Iga natukese aja tagant tuleb mõni tõeliselt rumal inimene lagedale geniaalse ideega, et valimistel peaks olema võimalus vastu hääletada. Miks see rumal on, sellest ei viitsi ma enam kirjutada, otsige ise mu vanematest kannetest. Lihtsalt kui te töölt koju lähete, siis te ju ei otsusta, mis teed mööda te EI LÄHE. Te otsustate ikka, mis tee mööda te LÄHETE.
AGA. Selle artikli kommentaarides oli üks huvitav mõte, mida võiks edasi arendada. Mis oleks, kui viiks sisse nn kandidaadi number null? Kui inimene otsustab hääletada kandidaat number nulli poolt, siis tähendab see seda, et ta hääletab tühja koha poolt. Kusjuures tegemist ei ole üksikkandidaadiga, vaid lausa nullparteiga, mis saab oma “kohti” d’Hondt meetodil edasi kanda. Näiteks hääletamata jättes jagatakse tema hääl parteidi vahel protsentuaalselt vastavalt muude poolt antud häältele, seega see pigem võimendab praegust sahkerdmist ja poriloopimist: mida vähem inimesi hääletab, seda parem suurematele parteidele, kellel on oma kindel liikmeskond ja seega ka hääletajad (nn tüma maad on vähem).
Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kui nullpartei ületab valimiskünnise, siis kõik nullpartei poolt antud hääled muutuvad kandidaadikohtadeks, mis jäävad tühjaks. Kohe päris tühjaks, ilma palgata, ilma esinduskulutuste ja muude asjadeta. Hääletamistel nende kohtade hääli ei arvestata ning maksimumhäälte arvuks loetakse muude kohtade summat — see on selleks, et Riigikogu säiliks töövõimelisena. Õigupoolest muudaks see Riigikogu ka teovõimelisemaks, kuna asjapulkade arv väheneb, marginaalsemad parteid ei ületa künnist ning edaspidi näeks ka parteid rohkem vaeva oma kohtade eest võitlemisel.
Kokkuvõttes oleks tulemuseks vastutustundlikum, teovõimelisem ja tetahtelisem Riigikogu.
