Reede läks nagu ikka häguseks ja lõppes minu juures, õlledega. Istusime, arutasime maailmaasju ja tõmbasime londid pidemeni umbe.
Järgmisel päeval magasin ma nagu kivi ning tänu sellele ei kuulnud kuidas telefon lakkamatult ja nõudlikult helises. Kõik oli tore kuni äkitselt teine tuba inimkeeli kõnelema kukkus.
“Kassid, raisk, on rääkima õppinud!” oli minu esimene mõte.
“Oleme me jee! Raisk!” mõtlesid kassid vastu ja pugesid sügavamale voodi alla.
“Maast lahti, raisk!” ütles teisest toast Pets.
Selgus, et ma olin ettenägelikult ukse lahti unustanud ja nõnda astutigi tuppa, volditi mind kokku ja veeti Kassinurmele, palke koorima. Hiljem sattusin ma veel Tartusse: Zavoodi ja Lodjakotta, kus ma oma öö mööda saatsin. Muuhulgas sain teada kuidas näeb välja selline legendaarne asi nagu ussimunn ja vaatasin viikingite pikklaeva toorikut. Aga sellest räägime mõni teine kord.
no näed, ma istusin ka laupäeval Tartus, tiksutasin esialgu vaikselt õlut ja suurema seltskonna puudumisel kadusin umbes kümme madratsile.
Nõrk!