pronto.ee

Kas teistele tundub kah, et EMT Iseteenindusbüroo on aeglane nagu tigude matuserongkäik? Ma ei saa seal juba mitu päeva midagi tehtud … peale ootamise. Aeg-ajalt jõuan mingile lehele ja siis on jälle mõnus seisaks mõnda aega.

Nagu ma ennist mainisin jäin ma reedel valdgustkarvatel asjaoludel oma telefonist ilma. Tänu sellele läksin täna meie õigussüsteemi käest abi nõutama.

Saabusin kohale (Pärnu maantee osakond) kusagil veidike enne viit. Koguka tuharaga mammi troonis vastuvõturuumi puldis ja õhk tema ümber oli ebahuvist lihtsurelike vastu tiine. Küsimuse peale, et kus ja kuidas ma avaldust saan teha oli tema vastus napisõnaline: “Oodake!”.

Ootasin. Kuna ooteruumis polnud kedagi, siis moodustasin ühemehejärjekorra.

Vahepeal käis oma auto pärast üksteise järel valvelauamutiga tänitamas kaks komplekti vene rahvusest tegelasi. Venelaste puhul on naljakas see, et nad kannavad mingit rahvusliku mundrit — kohev jope ja triibuga vatiinsoojendusega dressid, mis meenutavad natuke sportlike vatipükse. Vaatamata nende pingutusele ei suutnud nad valvelauamuti ükskõiksusturvisesse lüüa ühtegi huvimõra. Kui üks mees juba liiga kõva lärmi hakkas tegema, kutsuti tagant ruumist mingi kolge, kes teatas venelasele (kelle nimi muide oli Petrov), et ta näeb täna oma autot sama palju kui oma kõrvu. Mina oleks tema asemel valinud mõne teise võrdluse, sest Petrovil olid hämmastavalt lontis kõrvad. Ta võis neid täiesti vabalt silmanurgast näha.

Ootasin. Vahepeal tuli mingi daam, kes väärikalt küsis avalduse tegemise võimaluse kohta. Valvelauamuti vastus oli endiselt napisõnaline: “Oodake!”

Ootasime. Kaua.

Lõpuks saabus pisikest kasvu särtsakas näitsik, kes mind taharuumi viis. Ärge nüüd kujutagegi endale midagi ette! Mind hakati hoopis üle kuulama ning minu ütluste põhjal avaldust tegema.

Neiu ilmselt polnud väga kaua riigitööl olnud sest ta küsis õigeid küsimusi ning naeratas õigetes kohtades. Kahju heast inimesest, küllap aeg ja riigitöö parandavad need “vead”. Neiu maalis keel püüdlikult suurnurgast väljas minu ütluste järgi paberile tähti. Mina jälgisin neiu sõrmi. Tüdrukul oli näppude ümber nii palju kulda, et seersant Bosco “B.A.” (Bad Attitude) Baracus A-Rühmast oleks kadedusest roheliseks läinud ja isegi mulle avaldas ta kollektsioon muljet.

Pastakaga kirjutamine on aeglane ettevõtmine. Neiu kirjutas, mina ootasin.

Kui kirjatöö valmis sai, oli tund ja kolmveerand sellest hetkest mööda, mis ma ooteruumi uksest sisse astusin. Põgenesin kiiruga ukse poole. Päris puhta nahaga ma siiski ei pääsenud — viimane asi, mida ma majast lahkudes kuulsin oli see, kuidas minu järel saabunud daam, kes kogu selle aja oodanud oli hüsteeriliselt kriiskama hakkas. Selgus, et minuga tegelenud neiu läks koju ja kõik ülejäänud vastuvõtjad olid hõivatud.

Niisiis .. telefon ongi plehkat teinud. Huvitaval kombel on ta endiselt sisse lülitatud ja asub kusagil karuperses. Positsioneerimistulemus on järgnev (asub triibulises tsoonis):

Kas kellelgi on õrna aimugi, mida mu telefon SEAL teeb? Ning eriti huvitab mind see kuidas ma ta kätte saaksin.

Tänavusel Eurovisiooni lauluvõistlusel Ateenas esindab rahvusvahelise žürii otsusel Eestit rootslanna Sandra lauluga “Through My Window”.

Hmm: rahvusvaheline, Ateena, rootslanna, “Through My Window”. Tõeline Eesti Asi, ma ütleks.

Kus mu telefon on?

+15°C(Soojemaks Soomes ei lähegi, nii et hakkame siit pihta.)
Hispaanlased kannavad talveriideid ja kindaid. Soomlased võtavad päikest.

+10°C
Prantslased püüavad meeleheitlikult keskkütet tööle saada. Soomlased
istutavad aedadesse lilli.

+5°C
Itaallaste autod ei lähe käima.
Soomlased sõidavad kabriolettidega.

0°C
Destilleritud vesi külmub.
Soomes muutub Vantaa jõe vesi veidi paksemaks.

-5°C
Californias külmuvad inimesed peaaegu surnuks.
Soomlased peavad hooaja viimase grillipeo.

-10°C
Britid hakkavad maju kütma.
Soomlased hakkavad pikki varrukaid kandma.

-20°C
Austraallased põgenevad Mallorcalt.
Soomlased lõpetavad kesksuvised pidustused. Sügis on käes.

-30°C
Kreeklased surevad külma kätte ja kaovad maamunalt. Soomlased
hakkavad pesu toas kuivatama.

-40°C
Pariis hakkab külma käes lagunema.
Soomlased seisavad järjekorras, et hot-dog’e osta.

-50°C
Jääkarud põgenevad Põhjapooluselt.
Soome armee lükkab talvised ellujäämiskursused edasi; oodatakse
talvekülma.

-60°C
Korvatunturi (Jõuluvana kodu) külmub.
Soomlased laenutavad video ja istuvad kodus.

-70°C
Vale-Jõuluvana kolib lõunasse.
Soomlasi ajab närvi, et nad ei saa enam Kossut (Koskenkorva viina)
õues hoida. Soome sõdurid lähevad talvistele ellujäämiskursustele.

-183°C
Mikroobid toiduainetes surevad.
Soome lehmad kaebavad, et lüpsinaiste käed on külmad.

-273°C
Igasugune aatomipõhine liikumine lõpeb.
Soomlased kiruvad: “Perkele, väljas on täna külm!”

-300°C
Põrgu jäätub.
Soome võidab Eurovisiooni lauluvõistluse.

Punasel merel läks põhja reisilaev, 1300 reisijaga pardal. Intsident ise on võrreldav eestlastelegi nii tuttava Estonia hukuga.

Kogu selle asja juures on aga mõneti uskumatu EPL-i napisõnaline artikkel, kus kõigi rahvaste suur sõber Hankewitz teab öelda, et reisijate hulgas oli ka palverändureid. Mis see oli mingi vihje, et kadu pole suur, kõigest mõned rätipead? Või et äkki lasid nad ennast õhku? Nii erapooletu ajakirjandus artikleid ei sõnasta!

Uuendus:
Uuenenud uudis on veidike erapooletum. Aga arenguruumi on ikkagi veel sõltumatu ajakirjanduse suunas.

Me kõik teame milline näeb välja keskmine poliitilise alatooniga seiklusfilm teiselt poolt Atlandit. Tavliselt on hulk erakordselt halbase tegelase, üldjuhul mingid rätipead, harvemini ka prantslased. Filmi alguses käivad need mehed hästi kurjade nägudega ringi ja teevad võimalikult palju halba: näiteks tapavad nad väikeseid lapsi ja rüvetavad Ameerika lippu. Siis tuleb hea, kes esialgu punnib vastu, rääkides oma hingehädadest ning raskest elust, aga hiljem kui näeb, et kodumaa on hädaohus haarab relva ja läheb pahadele kallale. Pahad tulistavad teda kõikvõimalikest relvadest hästi kaua aega (edutult), kuni hea on nad kõik maha löönud. Lõpuks saab kangelane veel kõik naised.

Vot nii, nüüd on ameeriklaste meelehärmiks türklased teinud täpselt vastupidise süžeega filmi, ku jänkid käivad ringi, sigar hambus ja kõmmutavad suvalisi tegelasi. Filmi nimi on “Huntide org: Iraak”, mis baseerub samanimelisel populaarsel Türgi telesarjal. Hinnalipikul ilutsem number 10 miljonit dollarit, tehes sellest automaatselt Türgi kalleima linateose. Muide, peaosadesse on pahasi mängima palgatud üsna tuntud USA näitlejad (näiteks Billy Zane ja Gary Busey) ja USA-st on juba asja kohta temaatilist vingumist tulnud.

Viited:
IMDb: “Kurtlar vadisi – Irak”
Filmi koduleht
CNN-i uudis

Olgu, olgu .. vanematel päranduseks saadud lavatsi eluiga oli juba jupi aja eest kõikvõimalikud best before tärminid ületanud. Ütleme nii, et mul on kuri kahtlus, et just sellesama kušetti peal tehti neid tegusi, mis päädisid lõpuks minuga, ehk siis tegemist ei olnud just esimeses nooruses mööblitükiga. Juba päris mitu nädalat tagasi suutis mingi salakaval vedru oma nina pista läbi katteriide ja ei möödunud öödki ilma, et see oleks mu perset kratsinud. Mis, loomulikult, käis ilgelt pinda, sest see segas magamist!

Eile siis otsustasin, et aeg on küps. Saatsin kušeti trepikotta elu üle järele mõtlema ning ostsin omale uue magamisaseme. AGA siin on väike konks: tegu ei ole mitte tavalise voodi, vaid hiigelsuure nahast kott-tooliga (bean bag chair). Õigupoolest on see umbes 10x suurem kui tavaline kott (muide kauba peale anti kaasa ka täpselt samasugusest materjalist tavalises mõõdus BBC). Esimene öö sellel magada oli veider, sest kotti tekkiv kehalohk moodustab toreda pesa. Väga teistsugune värk. Väga mõnus!

Surmakella andmetel viskan ma lusika nurka 25. detsembril, 2069. Häid jõule!

Samas arvavad nad, et ma võiksin tuima näoga elada 97 aastaseks. Nii et tegelikult pole hullu, oleks võinud halveminigi minna.