Nii … k?pealt teeme ?asja selgeks: Althea on ikka eriliselt m?tu ja isekas bitch, kellele ma Ronica asemel ei usaldaks ?gi perekonna asja, ilma, et keegi tal ??ei vaata. Kirjanik on ilmselt katsunud kogu triloogiat kirjutada traditsioonilise fantaasiajutu v?s, kuid v?a tuli midagi sootus jubedamat — Althea, kellel tegelikult pole mitte ?gi head p?st laevale, on seda millegip?st enda omaks hakanud pidama — mitte perekonna jaoks, vaid ENDA jaoks. Enamgi veel — kuigi Bingtownis on orjapidamine keelatud ei tule talle p?gi, et Vivacia on samuti indiviid ja omab ?i enda n?must asjast. Selline asi ajas kogu jutu v?el sita keema. Selliseid tegelasi ei tohi idealiseerida. Nagu “Tom ja Jerry” multikas lootsin ma alati, et hiir saaks tappa ootasin ma siin kannatamatult et tibi oma vitsad saaks. Asjatu lootus.
Phuh. N?on see siis s?elt ?. “Ship of Destiny” on seega siis triloogia kolmas raamat ja samal ajal ka neist kolmest k? parem. Seega hindeks neli, kuna see on neist kolmest ka ainuke, mida ma ei pidanud v?si hambad tangis l? n?ma. Loomulikult on ka see tarbetult liiga pikk, kuid v?masti oli proua aru saanud, mis kohad imevad ja neist v?m kirjutanud. Suur t?!
Hobbil on kirjanikuna ?suur viga. Tal on raamatus ainult ?tegelane. Jah, ma saan aru, et nimesi on rohkem, kuid millegip?t m?vad ja tegutsevad tegelased alati sarnaselt. T?selt suurep?sesse stoorisse on ta pannud erakordselt kahedimensionaalsed tegelased. P?s on ilmset ka ilmne — kui Farseeri sari baseerus ? indiviidil, siis see triloogia toetub tervele laiemale jutuliinile. Hobb arendas stoori kenasti v?a, kuid unustas selle sisse meeldej?aid karaktere sokutada. Sellep?st teeme talle suure h?-h?. See kumab muide l? ka pisut teise nurga alt — nimelt tegelased, kelle k?l lauajalg on intelligentsuse kehastus, muutuvad paugupealt Mensa klubi liikmeteks, kui stoori seda n?. Miks nad ei v? kogu aeg nii nutikad olla?
Kokkuv?ks — ?e pange mu vingumist v? t?le. Triloogia on lugemist v?t, kuid varuge kannatust. Ma vingun peamiselt rakendamata j?ud potentsiaali p?st.