pronto.ee

Ega kellelgi ei ole juhtumisi fotot legendaarsest Tallinna graffitist mis linnaelanike sellest teavitas, et Mihkel Roogna on rets? Ma oleks ülitänulik kui selle pildi olemasolul seda minugagi jagataks (näiteks saates mailiaadressile tanel.raja@gmail.com).

Uued load on nüüd lõpuks ometi käes, laiendatud kategooriatega ja puha. Enam ei ole muud midagi teha kui ratas osta — ühte Ducatit käisin juba piilumas ja agregaat tundus üsnagi muljetavaldav. Lõpliku otsuse teen siiski alles jaanuarikuus.

Üks paljudest asjadest, mis viimasel ajal internetist esile kerkinud on webikoomiksid. Üks neist on Rich Burlew “Order of the Stick”. Ajsa massiivsust näitab see, et praeguseks on seda ilmunud juba üle 500 osa ning samuti on avaldatud üks trükitud paberraamat.

Koomiksitel on reeglina mingi teema, mida nad jooksvalt ära kasutavad. Näiteks “Penny Arcade” koomiks on võtnud suuna videomängudele. “Order of the Stick” on seevastu lugu rollimängudest. Kes ei tea, mis on rollimäng kujutagu asja nii ette — on mängujuht, kes räägib, mis toimub. On mängijad, kes räägivad mida nad teevad ja on reeglid, mille järgi kõik see toimub. Mõnes mõttes on tegemist omamoodi stsenaariumiga, mis luuakse ühiselt mängu käigus. Ja selle juurde käivad paberilehed ja täringud. Ja hästi palju toitu.

“Order of the Stick” katsub graafiliselt ette kujutada (koos paraja annuse musta huumoriga), kuidas kõik see välja võiks näha mängitavate karakterite vaatenurgast.

Täna ühte vestlust pealt kuulates suutsin lõpuks formuleerida ühe teesi, mis mul juba päris tükk aega on peas keerelnud. Nimelt puudutab see inimliku rumalust ja ahnust.

Pean tunnistama, et mind ei lakka kunagi hämmastamast rumalate inimeste meelekindlus oma vigade sooritamisel. Sa näed, et tegelane hakkab kohe oma elu või tööd tuksi keerama ja ulatad talle suuremeelsusest käe. Ja mida teeb rumal inimene? Hammustab! Ja mille pärast hammustab? Sellepärast, et ta arvab, et sa tahad talt midagi ära võtta.

Kuidas tunda ära rumalat inimest? Rumal inimene on selline, kes pea kõik oma elu tähtsamad otsused on teinud sellised, et ta pärast neid kahetseb — eriti veel seetõttu, et otsuste tegemise ajal tunneb ta ennast tõeliselt targa ja otsustusvõimelisena. Põhjuseks on Machiavelli printsiip: eesmärk pühendab abinõu ainult siis kui see on seotud vajaduse, mitte ahnusega, sest vastasel korral on tulemus enam-vähem vastupidine soovitavast. Mõnes mõttes on esmapilgul vajadus ja ahnus väga sarnased, kuid ometigi fundamentaalselt erinevad ja rumalad inimesed paistavad silma selle poolest, et nad ei oska neil vahet teha. Ahnus on tavaliselt lihtsam ja kergemini rahuldatav põhjus ning seetõttu jääb see nende puhul domineerima.

Rumala inimese tunneb ära ka selle poolest, et pea kõikide oma edusammude eest elus peab ta tänama kedagi teist ilma kelleta poleks ta kuhugile jõudnud.

Mul on juba viimased aastat samas majas olnud üksteise peal kaks korterit, kuid alles nüüd hakkan neid kokku ehitama. Sestap ka küsimus suurele ringile. Mida peab arvestama kahe korruse vahele trepi ehitamisel?

Esimese asjana, mis mulle endale pähe turgatas oli see, et kus asuvad kandvad talad. Kuidas neid tuvastada? Kuidas nendega majandada? Kui palju maksab üldse trepi ehitama ja kuidas milliseid variante on olemas? Äkki kellelgi on mingi puutrepiehitamise guru kusagilt taganttaskust välja tõmmata? Mida peab arvestama materjalide valikul? Mida ma veel küsimata jätsin?

Iseenesest päris huvitav olukord on tekkinud. Kojamees kargas Mutlile ninna, et too midagi matrjoškade vastu ette ei võta. Kaitseks tuuakse välja, et meil on vaba turumajandus: müüakse mida ostetakse. Huvitav, kas Kojamehel on piisavalt oidu, et selle väite vastane trumpkaart välja tuua? Nimelt Mutli ju kiitis, et alkoholimüügipiirang on andnud soovitud tulemusi ning enam spontaalseid oste ei sooritata. Nagu näha, siis ta vabast turumajandusest rääkida ei soovinud.

Aivar Kütt suri täna hommikul. Ei ole minu asi talle järele hõigata või hinnangut anda, aga see on alati nii olnud, et head mehed lahkuvad liiga vara.

Okei, siilide suguelust on palju nalju tehtud:

K: Kuidas siilid panevad?
V: Väga ettevaatlikult

K: Kuidas teha vahet isasel siilil ja emasel?
V: Isasel on üks okas rohkem

jne. jne.

Juuresolev õppematerjal peaks kõik müüdid ja muu kas kummutama või lõplikult kinnitama:

On olemas valevorste, kes lubavad Kuu ja tähed taevast alla tuua. On ka naiive, kes neid valevorste usuvad. Mina midagi alla tuua ei luba: aga lähemale plaanin nad tõmmata küll. Ühesõnaga üks mu projektidest eeldab natuke mängimist teleskoopide ja taevalaotusega.

Seoses sellega on mul järgnev mure: oleks vaja ülevaadet meil müüdavatest teleskoopidest ja nende lisavarustusest. Tore oleks teave ka selle kohta, kas neid on võimalik kuidagi arvutida ühendada, jne. Kes neid tänapäeval müüb? Millised on hinnaklassid? Kas teleskoopide juures peab arvestama ka mingeid muid tingimusi — näiteks kas neid on võimalik kasutada talvel väljas? On nad vihmakindlad?

Lisaks rääkige tarkvarast, mis igal endast lugupidavalt amatöörtäheteadlasel peab kohe tagataskust välja olema võtta. Mis paketid ja mis op. süsteemile on olemas? Mida nad sisaldavad? Kas mingeid raamatuid kah on? Kas keegi veel asjast on huvitunud? Kui on, siis palun ühendust võtta minuga aadressil tanel.raja@gmail.com.

Märgin veel niipalju ära, et mul ei ole huvi ainult ühe seadme vastu — tore olekski kui ma saaksin asjast veidike laiema ülevaate. Help!

Viimase paaril päeval trumpavad erinevad tegelased teineteist üle väidetega, kuidas nad 5000 krooniga kuus ära elavad. Ning nende kirjutatud artiklite juures trumpavad kommentaatorid teineteist üle sellega, kes suudab labasema ja madalama kommentaari kirjutada. Ma istusin siin natuke ja mõtlesin kogu selle asja peale. Ja välja mõtlesin!

Mina elaks kah 5000 krooniga kuus ära.

Aga see tähendab minu jaoks päris paljut: Maha tuleb müüa auto ja teine korter, sest ühte ma ei jõuaks sellisel juhul üleval pidada ja teise laenumakseid ei jõuaks ma tasuda. Elektri ja muu sellisega tuleb hakata kokku hoidma. Õnneks on mul enda peavari olemas ning seega eluaseme probleeme pole — vastasel korral peaksin kuhugi ühiselamusse kolima või mis veel parem, katusetoetust linnalt paluma. Kui ma õigesti mäletan on selline asi täiesti olemas. Seejärel peaksin ma loobuma linnas söömisest ning hakkama kodus ise kokkama. Toiduainete valik väheneb loomulikult drastiliselt kuid ei midagi hullu. Riided tulevad muidugi kaltsukatest ning igasugune napsuvõtt jääb ära. Päris mitu asja lähevad veel üle vaatamisele, kuid ei midagi väga hullu.

Ja teate mida — ma olen päris mitmes oma eluetapis inflatsiooniga läbi arvutatult sama summa eest ära elanud ning päris pikalt. Kuid praegult on mul hoopis teine küsimus — kust leida 5000 kroonine tööots? Nii halba palka ei ole lihtsalt olemas tänapäeval.

Ja ma jõudsin ühe tõdemuseni veel — inimene, kes suudab ennast nõnda ära majandada peab olema päris taibukas. Taibukatel inimestel aga ei õnnestu väga pikalt peost suhu elada: varem või hiljem peab edu jõudma ka nende õuele (pigem varem) ning seetõttu ei tundugi mingis perioodis niimoodi elamine neile väga hull.