Loen mina Päevalehe uudist sellisest projektist nagu Jaapanlaste poolt planeeritavast külakesest kuhugi Kadrina kanti (EPL uudis). Loen läbi ja ei suuda uskuda inimeste nürimeelsust — jaapanlane tegi midagi sellist, mida eestlased kunagi ei tee: alustas dialoogi, mängis lahtiste kaartidega, ootas tagasisidet. Eestlased tormasid talle aga selle peale kirvega kallale, et raisk kavatseb lagastama kukkuda.
Jaapanlaste ettevõtmise kohta tean ma niipalju, et sisuliselt kõik nende ettevõtmised on ökoprojektid, lisaks on nad suuremat sorti etnofännid. Muide, nad mitte niivõrd ei tassi oma kultuuri kaasa (ainult omaks tarbeks), kuivõrd nad fännivad just mittejaapani kultuure. Sellist eestlasliku lähenemist nagu Väikse Munamäe ülessonkimine või erinevate hiite maharaiumist kaaluks jaapanlased sama palju kui harakirit, ehk siis ainult viimases hädas enesetapuna. Ka ei ole neil sellist kommet nagu meil, kus minnakse metsa, raiutakse puud maha, tümakas mängib ja juuakse viina.
Üdliselt sain ma selle projekti jaapani lehelt aru niipalju, et plaanitakse ökoküla, mille müügiartikliteks on puhas õhk ning puhas ja hoolitsetud ümbrus. Samuti on seal reklaamides rahvariides eesti tüdruk, sinililled ja aasad. Lehte ise saab vaadata siit: http://www.estonia.jp/. Muide, lugedes uudise kommentaare ja Kadrina jorsside arvamusi, siis jäi mulje, et neil pole tegelikult selle vastu midagi argumenteeritut kuna neil pole õrna aimugi oma kandi looduslikust tasakaalust (peale kõlakate) ja nipponi poja plaanidest (peale kõlakate) — nende vedavaks probleemiks on see, et nad müüsid maa omal ajal liiga odavalt maha ja nüüd kadedus tekitab ajuvähki ning närib hinge. Tundub, et tegu on lihtsalt paari kavalama ussitaja poolt üles ässitatud inimestega, kes enese teadmata võitlevad võõraste huvide eest ja on esimesed, kes kahtsema hakkavad kui projekt läbi kukub (sest mingi kojalik joll ostab need maad endale ja ehitab sinna tapamaja). Lugedes artikli lõpus jaapanlase enda kommentaare tunnen ma nende tegelaste pärast piinlikust.