pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Teine rattatund

A dream that a lion had dreamed
Till the wilderness cried aloud,
A secret between you two,
Between the proud and the proud.

Täna oli teine sõidutund. Kuna instruktori sõnade kohaselt sain ma piisavalt edukalt hakkama anti mulle seekord suurem ratas. Tundlikum. Raskem.

Taaskord võin etteruttavalt raporteerida, et ei mingit kukkumist. Tõsi, seekord oli pisike intsident, mis kiiresti kontrolli alla saadi, kuid iseendale sellele vaatamata natuke elevust põhjustas. Nimelt libises mu käsi lenksu pealt korra ära ja see libise vastu gaasi, mille peale riistapulk kohe kuhugi kihutama proovis hakata. Õnneks sain ma peaaegu kohe siduri ja piduriga jaole, aga hetkeks ehmatas ära küll.

Seekord sain ma juba käike vahetada, kaheksaid sõita ja aeglussõitu harjutada. Esimene kord tundus kaheksate tegemine uskumatult keeruline kunst, kuid pärast poolt tundi aeglussõitu tegin esimese ikkagi ära. Tõsi, see nõuab veel natuke harjutamist, aga progress oli võrreldes algusega täiesti ilmne. Homme siis ratsutame jälle.

Mina. Olen. Mees.

En tahdo kultaa, kunniaa
kuula vain ja ainoastaan – AJAKAA!

Viimasel ajal on kõikvõimalikud ja -võimatud kohad minu tagasihoidliku käekäigu vastu huvi hakanud tundma. Näiteks selline koht nagu portaal nimega “Ole Mees“, kes pinnis mult ühe PR jutu raames kuidas koristusteenus ja asjad välja näevad. Etteruttavalt hoiatan kohe ära, et õnneks see säga, kes pildi peal erakordselt naeruväärselt tolmuimejat mööda õue lontipidi ringi lohistab ei ole mina ja kahjuks see piiga, kes seal harjavarre najal meelalt naeratab ei ole minu koristaja. Need pildid on puhtalt illustratiivsed, kuigi mul poleks midagi selle vastu kui ülemine ei oleks. Selline lugu siis.

Ahjaa, kes pole veel Maatriksi teist numbrit ostnud, see võiks seda ikkagi teha. Minult on seal seekord kaks lugu: Veikoga kahasse Playstation 3 kohta ja ülevaade uuest PS3 mängust nimega “Resistance: Fall of Man”.

Karma to burn

Meitä oli kaksi, Aimo ja minä
Isot pojat takana vierekkäin
Autokuski Onni oli Aimon isä
Paljon ymmärsin vasta jälkeenpäin

Meid oli siiski rohkem kui kaks, palju rohkem. Kassinurmel hakkab asi vaikselt jumet võtma ning tänu meile on ka uue maja (sepikoda) karkass püsti. Loodetavasti saab seal Mütofesti ajal juba metalli lapikuks taguda.

Laias laastus toimus taustal veel mingi larpi moodi asi, mille puhuks meie Karmusega digimuutusime vend Adreaseks ja vend Sebastianiks. Esialgu olime tõsised ja katsusime kirikukoraalidega inimesi vagale usuteele meelitada, aga mida edasi, seda keerukamaks asi läks ja seda siivutumaks laulud muutusid, kuniks vend Andreas palvetunni ajal nägemuse sai. Selgus, et taevasel isal on üksi istumisest villand saanud ja omale suure koguse sõpru — näiteks Odini — külla kutsunud. Lisaks oli ta pilve pealt inimesi piieldes märganud, et mitte kõik ei võta tõsiselt seda osa, kus öeldakse “saagu teid palju”. Suisa vastupidi — inimesed nottisid usinasti teineteist. Tänu sellele saatis ta sõnumi kõikidele oma ustavatele jüngritele, et sellest hetkest alates on ristirahva jaoks monoteism ja monogaamia out ning polüteism ja polügaamia in. Seejärel läks asi muidugi käest ära ja praeguseks olen ma suurest laulda röökimisest, külmast ilmast ja rohkest lauõlist täiesti ilma hääleta.

Larp oli siis ise Jüriöö teemaline ja seal oli hulk erinevaid kampasi kohal. paraku nagu ikka koosnes suur osa kambast töllidest. Töllid on need, kes ise midagi ei tee, aga usinasti teisi segavad küll. Nende läbivaks meeleseisundiks on konstantne peataolek. Talgute ajal on töllid võimelised näitama täieliku ebahuvi kõikvõimaliku füüsilise tegevuse vastu ning mängu ajal on nad võimalised ka kõige lihtsamat asja pekki keerama. Näiteks linnuse piiramise redelit oleks nad saanud ainult ühte moodi veel valemini paigutada — seda külili pannes. Mida sa sellistega teed?

Kolmas reede

I queered my pitch
Distorted my image
Uglified my presence

Then she

Replayed my message
Reviewed my image
Erased my words

Shut the book,

Took off.

Täna on kuu kolmas reede. Seekord on õhtune Istung kohas nimega Juuksur. Kui seal mingi kontsert peaks olema, kolib rahvas (vajaduse korral) üles Texasesse.

Ahjaa .. vahepeal ma vaatasin, et Eesti keeles on hakanud ilmuma selline koomiksisari nagu “Hämmastav Ämblikmees”. Kusjuures see lugu, mis mulle pihkus attus on ei kellegi muu kui J. Michael Straczynski poolt kirjutatud. Mees, keda rohkem tuntakse tähekombinatsiooni JMS järgi on Eestigi inimestele tuttav “Babylon 5” nimelise telesarja loojana.

Esimene sõidutund

Remember the Tortoise and the Hare,
Do not be in a hurry to do more than your share.
The thing I am trying to say please heed,
It is easier to go slowly than at full speed.

Täna oli siis A kategooria lubade esimene sõidutund. Minuga on see lugu, et ma pole kunagi suure rattaga sõitnud, seega oli tegu suhteliselt uudse kogemusega. Etteruttavalt võin öelda, et mingeid eksesse polnud: ei kukkumist ega instruktori roadkilli staatusesse eleveerimist.

Paljuski on kogu värk nagu autolgi, kuid on ka erinevusi. Näiteks käiguvahetamine on teistmoodi, teise jala või käega ei saa midagi kompenseerida, riistapulk on tundlikum (märkimisväärselt) ning lisaks niigi komplitseeritud käte-jalgade tööle peab pidevalt jälgima kogu kupatuse tasakaalu ja muud sellist. Tänase päeva teemadeks olid agregaadi hargil maha ja hargile tagasi upitamine, tähtsamate nuppstükkide funktsioon, elementaarne liikumine ning slaalom. Isegi vend tuli tsirkuse lootuses kohale, aga kahjuks pidin talle pettumuse valmistama. Teet, võib-olla järgmine kord.