Kui ukrainlastega juttu puhuda, siis paratamatult tõuseb teemaks sõda. Ja kui jutt juba sõja peale läheb, siis paratamatult jõutakse küsimuseni “kaua see veel kestab?”. Kõikide osapoolte jaoks on see sõda kestnud juba kagelt liiga kaua ja kuigi täiemahulise konflikti alguseks loetakse aastat 2022, siis tegelikult algas see kõik juba 2014 aastal. Kuid see selleks.
Millal siis ikkagi lõpeb see sõda? Kuigi arvamusi on ohtralt, domineerivad vastustes kaks numbrit: kas see aasta või viie aasta pärast, sõltuvalt sellest kaua Venemaa vastu suudab pidada. Justnimelt Venemaa, sest üldine konsensus on see, et millalgi eelmisel aastal hakkas kell tiksuma Ukraina kasuks. Hetkel hakkab Venemaale kohale jõudma, et nad ei suuda seda sõda võita. Enamgi veel, neil ei ole ka kompromissi jaoks erilisi argumente jäänud ja seda mõistab nii Venemaa ise, Ukraina, Euroopa, kui ka kõik ülejäänud maailma riigid.Venemaa kas pakib oma asjad ja laseb see aasta ise jalga või viie aasta pärast lahkub viimane okupant üle piiri jalad ees.
Ma arvan, et Venemaa pakiks hea meelega oma asjad kui poleks ühte suurt aga. Kui nad 2022 aasta oktoobris võtsid Ukraina neli oblastit oma koosseisu (lisaks juba varem kaaperdatud Krimmile), siis ei osanud nad oma halvimateski unenägudes ette näha praegust olukorda. Venemaa põhiseadus keelab riigi territooriumi loovutamise ning praegune võim ei ole suuteline seda muutma. Nad on ennast niivõrd meisterlikult nurka värvinud, et tekinud patiseisust väljumiseks peab toimuma midagi erakordselt drastilist. Ühe võimalusena nähakse hetkel Venemaa võimuladviku täieliku puhastamist. Teisena prognoositakse taktikalise tuumarelva kasutamist. Esimese variandi kasuks räägib muide Abramovitši külaskäik Kiievisse. Ametlikult käis ta kompromiss otsimas, kuid suure tõenäosusega toimus seal ka mitteametlik vestluste voor. Rahajõmmid otsivad enda jaoks väljapääsu — rottidel pole vähimatki isu uppuva laevaga põhja minna.
Lõpetuseks. Kui Euroopa ja Ameerika poleks sõja alguses Ukrainat tagasi hoidnud ja tarninud sinna relvi mida nad praegu tarnivad, oleks konflikt juba ammu läbi olnud. Ma loodan, et see on praeguseks kõigile selge ja selle reha otsa enam ei komistata. Samuti ma loodan, et Venemaa ise suudab selle olukorra kuidagi lahendada, see poleks seal esimene kord kus lahtise akna all tee joomine on ootamatu lahenduse toonud. Senikaua aga pole meil muud teha kui istuda ja oodata. Ja võimaluse korral igati Ukrainlasi toetada.
Post a comment