Tegu on hetkel areneva looga, seega seda lehte tasub iga paari tunni tagant uuesti tsekata (arvestage siiski sellega, et neil võib seal öö olla ja seega pange rõhku rohkem õhtule ja hommikule).

Loen mina Päevalehe uudist sellisest projektist nagu Jaapanlaste poolt planeeritavast külakesest kuhugi Kadrina kanti (EPL uudis). Loen läbi ja ei suuda uskuda inimeste nürimeelsust — jaapanlane tegi midagi sellist, mida eestlased kunagi ei tee: alustas dialoogi, mängis lahtiste kaartidega, ootas tagasisidet. Eestlased tormasid talle aga selle peale kirvega kallale, et raisk kavatseb lagastama kukkuda.

Jaapanlaste ettevõtmise kohta tean ma niipalju, et sisuliselt kõik nende ettevõtmised on ökoprojektid, lisaks on nad suuremat sorti etnofännid. Muide, nad mitte niivõrd ei tassi oma kultuuri kaasa (ainult omaks tarbeks), kuivõrd nad fännivad just mittejaapani kultuure. Sellist eestlasliku lähenemist nagu Väikse Munamäe ülessonkimine või erinevate hiite maharaiumist kaaluks jaapanlased sama palju kui harakirit, ehk siis ainult viimases hädas enesetapuna. Ka ei ole neil sellist kommet nagu meil, kus minnakse metsa, raiutakse puud maha, tümakas mängib ja juuakse viina.

Üdliselt sain ma selle projekti jaapani lehelt aru niipalju, et plaanitakse ökoküla, mille müügiartikliteks on puhas õhk ning puhas ja hoolitsetud ümbrus. Samuti on seal reklaamides rahvariides eesti tüdruk, sinililled ja aasad. Lehte ise saab vaadata siit: http://www.estonia.jp/. Muide, lugedes uudise kommentaare ja Kadrina jorsside arvamusi, siis jäi mulje, et neil pole tegelikult selle vastu midagi argumenteeritut kuna neil pole õrna aimugi oma kandi looduslikust tasakaalust (peale kõlakate) ja nipponi poja plaanidest (peale kõlakate) — nende vedavaks probleemiks on see, et nad müüsid maa omal ajal liiga odavalt maha ja nüüd kadedus tekitab ajuvähki ning närib hinge. Tundub, et tegu on lihtsalt paari kavalama ussitaja poolt üles ässitatud inimestega, kes enese teadmata võitlevad võõraste huvide eest ja on esimesed, kes kahtsema hakkavad kui projekt läbi kukub (sest mingi kojalik joll ostab need maad endale ja ehitab sinna tapamaja). Lugedes artikli lõpus jaapanlase enda kommentaare tunnen ma nende tegelaste pärast piinlikust.

Stating the obvious?

Inimesed saavad tänapäeval ikka igast lollustega hakkama. Näiteks see mees kellest Reuters uudise kirjutas: Kiievi loomaaias ronis mingi segane köiega lõvipuuri, võttis kingad jalast ja karjus “Kui jumal on olemas, siis ta päästab mu!” Vaevalt oli ta oma lause lõpetanud kui emalõvi ta maha murdis. Sellest võib järeldada mida? Tõenäoliselt ühte järgnevast:

1. Lõvi oli ateist ja talle käis see mannetu katse propagandat teha närvidele.
2. Jumal on olemas ja mees satub otse paradiisi, kuna taevas arvati, et jutt käib tema surematust hingest ja kiireim võimalus seda saavutada oli lõvilt teenust paludes. Tõenäoliselt pääseb lõvi samuti pärast surma eelisjärjekorras taevasse kui kõigevägevama tööriist.
3. Mees ei olnud vanajumala juures eriti heas kirjas ja ilmselt varemgi oma viguritega talle pinda käinud. Tõenäoliselt pääseb lõvi eelisjärjekorras paradiisi.
4. Jumal oli lihtsalt hõivatud mingi muu asjaga ja see oli täiesti mehe enda viga, et ta ei viitsinud täpset aega enne kokku leppida millal teda päästa on vaja.
5. Jumalat pole olemas.
6. Jumal oli küll olemas, aga tegu oli ateistiga, kes proovis sellega tõestada, et jumalat pole olemas. Lõvi pääseb jälle eelisjärjekorras paradiisi. Kui tegu oleks olnud tõelise usklikuga, siis oleks ta puuri karates karjunud: “Kui jumal on olemas, siis käseb ta sellel lõvil mind pintslisse pista!”

Lisavariandina tekkis juurde ka selline võimalus:

7. Jumal on olemas ja ta palvepostkasti peal on kleepekas: “See ei ole prügikast, ainult tellitud post palun!” Sellised trikid ei kuulunud tellitud kraami hulka. Lõvi pääseb paradiisi.

Natuke ka Scott Adamsi muljetamist samal teemal.

BBCNewsis jookseb lugu lapsest, kes sündis kolme käega ja kellelt arstid ühe käe amputeerisid, kuna nad koos ei olnud päris funktsionaalsed. Asi on huvitav selle poolest, et kui tavaliselt on liigsed jäsemed alaarenenud, siis seekord tundub tõepoolest esmapilgul vaadatuna, et poisil oli kaks üsna normaalset vasakut kätt. Aga ju siis arstid teavad paremini (tegelikult mõlemal käel olid defektid ja poisil on probleemid ka neeru ja selgrooga).

Igal juhul tundub, et X-Meeste maailm ei pruugigi enam väga kaugel olla.

Jutu ja pildi leiab siit: http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/asia-pacific/5050876.stm

Nii, paljulubatud facelift on Slashdotis nüüd lõpuks kätte jõudnud ja uues kuue sait inimestele kättesaadavaks tehtud:

http://slashdot.org/