pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

You and what army?

Poliitikud on juba päris mõnda aega jauranud teema üle, kas Eesti vajaks palgaarmeed või võiks vanamoodi edasi lasta. Tänases Hommikutelevisioonis võttis Hardo Aasmäe selle teema väga kenasti kokku lahates asja erinevate nurkade alt lähtudes Eesti ja Aafrika lähi- ja mitte-nii-lähiminevikust. Kuna ma olen tema seisukohtadega antud küsimuses päris, siis pidasin vajalikuks sellest siingi veidike sõna võtta.

Palgaarmee on oma olemuselt ründearmee. Kuna tegu on sisuliselt palgasõduritest koosneva kogumiga, siis keerleb asi puhtalt raha ümber. Kui riik satub löögi alla (vahet pole, kas tegu on sisevaenlase või välisvaenlasega), siis palgasõdur muutub ksüitavaks suuruseks, kuna tema lojaalsus on suuresti ostetud, seega rahast sõltuv. Rasketel aegadel paraku aga on rahaga alati kitsas. Liivi sõja ajal vahetas nii mõnigi palgasõdurite kompanii poolt, kuna teine poolt tegi parema pakkumise. Palgarmeesi kasutatakse olukordades, kus sõda ennast ise ära tasub — ehk siis tähendab see, et sõjasaak lõppkokkuvõttes katab tehtavad kulutused või liitlased toetavad operatsioone rahaliselt.

Meie praegune sõjavägi seevastu on puhtakujuline kaitsearmee. Isegi selle nimi on kaitsevägi. Kaitsesõdades on selline armee palgaarmeest kordi effektivsem, sest suhteliselt lühikese aja ja vastuvõetavate kulutuste hinnaga on vajaduse korral võimalik päris suure hulga piisavalt pädevaid mehi püssi alla koguda. Sellise armee miinuseks on see, et sõdurite moraal kaob nagu nõiaväel kohemaid kui nad piiri taha saadetakse (Vabadussõja ajal oli see näiteks probleemiks). Afganistaani sõjast me ilmselt ei hakka rääkimagi. Sellise armee puhul muutub probleemiks ka koduste surve riigile, kes ei taha, et nende isad, mehed ja pojad kurat teab kus kuulirahe all peavad kükitama.

Seda palgaarmee jutt, mida mõned tegelased viimasel ajal on ajanud võib selles kontekstis tõlgendada ka kui soovi tegeleda vallutussõdadega. Kas siis “internatsionaalse kohustuse” raamides või sooviga kellelegi pasunasse sõita. Venemaale või? Ma kujutan juba ette kui Eesti saadik Moskvas kärkimas käib ja kuidas Putini kulmud kukla peale tõusevad ning mees teesklematu üllatusega küsib: “You and what army?”

Kruvimine

Kui Pronto õllega kruvilasse jõudis oli kruvimine juba lõppenud. Kolkisin aknale, keegi lahti ei teinud. Tramaeivõi! Sorri Gea, ma tegin kõik endast sõltuva, jõudsin kohale kella ühe paiku, aga kedagi polnud kohal.

Alternatiivse ajaviitena vaatasime Tarmoga Tripoode, tegime küüslauguleiba ja libistasime õltsi lipsu alla. Hiljem on päevakavas kaks sünnipäeva, isa ja Inna omad.

Saatke numbreid, kiiresti!

Selline lugu … sain omale uue SIMkaardi, aga koos telefoniga tõmbasid minu juurest lesta ka kõikide toredate inimeste numbrid, mis mul telefonisl kirjas olid. Olge head, mailige need näiteks mulle: tanel.raja@gmail.com . Muide, ma olen praeguseks olnud juba nädal aega (viimasest reedest saati) tsiviliseeritud maailmast ära lõigatud — ainuke sidevahend ongi olnud mail ja MSN/Skype … ja blog. Peaks omale koju kusagilt mingi naisterahva hankima, oleks vähemalt keegi kelle käest telefoni laenata või kellele teised helistada saaksid. On vabatahtlike?

Blogispämmerid ahju!

Kõik kes tihedamalt minu saiti külastavad on avastanud, et kuidagi aeglaseks kipub asi jääma ja teinekord juhtub, et kogu kupatusele ei pääse üldse millegipärast ligi. Kui teiselt poolt serveri protsessori kasutust jälgida, on näha kuidas apache ja mysqld taskid õndsate nägudega midagi internetti topivad. Täna siis Andreiga vaatasime asja üle ning tulemuseks on see, et kurja juur on tõenäoliselt leitud.

Tuleb välja, et eksisteerivad nn referentsispämmerid. Need on tegelased, kes kävitavad selliseid programme, mis künnavad su internetilehe läbi ja kuivähegi saab postitavad igale poole mingit kõntsa (viagra, casino, poker, jne). Ilmselt olete kõik seda näinud. Lisaks püüavad nad endast maha jätta nn refereerimisjälge, puhuks kui süsteemis on mingi asi, mis näitab kust lehel külaline sabunud on.

Kuidas see kõik praktikas välja näeb. Ütleme nii, et minu blogis on hetkel umbes 700 kannet, mis laias laastus tähendab 700-t lehte. Kujutage nüüd ette, kus robot peaaegu korraga neid kõiki külastama asub? Apache-l, MySQL-l ja PHP-l on tegemist korraga umbes sama palju, kui 700 samaaegse külastajaga. Ja oleks, et need süsteemid kuidagi viisakalt järjest neid läbi künnaks .. sittagi! Teine asi on see, et iga sisestatud kommentaar pikendab lehte ja teeb andmebaasi ühe rea juurde. Et seda baasi kirjutada ja seda seal lugeda peab PHP rohkem tööd tegema. Nüüd kujutage ette kui te avastate ühes mu saidis olevas dormantses blogis umbes 5500 kannet, mis on kõige puhtam spämm. Iga kord kui keegi seda vaatab tähendab see lisakoormust masinale ja noh, kes on kõige kõvem selle lehe vaataja? Õige! Seesama spämmirobot.

Selle spämmi mõte on kahekihiline oma olemuselt — esiteks meelitada inimesi sinna lehele ja teiseks saada googlest (ja teistest otsingumootoritest) võimalikult palju viiteid sihtlehele. See loomulikult tõstab selle saidi positsiooni otsingutulemuste hulgas selle konkreetse võtmesõna alt. Äge olge spämmi suhtes tolerantne … mida rohkem võimalusi kuhugi viidata avaneb, seda atraktiivsem selline spämmimine on. Spämmarid ahju!

PS. Apachel on selline asi olemas nagu spamcontrol. Kui keegi on sarnase murega kokku puutunud, siis visake sellele asjale pilk peale. Hetkel on juba terve müriaad viagrapakkumisi lehe kuvamise asemel vastu näppe saanud (oma olemuselt on tegu filtriga, mis saadab pahategija kukemuhvi enne kui ta jõuab Apache, MySQL ja PHP jaoks päringu tekitada). Jee!