pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Robin Hobb, The Liveship Traders Trilogy (3. Book): Ship of Destiny

Nii … k?pealt teeme ?asja selgeks: Althea on ikka eriliselt m?tu ja isekas bitch, kellele ma Ronica asemel ei usaldaks ?gi perekonna asja, ilma, et keegi tal ??ei vaata. Kirjanik on ilmselt katsunud kogu triloogiat kirjutada traditsioonilise fantaasiajutu v?s, kuid v?a tuli midagi sootus jubedamat — Althea, kellel tegelikult pole mitte ?gi head p?st laevale, on seda millegip?st enda omaks hakanud pidama — mitte perekonna jaoks, vaid ENDA jaoks. Enamgi veel — kuigi Bingtownis on orjapidamine keelatud ei tule talle p?gi, et Vivacia on samuti indiviid ja omab ?i enda n?must asjast. Selline asi ajas kogu jutu v?el sita keema. Selliseid tegelasi ei tohi idealiseerida. Nagu “Tom ja Jerry” multikas lootsin ma alati, et hiir saaks tappa ootasin ma siin kannatamatult et tibi oma vitsad saaks. Asjatu lootus.

Phuh. N?on see siis s?elt ?. “Ship of Destiny” on seega siis triloogia kolmas raamat ja samal ajal ka neist kolmest k? parem. Seega hindeks neli, kuna see on neist kolmest ka ainuke, mida ma ei pidanud v?si hambad tangis l? n?ma. Loomulikult on ka see tarbetult liiga pikk, kuid v?masti oli proua aru saanud, mis kohad imevad ja neist v?m kirjutanud. Suur t?!

Hobbil on kirjanikuna ?suur viga. Tal on raamatus ainult ?tegelane. Jah, ma saan aru, et nimesi on rohkem, kuid millegip?t m?vad ja tegutsevad tegelased alati sarnaselt. T?selt suurep?sesse stoorisse on ta pannud erakordselt kahedimensionaalsed tegelased. P?s on ilmset ka ilmne — kui Farseeri sari baseerus ? indiviidil, siis see triloogia toetub tervele laiemale jutuliinile. Hobb arendas stoori kenasti v?a, kuid unustas selle sisse meeldej?aid karaktere sokutada. Sellep?st teeme talle suure h?-h?. See kumab muide l? ka pisut teise nurga alt — nimelt tegelased, kelle k?l lauajalg on intelligentsuse kehastus, muutuvad paugupealt Mensa klubi liikmeteks, kui stoori seda n?. Miks nad ei v? kogu aeg nii nutikad olla?

Kokkuv?ks — ?e pange mu vingumist v? t?le. Triloogia on lugemist v?t, kuid varuge kannatust. Ma vingun peamiselt rakendamata j?ud potentsiaali p?st.

Robin Hobb, The Liveship Traders Trilogy (2. Book): Mad Ship

Pole midagi parata. Umbes poole jutu peal olin ma ? veendunud, et raamat saab minu k?t hindeks nelja, kuid l?l? nii kahem?eliseks ja antiklimaatiliseks (erilised t?d selle eest, nagu keegi siin juba m?is loomulikult Satrapile), et hinne kukkus kolinal.

Lisan veel siia juurde, et p?sed l?vad vead olid loomulikult samad, mis esimeselgi raamatul: poliitika ja merendus. Hobb ei jaga kummastki valdkonnast v?matki matsu, aga selle eest on tal kange tahtmine sellest pikalt ja laialt leelotada.

Muide, selle raamatu puhul j?n ma ka veendumusele, et proual on veel ?suur viga. Ta nimelt ei suuda “olla seal”. Ta on v?d inimesed t?p?a ?konnast, r?stanud nad veidratesse fantasy riietesse ja voila. No kuulge, nii see asi ei k? Kogu elu k? seal t?p?aste v?tushinnangute alusel, mis on aga totter, arvestades sellega, et tausts?em selges?iselt ei luba seda. N?eks kuidas saab olla, et aadlit?k (sisuliselt Malta oli seda) ei saanud kunagi oma seisusele vastavat koolitust. Eriti arvestades, et k?Kaupmeeste omavahelised lepingud olid tagatud kas raha v?ereliiniga. T?d ei v?d oma lepingukohustusi absoluutselt t?elt, mis on t?sti ebausutav, arvestades s?ga. Ma v?aks ka seda, et enamus tegelaskujusi p?d Kassnaise v?ene ?mehe s?oomi. Esimesest sai k?p?amise peale kung-fu meister ja teise kohta kehtib ?s, et annab Jumal raha, annab ka m?use. Tobe!

Okei, aga r?ime ka heast. S? ise on ju v? hea. Endiselt on meeldiv lugeda Kenniti rida. Madude/draakonite liin areneb edasi ja on ? intrigeeriv, lisaks on alati huvitav teada saada, mis saab Wintrowst ja Vivaciast. Olgem ausad, kui ?t?selt hea jutt on ? solgitud papist tegelaste ja ebaloomulikult pika ja ebap?va pl?ga (mida editor oleks pidanud v?a l?ma), siis see raamat on selline. ?ge lugemata j?e, aga varuge enne veidi kannatust.

The Chronicles of Riddick

K?in ?ile kinos ja vaatasin selle Pitch Blacki j?u ?. ?leme nii, et ma olen ?tunud. Pitch Black oli suhteliselt keskp?ne ulme?kas, kus h?ad materdasid pimedas mingeid verejanulisi kolle, kes kartsid valgust. Riddicki kroonikad aga on traditsiooniline space opera, mile kohta ei saa midagi muud ?a, kui instant classic. Ma pean silmas klassik kuni teatavate klišeedeni v?a (“I detect furian energy” vs “Hmmm. Force is strong in you, Luke”).

Klišeesi ?ks oli siiski suhteliselt v? ja nee ei muutunud segavaks. Mis k?pealt silma torkas selle filmi puhul olid kahtlemata t?selt head v?ussteenid. Jah, kahtlemata digitaalselt kohendatud (nii need, kus pahade kunn kakles, kui muud), kuid hetkekski ei tekkinud sellist arvutim?u tunnet. Ma l?ks isegi nii kaugele, et annaks sellele filmile viimaste aastate parima l?tseeni auhinna. Minge vaadake ise, kui ei usu.

Teine asi, mis mulle silma torkas olid muidugi vaated. Ausalt ?es, kui keegi hakkaks Hyperioni filmi tegema, siis just taoliseid vaateid olen ma ise ette kujutanud. Muide, Hyperionist veel niipalju, et sisuliselt see Necromongerite pealik meenutaski m? m?s veristajat. Oma liikumise ja oleku poolest. ?ki see polnudki juhus.

Filmis oli veel paljusi helgeid kohti (n?eks meeldisid mulle necromongerite laevad ja nende ?r tekkiv … s?u?), kui kahtlemata k? ?tuslikum oli l? L?oli peaaegu ideaalne. Ma salamisi lootsingi midagi taolist (koge aeg jubedalt kartsin, et v? l?b l?aks k?e ?, kuid ?ks mitte midagi taolist), aga see m?iti lisaks veel ? h?i v?a. Pole midagi parata, tuleb k?itult hakata j?u ootama.

“You get what you kill!”

Kuninglikud matused Kassinurmel

Keskmaa Ordu m? oli lahe. Jah, ?l langes elavh?alla nulli ja suurt telki ei k?d keegi. Jah, selleks, et marssida ?t laagrist teise (ja seda tuli teha korduvalt) tuli jala l? kimada kolm kilomeetrit. Jah, osade GM-de tegevus k? igasuguse loogika vastu. Jah, s?sai suhteliselt nigelalt. Aga m? oli ikkagi lahe. Headust n?ab kasv?ee, et ma olin teise p?a ? v?a kaine. Jooma hakatakse reeglina igavusest (v?anust).

Kui me hakkaksime siin m?e j?estama, siis parim m? ever on seniajani olnud esimene Lihula larp (paljuski ilmselt seet?, kuna see oli ka minu esimene). Paremuselt teine on Koluvere v? ja see m? on praeguseks kolmas.

R?ime m?ust … rahvas jagunes suuresti kahte leeri: Rhudaur ja Angmar ning muud. Miks ma nii r?in? Asi selles oli, et ma olin ise Rhudauri m?lane ja Witchkingi (N?unn) liitlane. Meid oli ca 50-60 t? kokku. Teises laagris oli umbes 120 inimest — enamus neist k?paraku tsivilistid. Paraku ei saanud ma teist laagrit ilma suuremat k?ta inspekteerida, sest hirmus nooltevuhin oleks pihta hakanud, kui ma sinna jalutama oleksin l?ud.

M? toimus p?? j?i “veni, vidi, vici”. Laekusime kohale ja andsime kahe p?a jooksul k?dele molli. Lahkusime v?atena :). Me olime lihtsalt ainuke organiseeritud kamp kogu m?us ja eks see meie p?rump oligi. Ehk siis ei olnud meie v? p?seks mitte niiv?meie paremus, kuiv?see, et vastasleeris valitses ?evaringne anarhia.

Ma ei saa kirumata j?a teatavate GM-de tungivat vajadust ennast kehtestada. Iga natukese aja tagant pandi kogu m? seisma, et paar tegelast saaks k? perse peal ringi patseerida ja omavahel targutada. Kurat! Nii ei tohi!

T?emalt lugege kogu v?ist dragon.ee foorumitest.

T?av totalitarism Eestis

Partsi t?se p?a kommentaar on karm:

Lihulas monumendi eemaldada lasknud peaminister Juhan Parts kiidab heaks S?s esmasp?al avatud Saksa s?eid m?stava kivi.

Parts peab vajalikuks s?es langenute m?stamist, kui see ei toeta ?gi totalitaarset ideoloogiat, sedastas valitsuse meedian?k Erki Peegel Postimees Online’ile.

Kuna meie sammas oli m?ud Eesti s?ile (“Eesti meestele, kes s?id 1940-1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel”) ja teine Saksa meestele, siis v?ainult j?ldada seda, et Eestis on t?amas totalitarism. V?, mida tegelikult toetab ka peaministri viimase kuu tegevus.