pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Hikikomoridest

Tänapäeval kannatab paber üsna suvalist trükimusta ning avaldatakse peaaegu kõike mida odavalt kätte saab. Faktitäpsus ning sisu on tavaliselt esimesed mis kannatavad, sest enamus lugejatest ei otsi artiklitest tegelikult ju fakte, vaid kinnitusi oma olemasolevatele seisukohtadele. Ehk tsiteerides Terry Pratchetti:

People like to be told what they already know.  Remember that.  They get uncomfortable when you tell them new things.  New things…well, new things aren’t what they expect.  They like to know that, say, a dog will bite a man.  That is what dogs do.  They don’t want to know that a man bites a dog, because the world is not supposed to happen like that.  In short, what people think they want is news, but what they really crave is olds.

Hea näide sellest valdkonnast on Triin Loide Postimehe arvamusartikkel “Hikikomori must aluspesu”. Ta on korjanud ülesse ühe Jaapani fenomeni ning kasutanud seda originaalile peaaegu risti vastupidises kontekstis.

Kuna mul jookseb uudisvoost läbi ka paar Jaapaniga seotud allikat, siis õnnestub mul korra kuus või nii nendega seotud jutte lugeda. Tegemist ei ole kaugeltki õnnetute tegelastega, kes kurja ühiskonna eest peitu poevad. Hikikomorid on reeglina heal järjel olevate perede vanemad lapsed, kes keelduvad kodunt lahkuma, kuna iseseisev elu ei sisalda teenreid nimega Ema ja Isa ning maagilist isetäituvat külmkappi. Lisaks sisaldab see tülikat nuhtlust nimega Töö ja Kool, mis segab seda mis on elus Tõeliselt Tähtis ehk peaaegu eranditult videomängude mängimist.

Vaatamata sellele, et igas seotud artiklis tuuakse näiteks ka paar erandit kes on suutnud ennast kodus ülesse töötada on neid võimalik üles lugeda kahe käe sõrmedel ning nende puhul on tavaliselt ühiskonnast irdumiseks mingid muud põhjused (näiteks misantroopia). Erakuid on ju olnud igal mandril, igal ajastul ja igas kultuuris. Lisaks tavaliselt ei jää hikikomorid erakuteks mitte omal valikul, vaid selle tõttu, et Jaapani ühiskond ei seedi priileivasööjaid. Igasugune sotsiaalne kontakt lõppeb sealkandis kohe, kui selgub, et sa oled viimane 10 aastat sitsinud vanemate juures Playstationi pult käes. Õigupoolest mingil hetkel ei taha nad isegi vanematega suhelda, sest nad ei suuda nende etteheitvaid pilke enam välja kannatada.

Aga miks see probleem ikkagi kusagil peale Jaapani sellisel kujul ei eksisteeri? Selleks on tegelikult kaks põhjust: esiteks klassikaline Jaapani grupimentaliteet, kus ühiskond põlgab heidikuid ning teiseks komme, et lapsi peetakse üleval nii kaua kuni nad ise kodunt lahkuvad (sellest tingituna peetakse seda sealkandis ka vaimuhaiguseks ning ravitakse rohtude ning seanssidega, kuigi palju lihtsam ja kõigile kasulikum oleks tüüp lihtsalt tänavale tõsta). Selle viimase kombe (amae) rikkumist peetakse tõusva päikese maal äärmiselt halvaks tooniks ja kui inimene juba käegalöömise lainele on läinud, siis on seda väga lihtne kuritarvitada. Meil langeb esimene variant kohe välja, sest oma saatuse otsustab meil inimene suuresti ise ning teiseks on meil surve tugevam pigem koduseinte vahel kui väljaspool. Loomulikult on ka meil memmekaid, kes vanemate kulul elavad, kuid siin on need pigem erandid kui reeglid ning sealjuures tihtipeale lausa viimase survel. Meil on pealegi kombeks, et kes maksab tellib ka muusika.

Muide, näiteks nii Kreekas kui Itaalias on viimasel ajal hakanud nii juhtuma, et täisealised opjad elavad mamma juures (neil on seal põhiliseks põhjuseks kohati kuni 25%-ni ulatuv tööpuudus). Ometigi ei tekiks neil sealkandis korrakski mõtet viilida kõrvale kodustest kohustustest, sest vastasel korral tuleb neil kõigepealt tegemist teha majaperenaise tolmulapiga ja kui see ei aita, siis toimub ülejäänud perekonnaliikmetega tõsisem jutuajamine. Vahemeremaades ei sallita nimelt silmaotsastki inimesi, kes oma kohustusi täitmata perekonna turjal liugu üritab lasta.

Ehk kokkuvõtvalt hikikomori elu pole tegelikult mitte protest ühiskonna vastu, vaid pigem tahtejõu ning kohusetunde totaalne kollaps. Kuid samas pole see midagi, mida paari suunava jalahoobiga ravida ei saaks. Iseasi, kas Triin just seda silmas pidas.

2 Comments

  • Reply Oudekki |

    Mul on tunne, et sa ka ise siin natukene “loed seda, mida sa juba tead”. Näiteks see BBC lugu: http://www.bbc.co.uk/news/magazine-23182523 ei kinnita päriselt ei sinu ega Triinu visiooni hikikomoridest, kuigi ehkki on Triinu omale lähemal. Osutab aga just sellele, et “eemaletõmbumine” algab suutmatusest kohaneda, sest “reeglid” ja “võimalused” ei kattu ning revolutsiooni ei suudeta-taheta-osata ka teha ning ajaga eskaleerub kuhugi, kust inimene üksi enam tagasi ei oska tulla. Lisaks osutatakse siin, et see ei pruugi olla spetsiifiliselt jaapanlik probleem, vaid ka näiteks täitsa olemasolev Briti saartel või ehk mujalgi.

    Kust sa võtad selle info, et “vahemeremaades ei sallita nimelt silmaotsastki inimesi, kes oma kohustusi täitmata perekonna turjal liugu üritab lasta”? Itaalias elades ma seda küll ei julgeks tunnistada. Pigem siin austatakse väga perekonnaliikmete privaatsust ning, teiselt poolt, püütakse perekonna prussakad pere sees hoida, ehk siis kui keegi niimoodi üksikusse tuppa tõmbub, siis elab perekond selle üle (ja varjab). Teiselt poolt, kindlasti on siin hikikomorisid vähem, sest ühistegevusi on lihtsalt rohkem, ühiskonnast eraldumine ei ole nii lihtne valik.

  • Reply pronto |

    Mitte ei ole vähem, vaid praktiliselt pole. Kreekas näiteks elab suur hulk noori ja isegi mitte enam nii väga noori mehi vanemate juures (viimase aja vahemeremaade trend), kuid siin on üks suur aga … kui see tegelane peaks vaid proovima võõra katuse all oma reegleid kehtestada, viiakse loodrist noormees suguvõsa meesperega väikesele väljasõidule mille käigus talle selgitatakse mida ta valesti tegi. Ning naiste puhul on asi veel vastikum.

    See värk ei ole mingi väljamaa nimega moehaigus, mille üle iga tõelise hipsteri õbluke süda uhkusest põksuma hakkab. Meil nimetatakse seda otsesõnu looderdamiseks ja ei tolereerita ühelgi ühiskonna tasemel. Jah loomulikult, ma vaataks samuti tööl käimise asemel parema meelega telekat ja mängiks, aga ma saan samas aru mis asi on kohustused ja vastutus.

Post a comment