pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Isamaa ja Res Publica

Teinekord ronivad mul kulmud kukla peale kui muidu täiesti selget ja arusaadavad juttu ajavad inimesed suudavad muidu üsna selgeid ning arusaadavaid asju arutades äkitsel ennast nii tobedalt (peaaegu religioosselt) arusaamatuks teha, et kahju hakkab lausa (vestlus läheb lõpuks nn “jah, agade” peale, mis tegelikult tähendab lihtsalt kaotuse tunnistamisest keeldumist). Üks neist on viimase aja läbimõtlemata küsimuste top 10-e esimene küsimus: “Milleks läheb Isamaal vaja RP-d”. Võtame selle punkthaaval läbi.

Pragmatism.
Kes on Isamaa põhivaenlane järgnevatel valimistel? Veidike mõeldes selgub, et see ei ole ei Keskerakond, Sotsid ega Rahvaliit. Natuke on selleks Reform ja 100% RP. Nimelt RP ja isamaa lähevad sama valija järele ning algav valimisvõtlus oleks olnud otse välja öelduna vennatapusõda. Liitumine aitas mõlemat parteid säästa olukorrast, kus nad teineteist mustates oleksid sunnitu olema mustama ka iseennast ja oma maailmavaadet.

Isamaa stagneerus. Isamaaliit oli vindumas — vanad süsteemid enam ei tööta, aga uusi ei suudeta luua (üks ultrakonservatiivse poliitika rehadest). Isamaa vajas paaniliselt uut ja värsket verd. Lisaks ei olnud Isamaasse enam alles jäänud aktiivseid võtmeisikuid — need, kes olid ei suuda, ei saa või ei taha olla vankri ees (vaadake kasvõi nende KOV-i pinki, mis oli pehmelt öeldes naeruväärne). Isamaa on kaks korda käinud oma ajaloo jooksul ära hullemas augus kui RP on eales olnud (jutud sellest, et RP ei saa valimistel ühtegi kohta on sarnane selle kinnisvarajutuga, kuidas kohe tuleb krahh .. võhikutele suusoojaks hea aastaid ajada. MIllal seda rääkima hakatigi?). Iga järgmine põrge on olnud nõrge ja praegune põrge oleks olnud nn “surnud kassi põrge”.

RP on kaugelt paremini materiaalselt kindlustatud. Teatavasti makstakse kõikidele parlamendierakondadele stabiilsustoetust, mida arvutatakse kohtade arvu alusel Riigikogus. Samuti on RP-l palju paremini organiseeritud rahastamispoliitika üldisemalt. Kõik ju teavad, et ilma reklaamita sul ei õnnestu tänapäeva ühiskonnas müüa ühtegi toodet, olgu see nii hea kui tahes. Mida me meediast ei leia, seda pole olemas. Näiteks üleelmistel valimistel oli ühe parlamendikoha hinnaks erakonnale umbes 300000 krooni. Tänapäeval on see summa tõenäoliselt suurem.

RP-l on suurusjärk parem maakondlik võrgustik. Isamaa oli jäämas nn linnavurlede partei staatusesse, samal ajal kui maavalijate seas lõikasid põhisaagi KE, RL ja RP. Aga pool Eestit ei ela linnas. Ausalt öeldes juba see võrgustik ise on ühinemist väärt Isamaa jaoks, sest parlamendivalimistel võivad need hääled olla määrava väärtusega.

Isamaa ei saa kogu RP-d. Suur osa Res Publikast, eriti “need liikmed” lähevad pigem Reformierakonda. Laias laastus koosneb RP neljast osast: Isamaa toetajad või endised Isamaaliitlased, Reformi toatajad, RP toetajad ja muud (passiivsed liikmed). Liitudes tulevad uute erakonda peamiselt niikuinii Isamaa vaateid toetavad tegelased ja nn RP tegelased. Teisisõnu ideoloogiliselt jääb kogu parteid niikuinii juhtima Isamaaliidu pool.

Ajaloolised põhjused.
Enamus Res Publica poliitilise taustaga inimesi tuli niikuinii Isamaast. Hetkel oleks tegemist pigem kadunud poegade koju tagasi tulekuga. Uutel poistel saab loomulikult raskem olema teiste sekka sulandumisega, mistõttu nende aeg lükkub seekord kaugemasse tulevikku (sellest ka osade tegelaste Reformivaimustus). Põhimõtteliselt ei ole jutt mitte kahe partei ühinemisest, vaid pigem ühe partei kahe tiiva ühinemisest. Ehk siis lihtsalt lõpetatakse ära ebaõnnestunud eksperiment.

Nii RP-l kui Isamaal on hetkel päris kopsakas putkoorem seljas. Huvitaval kombel on need aga mittekattuvad, ehk siis kui Isamaale midagi ette heidetakse saavad RP taustaga mehed püsti tõusta ja öelda, et “mida-mida?”. Ja vastupidi.

Isamaliit on sellise asja juba korra läbi teinud. Miks muidu tema nime lõpus sõna “-liit” on. Oma olemuselt on tegu asjade loomuliku käiguga ja sellised liitumised on sellel kambal tavaliselt lõppenud järjekordse tähelennuga. Usaldage vanemate olijate kogemusi.

Vot nii, ma praegult ei viitsi edasi klõbistada, sest ma arvan, et siit tuleb juba piisavalt mõtlemisainet. Praegune nimi muide on ilmselgelt ajutine. Nagu RP omaaegne plaan võtta erakonna nimeks Ühendus Vabariigi Eest, mis aga kõikide vastuseisu tõttu haledalt läbi kukkus.

14 Comments

  • Reply Ulmeguru |

    Kuna RP oli minu jaoks kõikse jälgim kohalik partei, siis Isamaaliit tõmbas sellega minu silmis endale vee peale.

    Kui segada sitta ja šokolaadi, siis tulemuseks on sitt mõningase šokolaadi maitsega, aga mitte rohkem šokolaadi.

  • Reply Lauri |

    Ka mul on vaatamata tihedatele vaidlustele Prontoga täpselt sama tunne.
    Isamaa võttis heast peast endale surnud ja haisva fekaalikihiga kaetud pruudi.

  • Reply Pronto |

    Ma küll ei saa su võrdlusest aru. Ilmselt sinu loogika kohaselt kui Kruuda ostaks omale farmi kusagil Kuressaare lähedal, siis hakkavad Kalevi šokolaadiliinid automaatselt kehva šokolaadi asemel šokolaadimekilist sõnnikut tootma.

    Kui suureks saad, hakka poliitikuks, sellise analüüsivõimega jõuab vähemalt Keskerakonnas kindlasti kaugele.

  • Reply Ulmeguru |

    Lihtsalt repliigi korras…

    Kulla Pronto, selle demagoogilise näitega tõestad Sa taas kenasti, et Keskerakond on Sinu partei… see oleks võinud suisa Evelyn Sepa suust tulla…

    Ah, tegelikult saan ma väga hästi aru, et Sa oled lihtsalt truu parteisõdur… enne laulsid RP laulu, nüüd viskud Isamaa eest ambrasuurile… jõudu, ootan, et milline on Su järgmine erakond.

  • Reply Tinz |

    Njaa, nüüd ma küll ei tea, keda valida… Sotse? Uhh. Ma muidu mõtlesin Isamaad valida, aga kuidas sa valid, kui igasugu ära- ja ülesostjad seal nüüd laiutavad. Pronto, mingil hetkel on oma põhimõtete kaitseks targem neist loobuda. Ehk siis tee sääred, enne kui hilja ja ilmarahval naeru juba liiga palju. Mul oli ka RPst lahkudes piinlik – esmalt enda ees, et ma sinna üldse astusin (ehkki ma jään endale kindlaks, astumise hetkel oli kõik veel OK, jama algas tolles nimetet nelikust ja nende koduKassist), ja siis ilmarahva ees, et näe, rott, lahkub laevalt. Aga igatahes on nüüd puhtam ja kuivem tunne.

  • Reply Pronto |

    Ma saan sinu seisukohtadest nii aru, et kõik kes mõtlevad nii nagu sina on isemõtlejad ja kellel on mingi muu seisukoht, on parteisõdur. Ütleme nii, et arva kuidas tahad.

  • Reply Ulmeguru |

    Üldiselt saad valesti aru… ma pole end isemõtlejaks tituleerinud, avaldasin lihtsalt arvamust, et mis ma asjast arvan… sorry, enam ei tee!

    Aga just säherduse poliitilise litsilöömise tõttu ma valimas ei käigi, sest pole ju vahet, et keda valid… kui on vaja, siis ajab partei end urvi kelle ees tahes…

  • Reply Pronto |

    Sa pole kunagi käinud ja hädaldad siin? Kus see loogika on? Pealegi küsimus ei ole selles, mida sa ise arvasid, küsimus on selles mida sa minust arvasid. Ma olen, kurat võtaks, kolm aastat RP sees inimestele pähe tagunud, et Isamaaga liitumine pole mitte ainult vajalik, vaid ka vältimatu ja nüüd ma pean kuulma sellist virinat!

  • Reply Ulmeguru |

    Kui inimene pole kokk, kas ta siis ei tohigi midagi toidust arvata? Kui inimene pole kirjutanud ühtegi raamatut, kas ta siis ei tohigi raamatutest midagi arvata?

    Pronto loogika järgi mitte… et kui valimas ei käi, siis ei tohi ka poliitika ja parteide kohta midagi arvata…

    Või on probleem selles, et arvan Pronto blogis? OK, enam ei tee…

  • Reply Pronto |

    Vale võrdlus … hoopis inimene kes pole lugenud ühtegi raamatut ei tohiks seetõttu veel lugemist maha hakata tegema. Põhimõtteliselt heitsin ma sulle ette jürimõisalikku käitumist — juturaamatud on nõmedad, seepärast pole ma ühtegi neist lugenud. Mõnes mõttes on sama värk Jukuga, kes läks koju ja praalis isale, et õhtu otsa mängiti, aga erinevalt teistest ei kaotanud tema kordagi. Ei kaotanud jah, kuna ta ei julgenud üheski mängus osaleda. Mõtle vaid, ilge mark on kui sa ei võida!

  • Reply Ulmeguru |

    OK, lähme siis taas uuele ringile…

    Ka valimas mittekäimine on tegu. Inimesed ei käi valimas mitmetel põhjustel… üks põhjusi on see, et pole millestki valida.

    Kui Sulle võrdlused sitaga ei meeldi, siis toon pisut leebema näite: kui tänaval liginevad kodanikule kaks erinevat pätti ja mõlemad tahavad kodaniku raha, siis kodaniku jaoks ei ole ju vahet, et kumb pätt selle saab. See, et üks pätt väidab, et ta oskab naeratada ja seepärast peab kodanik oma raha talle andma… see on lihtsalt päti jutt.

    Pragmaatik võib ju väita, et tuleb valida kahest halvast väiksem, aga mina leian, et sellisel juhul pole põhjust üldse valida. Arukas inimene õpib üldiselt teiste vigadest. Praeguses Eesti (banaani)Vabariigis pole ühtegi erakonda, mille poolt ma isegi kümnendiku häält tahaksin anda. Ainukesed juhtumid, kus ma valimisjaoskonda lähen, on sellised, kus ma saan anda oma hääle mõnele konkreetsele isikule ning kus see hääl ka sellele isikule jääb, aga mitte ei kandita ümber mõnele usinale parteilibule.

    Üldiselt tuleks, sul Pronto, teadmiseks võtta, et poliitika on avalik tegevus ning avaliku tegevuse puhul tuleb ka arvestada sellega, et võidakse asjast halvasti arvata. Isegi demagoogia (eriti nii primitiivne, nagu Sa siin edendad) ei muuda inimeste arvamusi. Sa lihtsalt oled kõrvuni pasas…

  • Reply Pronto |

    Sul on ilmselt demagoogia kohta oma mingi definitsioon, mis sisaldab klauslit, et demagoogia on teiste katse sind loogikaga nurka suruda. Enda ebaloogilised vastused aga demagoogia alla ei klassifitseeru. Kuid see selleks.

    Tegelikult muidugi valib kurjategija om ohvri mitte vastupidi, kuid eeldades, et teistpidi valimine on võimalik, siis kumba juhtumit sa eelistaks:

    A. Kurjategija annab sull selja tagant hämaras jämeda puuhaluga pikki kolpa. Sel ajal kui sina lumehanges verd purskad õngitseb ta sult taskust rahakoti ja korterivõtmed. Dokumentidest leiab ta su aadressi ning võtmetega saab ta su elamisse sisse. Kui seal juhtub keegi sees olema teeb puuhalg veel teisegi ringi. Tegelane paneb omale taskusse kõik mis äravedamist väärib ja seejärel pistab jälgede varjamiseks elamisele tule otsa.

    B. Kurjategija paneb sult baaris taskust mobiili tuuri.

    Muide, laias laastus ongi sul tegelikult võimalik nende kahe vahel valida. Kui piisav arv inimesi toetab kedagi, kes oma prioriteediks on seadnud raskete isikuvastaste kuritegudega võtlemine, siis on tõenäsus, et leiab aset variant A tunduvalt väiksem kui toetatakse inimest, kes seab oma prioriteediks näiteks sundüürnike abistamise. Üldjoontes on siiski võimalik hüvede peale kulutada teatav (piiratud) hulk raha. Küsimus on ainult selles kuidas seda paigutatakse (ja ära hakka nüüd plõksima sellest, et kogu raha pannakse niikuinii oma taskusse), sest kohti on palju — tervishoid, haridus, turvalisus, logistika (teed, transport), jne.

  • Reply Ulmeguru |

    Oot, Sinu jutus on miski loogika..? Huvitav? Ma pole selles vestluses («vaidlus» oleks kuidagi suur sõna) veel Sinu esituses ühtegi loogilist avaldust näinud. Ainult verbaalne onanism ning tõestamine, et kui tark ja arukas on ning kui õige asjaga tegeleb «poliitik» Pronto.

    Anna andeks, aga ei veena…

Post a comment