pronto.ee

Niisiis on kevadine haigustelaine ka minuni jõudnud. Palavik on ja nahk on kogu aeg märg. Ja magada ei saa. Ja millegipärast läks mul reede parem silm paiste.

Ma kopeerin oma arvustuse ulmekirjanduse baasist. See refereerib eelnevaid arvustusi, mistõttu vaadake ka ülejäänud seal ära, kui tahate.

Omalt pool eelarvustajat täiendades olen ma sunnitud nentima, et võrdlus Pratchettiga on kohane ainult väga suurte mööndustega. Väljaarvatud loomulikult juhul kui sõna huumor on kirjanduses mingil hetkel saanud sünonüümiks Pratchettiga. Erinevused on liiga silmatorkavad — kui Kettamaailma lugudes on absurdihuumor keskseks kandvaks talaks, siis Hugharti puhul kuulub väike naljaviskamine rohkem tema jutustamiststiili juurde. Absoluutselt mitte midagi ei toimu selles raamatus ainult sellepärast, et mees saaks oma vaimukusega hiilata.

Üldiselt võib seda lugu pidad täiesti omaette ?arni kuuluvaks. Tegu on nimelt fantaasiakrimkaga. Kui Scooby Doo müstilised kurikaelad paljastuvad muutuvad pärast maski maha rebimist tavalisteks pättideks, siis “Lindudest Sillas” see nipp ei tööta: tondid ja deemonid on osake igapäevasest elust. Kui ma peaks seda juttu võrdlema millegi analoogsega, siis tõmbaks ma paralleeli hoopis Rex Stoutiga. Lid võib väga vabalt võrrelda Nero Wolfega ning Kümnendat Härga tema truu (?) abilise Archie Goodwiniga. Viimase puhul on sarnasused niivõrd ilmsed, et raske on uskuda nagu oleks tegu juhusega. Härg on suhteliselt nutikas tegelane ja on oma kaaslasele paljuski poja ja õpilase eest. Samas jääb tema õlule lõuga sõitmise vastutusrikas ülesanne ning loomulikult saab ta lõpuks kõik naised.

Jutust endast on eelkõnelejad juba põgusalt kokkuvõtte teinud ja omalt poolt lisan juurde, et nagu heale krimkale kombeks on jutul kaks sü?eeliini: avalik ja salajane, mis omavahel põimudes lõpuks kokku sulavad. Kõik ei ole nii nagu esmapilgul paistab ja asjad on pea alati omavahel kuidagi seotud. Ehk nagu raamatu peapahalane kommenteeris: “Mehed, te teete õigeid tegusi täiesti valedel põhjustel!”
Ahjaa .. kokkuvõtteks veel hindest. Hugharti neli on mitu korda kõvem, kui mõne mehe parim viis. Ütleme nii, et ilmselgelt on tegu autori debüüromaaniga. Kohati on teatavaid lünkasi narratiivis ja mõningasi lapsikusi. Ja mis kõige olulisem: sarja järgmine raamat on OLULISELT parem ja kuna ma sellele kuute panna ei saa, siis pean siin väikeseid kärpeid tegema. Sorry Barry!

Väljas on ilgelt soe.

Eile kukkusime kontooras lakkuma ja seetõttu jäid ära kolm asja: brid?, jalgratas ja uus Falco vibu. Nendega tegelen täna. Vist. Kui viitsin.

Hea päev. Õhtu lõppes Rockstarsis, kus esines Eriti Kurva Muusika Ansambel ja kus Pir oma sünnipäeva õhtusse veeretas. Mart demonstreeris uut teetrendi ja tundis huvi potentsiaalsete meemifoobiate vastu. Ma tean nüüd, mis asi on meem. Mis on foobia teadsin ma juba varem.

16.04.2005 kell 21:00 esineb Sõpruse Puiestee Von Krahli teatri baaris. Olge siis kohal!

Mu relvapalat on täienenud uue isendi võrra:

Tänasest päevast peale ei kuulu ma enam e-parki omanike ringi. Seevastu kuulun ma nüüd hoopis rahaomanike ringi. Maailmas peab valitsema tasakaal: SKM.