pronto.ee

Opera üheksas versioon on praeguseks beetasse jõudnud. Mis seal siis uut on? Esimene asi, mis silma torkab on Widgetid. Widgetid on omamoodi miniprogrammid, mis Opera sees jooksevad — ja neid on juba praegu tonnide viisi: kellad, kalkulaatorid, kalendrid, jne. Osa neist on päris pullid ja praktilised. Tähelepanuväärne on ka see, et need Widgetid ei püsi brauseri sees, vaid trügivad vaikselt ka desktopile, mis on selge märk sellest, et operatsioonisüsteemide brauseripõhiseks muutumine on juba alanud.

Tore on see, et kui sul on ilge hunnik tabe lahti, siis hiir tabi peale ootama viies ilmub selle webilehe minikuva. Interface on samuti muutunud minimalistlikumaks, kuid samas praktilisemaks. Opera 9-sse on uue vahva asjana sisse ehitatud Torrentite süsteem, mis lubab endale erinevatest saitides ilma lisatarkvara installimata .. uh .. asju tõmmata.

Viimasel ajal on taaskord päevakorda kerkinud küsimus, et kas oleks mõistlik lubada 130 meetrist (Oleviste kiriku kõrgusest) kõrgemate majade ehitamist Tallinnasse. Huvitav on asja juures aga see, et kuigi enamus sõnavõtjaid paistavad olevat selle idee vastu on nende argumendid pigem sellised, mis toetavad kõrgemate majade ehitamist kui vastupidi. Ma võtaks mõned neist ette:

Kõrghooned rikuvad linnavaate merelt. Noh, selle taha ei tohiks nüüd küll asi pidama jääda, sest mõtelge natuke ise oma peaga: vanalinna panoraam ei kao ju kuhugi ja City on pigem selle kõrval. Keegi ei kavatse ju Vanalinna maha lõhkuda, pealegi praegused kõrghooned juba kilukonservi pildiga ammu üks-null teinud. Pigem jätavad hetkel ehitatud majad sellised pooltkõva, pooles vinnas olevate hoonete muljed. Oleviste kirik oli omal ajal Euroopa kõrgeim ehitis. Paistab, et meie eelkäijad olid meist avatuma vaatega ja julgemad.

Kõrghooned on koledad. Minu arvates niipea kui kõrghoonete koledusest jutuks läheb hakatakse näiteks tooma hoopis mingeid madalaid putkasi (a la Viru tänava ehitis). Kus siin loogika on? Võiks sellisel juhul öelda, et kõik uued majad on koledad.

Kõrghooned varjavad valgust. JAMA! Pigem varjavad linnas valgust hoopis need 5-7 kordsed ehitised, mis ühtlase vallina teede kõrvale on ehitatud. Kõrghooned oma olemuselt ei saa väga lähestiku ehitatud olla, mistõttu kaasaja kõrgustesse püüdlevad linnad on palju paremini valgustatud ning õhulisemad kui madala hoonestatusega. hea näide on Helsingi, kus suhteliselt madalate väga lähestiku asuvate majade vahel ei näe suurt halligi. Valgust ei varjaks need majad ilmselt siis kui inimesed oleksid 20 meetri pikkused.

Kõrghooned hävitavad miljööväärtusliku ümbruskonda. Minu arvates tahetakse kõrghooneid ehitada ühte ainsasse piirkonda, kus kõik miljööväärtuslik juba nõuka ajal maha lammutati. Ausalt öeldes pakuks ma isegi välja, et kõrghooned aitavad säilitada miljööväärtuslikke linnaosi, sest senikaua kuniks on ruumi Citys ülestikku midagi ehitada jäetakse rahule Kalamajad, Kadriorud, Kassisabad, Pelgulinnad, jne. Üks korralik maja on tegelilkult peaaegu sama suur kui terve kvartal kusagil sellises vanas piirkonnas. Kohati isegi suurem. Kui Kesklinna kõrgeid elamuid ehitada ei saaks, oleks kinnisvaraarendajad just need linnaosad sihikule võtnud ja sinna kolmekorruselisi klotse vorpima hakanud.

Kuhu kõik need autod siis pannakse? Huvitav on muide ka see, et tõenäoliselt kõrged elumajad Kesklinnas aitaksid pigem vähendada autostatust kui vastupidi. Inimesed, kes Kesklinnas juba niikuinii elavad ei sõida enam samasse linnaossa autoga tööle — see oleks pehmelt öeldes lollus arvestades niigii ülekoormatud liiklussõlmi. Ja valdav osa inimestest kes nendes kõrghoonetes elaksid töötaks niikuinii oma kodu vahetus läheduses, mistõttu nad jõuaks jala koju niikuinii kas sama kiiresti või kiireminigi. Autod jäetakse kesklinna ümber asuvatesse parkimismajadesse nagu mujal maailmas ning aetakse sealt välja ainult pikmeate sõitude tarbeks.

Ahh .. ma ausalt öeldes ei viitsi jaurata enam. Minua rvamus on ühene: las ehitavad Tallinnasse kõrghooneid kui tahavad — vahet ju niikuinii pole kas meie majad on 130 meetri kõrgused või 230 meetri kõrgused.

Niisiis, ostsin omale täna NBS-i uue plaadi “War in Wonderland”. Pean tunnistama kohe, et võrreldes eelmise plaadiga (“Successful, Bitch and Beautiful”) on tegu ilmse loominuglise tagasiminekuga. Helifoon kui selline on loomulikult edasi arenenud ja hetkel võib juba rääkida väljakujunenud nobigsilence saundist, aga sellest üksi on vähe. Võtmesõnaks on siinjuures motörheadiseerumine, mis tähendab seda, et asjassepühendamatu jaoks on bändil ainult üks lugu, mida erinevate sõnadega kedratakse. Kui Motörheadi puhul see trikk isegi töötab, siis selle plaadi puhul jääb midagi siiski puudu. Samuti tundub kogu see kupatus kuidagi pisut liiga steriilne.

Ärge siiski võtke mu kriitikat liiga tõdiselt. Pigem oli tegu lihtsalt liiga kõrgete ootustega, mis ei täitunud. Omas kaalukategoorias on NBS endiselt vaieldamatu liider, samuti on tegu asendamatu plaadiga autosõidul ja tausta loomisel. Omalt poolt panen hindeks 6/10.

NB. Ma hiljem kirjutan siia plaadist natuke pikemalt. Hetkel pean aga tagasi töö kallale asuma.

Järgmine nädal sõidab Hiina president Hu Jintao ajaloolisele visiidile USA-sse, olles sellega esimene Hiina juht, kes eales seda on teinud. Iseenesest siit Maarjamaa madala mätta otsast vaadatuna ei olekski eriti mainimistväärt fakt (erinevalt märgadest klotseritest, mis viimasel ajal pea kõikides meediakanalites laineid löövab), kui ei oleks tead, et kõrge külalise esimene peatuspaik ei ole mitte Valge Maja, vaid hoopis Microsofti tarkvaraimpeeriumi loonud Bill Gatesi villa Seattles.

Miks ma sellest üldse räägin? Asi on selles, et taoline asjade käik peaks panema punased tulukesed vilkuma absoluutselt kõikide riikide võimukoridorides. Ühtaegu on see selge märk sellest, et suured ning kiirelt arenevad tegijad nagu Hiina ja India pole tegelikult enam nii väga huvitunudki riikide tasemel asjade ajamisest ja õige kah — milleks neile vahemehed? Pealegi pole

Valgest Majast viimasel ajal muu maailma suunas midagi peale ähvarduste ja diplomaatilise sõimu tulnud. Ja seda siis kui kõik on enam-vähem kontrolli all. Halvematel puhkudel kipuvad sajatuste asemel hoppis tiibraketid lendama. Kusjuures ma ise arvan, et nn Taivani küsimus polegi antud juhul siin otsustava tähtsusega teguriks (mõlema riigi juhtidel on lihtsalt oma rahvast millegagi lõbustada vaja). Seepärast teisest küljest võttes ongi tegu omamoodi signaaliga, et korporatiivne rahvusvaheline äri ei usalda enam poliitikuid enda huvide eest seisma. Praeguse presidendi võimuperioodil on Ameerika maine muu maailma silmis langenud allapoole igasugust arvestust, mis on tõmmanud all ka USA firmade maine, mida on agressiivselt ära hakanud kasutama muude riikide ettevõtted. Lisaks elab muus maailmas siiski üle 15 korra rohkem inimesi, millest vaid umbes pooled võib maha arvata kui “mittekliendid”.

Ühesõnaga money talks, bullshit walks ja me kõik teame, kes meil siin Walker on.

Käisin täna apteegis, ostsin kaks pakki Ibumedi, ühe paki Samarini ja risaks veel karbitäie plaastreid. Joomine, teate, pole mingi meelakkumine, tramaeivõi!

Muide, Tondi Selverist väljudes langes mu pilk kohe vastashoonele, kus oli veel kolm poodi: Kalastustarbed, Sex Shop ja Ilusalong. Millegipärast esimene asi mis mul neid vaadates pähe tuli oli sõna “lantimine”.

Internetist leiab viimasel ajal ikka igasuguseid inimesi ja igasuguseid ettevõtmise. Mittekõik neist ei ole ebaõnnestunud ning nii mõnigi esmapilgul absurdne ettevõtmine on osutunud üllatavalt edukaks. Võtme näiteks kasvõi selle miljoni dollari lehe. Nüüd siis leidsin ma üsna kentsaka lehekülje new.com-i vahendusel, kus mees üritab kirjaklambrit maja vastu vahetada. Loomulikult küll mitte ühe ropsuga. Hetkel on ta oma vahetamisega jõudnud aastase tasuta korterini Phoenixis, kuid võrreldes seda algusega (kirjaklamber!) on ta praeguseks hämmastavalt kaugele jõudnud.

Koostasin listi DVD filmidest, mis ma ajapikku olen ostnud. Kui kedagi peaks mu filminimekiri huvitama, vaadaku siia.

Ostsin Kristiine keskuse odavate DVD-de osakonnast (39 krooni tükk) kaks DVD. Üks on “Ying xiong”, mida meie maal tuntakse nime all “Kangelane” ja teine on “Chin gei bin”, mida meil müüakse nime alla “Kaksikute effekt” (tõlge Hong-Kongi originaalnimest “The Twin Effect” ja mida Ameerikas tuntakse nime all “Vampire effect”

Vahepeal jooksis Delfist läbi üleskutse saata eestlane kiirkorras kosmosesse (“Esimene eestlane kosmosesse!”). Tsiteerin:

Palve esitas doktor Viktor Sossulin, kes ütles Eesti Ekspressile: “Esimene eestlane peaks kosmoses võimalikult kiiresti ära käima, oluline on jõuda teistest Balti riikidest ette.”

Nüüdseks on siis meeste kiirustamise tegelik põhjus kah leitud (“Kosmoses hõljub hiidsuur alkoholipilv”). Aga miks vaja sinna jõuda enne teisi Balti riike? Eks ikka sellepärast: “CNN: Baltimaades juuakse meeletult”.

Loen praegult Postimehe artiklit nimega “Kalevi-Liival rüvetati fašismiohvrite mälestusmärki” no ja ei saa aru kust otsast on tegu fašismiohvrite mälestusmärgiga.

Ainuke asi, mis sellel sambal silma hakkab on juudisümboolika ning viide juutidele — fašismi ja selle ohvreid pole kusagil mainitud. Või ongi nii, et eestlased ei saanud ju fašismiohvrid olla kuna kõik eestlased on holokaustitööstuse silmis ise fašistid? Enamgi veel, mis alustel saab neid juute üldse fašismiohvriteks nimetada — minu mäletamist mööda võimutsesid Teise Maailmasõja ajal Saksamaal eelkõige siiski natsionaalsotsialistid ehk natsid ning fašism oli üldse itaallaste rida. Loomulikult eksisteerib võimalus, et mingil hetkel sõitis siia ports italianosi kes Mussolini enese käsul siin veidike aadrit lasid, aga omavahel öeldes on seda ikka väga raske uskuda.

Kui nüüd asja selles valguses hakata vaatama, siis võiks vabalt ka Lihula sammast fašismiohvrite mälestusmärgiks nimetada. Teise Ilmasõja käigus sai hukka ühel või teisel viisil mitmeid sadu tuhandeid eestlasi. Erinevalt Lihula kivist ei vaevu sellel sambal keegi neid ära märkima, kuigi see monument asub meie riigi pinnal.