Teatavasti on ühe õige eestlase lemmiksöök teine eestlane. Või teise eestlase kätetöö. Kas te teate mitu eestlast on vaja selleks, et pirni lakke keerata? 100! Ühte kes keerab pirni ja 99-t kes vangutavad pead: “sa ikka üldse ei oska!”
Üks selline ettevõtmine mille peale sageli hammast teritatakse on Tiigrihüppe nimeline projekt, mis käivitus 1996 aastal kui toonane saadik USA-s Toomas Hendrik Ilves ja Jaak Aaviksoo (karva)palli veerema lükkasid. Ei võtnud palju aega kui president Lennart Meri omalt poolt ettevõtmisele õla alla pani ning kõik ülejäänu on juba ajalugu. Tiigrihüppe eesmärk oli populariseerida IT pädevust kui teist kirjaoskust. See projekt oli iga mõõdupuu järgi üliedukas ja selle vilju naudime me tänase päevani.
Minu jaoks on selles valguses eriti häiriv kui iga IT alase läbikukkumise järel tõmmatakse käima vana halb “Tiiger on surnud!” saag. Miks see mind häirib? Tehke üks katse: hüpake. Hüpake edasi, nii kaugele kui suudate. Proovisite? Kaugele te jõudsite? Aga miks te ei hüpanud 100 meetrit? Või terve kilomeetri? Kas te olete surnud?
Tiigrihüpe oli projekt. Selge eesmärgi, alguse, keskkoha ja lõpuga. See oli väga edukas projekt. Probleem ei ole kunagi olnud Tiigrihüppes, vaid selles, et me ei vaata enam tuleviku. Me räägime Tiigrihüppest, me räägime Skypest ja me räägime paljudest muudest asjadest mis on juba ÄRA olnud. Skype pandi kinni eelmine aasta ja tolleks hetkeks oli see juba aastaid tilgutite all olnud. Tänase päeva valguses pole see just eriline põhjus praalimiseks ning nooremad inimesed isegi ei mäleta enam sellist asja. Eeldusel muidugi, et nad seda üldse kunagi on kasutanud.
Sest teate mida? Mitte kedagi ei huvita see kes me olime ja mida me tegime. Tihtipeale ei huvita kedagi ise see mida me praegu teeme, sest juba tunni aja pärast on praegune hetk minevik, pahatihti selline mida keegi enam ei mäleta. Oluline on tulevik, plaanid, unistused, järgmised projektid. Sest mineviku ja oleviku me muuta ei saa, küll aga tuleviku.
Ehk teisisõnu. Jätke Tiiger rahule; Tiigriga on kõik hästi. Toitke teda, sügage teda kõrva tagant ja andke talle uued eesmärgid, selge alguse, keskkoha ja lõpuga. Kui selge siht silme ees, siis küllap Tiiger hüppab. Aga ärge oodake talt võimatut ja ärge nuhelge Tiigri kaela patte millega tal mingit pistmist pole. Sest siis võib tõepoolest juhtuda, et Tiiger solvub ja laseb jalga.
Post a comment