Ma teen ettepaneku lõpetada sellise sõna nagu vabavara ebasihipärase kasutamise ära. Tegemist on tavaliselt väärtõlkega inglise keelest, kus sõna free tähendab üheaegselt nii “vaba” kui “tasuta”.
Miks ma sellest räägin? Ma räägin seda sellepärast, et sõna kasutus või väärkasutus mõjutab seda kuidas inimene suhtub ühte või teise tootesse. Tasuta tarkvara ehk freeware ei pruugi olla automaatselt avatud lähtekoodiga ega ka “vaba” vara. Näiteks Oracle Express (Oracle Database XE) on tasuta tarkvara, kuna selle eest ei pea sentigi lauale veeretama, ometigi pole see “vaba”, sest Oracle hoiab endale kõik sellega seotud õigused. Teisest küljest võttes ei tohi unustada, et isegi kui tootega antakse kaasa lähtekood, ei pruugi see seda automaatselt “vabaks” teha. Näiteks praktiliselt kogu PHP tasuline tarkvara on avatud lähtekoodiga ja ometigi mitte “vaba”.
Õigupoolest ei nimetaks ma vabaks varaks ka ühtegi GPL litsentsiga tarkvara, sest GPL seab paika päris jõhkrad reeglid kuidas seda tarkvara võib või ei või kasutada. Minu silmis on vabavara vaid public domain tarkvara, mille omaniku ja litsentsitingimusi kas ei ole võimalik tuvastada või on omanik loobunud kõikidest õigustest sellele. Taolist vara võib kasutada kuidas pähe tuleb — laiendada, muuta, müüa (juhul kui ostja leiab), jagada, jne. Kui omanik on teada siis võib talle viidata, aga ka selle jaoks pole mingit kohustust.
Nagu olen ma jõudnud välja punkti, et enamus tarkvara, mida traditsiooniliselt kiputakse Eestis vabavaraks nimetama ei ole teps mitte vaba, vaid hoopis a) avatud lähtekoodiga (open source) ja b) tasuta (freeware).
Seoses täiesti vaba tarkvaraga võib kerkida selline probleem: kuna autor ja arendamise ajalugu on “kaduma läinud”, siis ei ole võimalik kontrollida, kas tegu on tõesti vaba tarkvaraga. Juhul kui tarkvara muutmisel/levitamisel on nõue ka autoritele viidata, on enne raha tarkvara muutmisse ja tootmisse paigutamist võimalik välja uurida sellega kaasnevaid võimalikke riske.
GPL osaga olen täiesti nõus. Vaba tarkvara alla lisaks mina siiski täiendavalt public domain’ile ka BSD, MIT jmt (eelkõige siis viimased nuditud variandid), kuna need litsentsid tagavad eelkõige ainult kindla töö autorlust, kuid muus osas on tarkvara valdajal vaba voli.