pronto.ee

Uus aasta on nüüd igatpidi käes ja mul on isegi pisut parem hakanud. Tore pidu oli.

PS. Kaotasin ära oma soengukaru, kes leiab andku see mulle palun tagasi.

Selle aastaga on siis ühele poole saanud. Kui te järgmise aasta lubadusi annate, siis mõelge selle peale mida te selle aasta jaoks soovisite ning kui palju te olete sellest suutnud täita. Ärge andke katteta lubadusi.

Üleeile kobisin üle maeiteakuimitme aasta jälle MUME-sse peale. Kõik on nii teistsugune, ainuke char mis alles oli jäänud on mingi immortal ja üleüldse ei mäleta pooli asjugi. Tegin omale human thiefi (Spindizzy) ja töllasin sutsu ringi. Praeguseks olen seitsmendal levelil ja andsin just esimesel metsseale pikki kärssa. Eile jäin esimest korda ka trolli alla juba.

Kui keegi veel viitsib lowbiesi mängida, siis andku teada. Ma hängin hetkel peamiselt fornosti kandis ringi.

Tähelepanelikumad teie hulgas märkasid, et sait on maas. No shit! LILO läks lolliks ja ei tundnud enam partitsioone ära. Nüüd on kõik korras jälle!

Täiesti uskumatuid asju on võimalik tänapäeval uudistest lugeda. Selgub, et Eesti aasta teo auhind on välja jagatud huligaanidele. Huvitav, kui ma öösel Suur-Ameerika tänavale tõkkepuu üles paneksin, kas ma siis saaksin järgmise aasta teole kandideerida?

Igal juhul on Eestis seniajani veel omavolilist teekattetähistuse ja liiklusmärkide paigaldamist/eemaldamist peetud kuriteoks ja seda, et reformierakondlane ning Riigikogu liige Signe Kivi seda kõvaks sõnaks peab viitab üsna ilmekalt selle erakonna (ning valitsuse) üldist suhtumist seaduskuulekusse.

Äkki tasuks siis selle vägitüki kordasaatja samuti järgmise korra nominentide hulka arvata?

EPL onlines on selline karikatuur: Poliitiliselt korrektne jõuluvana. Asja teeb naljakaks mitte vana ise, vaid see, et sinna juurde on keegi proovinud kirjutada poliitiliselt EBAkorrektset kommentaari ning see on ära tsenseeritud. Seetõttu võiks öelda, et tegu pole mitte pilapildiga, vaid pildiga elust enesest.

Kas te teate, et sõna Jõul tuleb norrakeelsest sõnast ‘Yule’, mis omakorda on päris sõnast ‘hweol’, mis tähendab ratast. Ratas sümboliseeris aastaringi, sest selle pühaga tähistati aasta kõige pikemat ööd ja seega uue tsükli algust. Mõnedes põhjapoolsemates kohtades polaarjoone kandis võis juhtuda, et päike ei tõusnud üsna mitu päeva ja see põhjustas loomulilt ebausklikes pagantes palju ärevust. Pööripäevaks toodi metsast nn yulepalgid, pisteti need põlema ja need lõõmasid õite mitu päeva. Sellega anti omapoolne panus, et päike uuesti tõusma ja päev pikemaks venima hakkaks.

Kas te seda ka teate, et veel eemise sajandis alguses, üle-eelmise sajandis lõpuks peeti paljudes kohtades jõulupuu tuppatoomist paganlikuks kombetalituseks, mida ükski tõsiusklik isegi kaaluma ei hakka. Jõulukuusk kui üldlevinud traditsioon sai jala alla tegelikult alles kusagil teise maailmasõja ajal, mil linnadesse hakati suuri kuuski tooma. Kuusetraditsioon on tegelikult küll saksa / germaani päritolu, mil ehiti igihaljaid taimi, et sellega demonstreerida elutahet ka aasta lühimal päeval. Ingliskeelsesse maailma jõudis see läbi abielusidemete saksa ja inglise kuningakodade vahel. Muide, roheliste taimedega mässamine oli päris paljudes kohtades kombeks, näiteks vanas egiptuses toodi tuppa palmioksi, et turgutada päikesejumal Ra-d tema “raske haiguse” ajal.

Kas teate, et jõulud kui usuga seotud pühad tekkisid alles kusagil 1860 paiku, mil kellelgi tekkis geniaalne idee hakata tähistama Kristuse sünnipäeva. Varem ei peetud seda tähistamisvääriliseks, kuigi just selle plaaniga pandi jumalapoja sünnipäev ühe suurima paganliku püha peale. Jeesuse sünniaeg ei ole tegelikult sugugi nii kindlalt aasta lõpus, vaid pakutakse, et see on pigem kusagil sügisel. Paraku kippusid kristlikud kogukonnad vanast harjumusest ikkagi jõule (või kuidas neid parasjagu nimetatigi) tähistama ning et mitte usunõrkust üles näidata oli vaja see püha kuidagi religiooni absorbeerida. Muide, meil on seda pisut raske mõista, kuid peaasjalikult vaid inglise keelt kõnelevates maades (pluss näiteks ukrainlastel ja kreeklastel) on jõulu nimetus kuidagi Kristusega setud (christmas). Meil on see näiteks hoopis Jõul, soomlastel Joulu, norrakatel ja rootslastel Jul, sakslastel Weihnachten, prantslastel Noël, itaallastel Natale, jne.

Kas teate, et püha Nikolaus on saanud mõnedes maades jõuluvanaks suuresti juhuse tahtel. tegelikult kuulub talle selline päev nagu 6. detsember, mis on tema surmapäev ning seda päeva peeti soodsaks suuremate ostude tegemisel ning abiellumisel.

Läbi aegade on jõulud olnud üldrahvalikud pidustused, kus pummeldati, söödi ja pidutseti kõigest väest. Sõdade ajal nn jõulurahude pidamine on kombeks peamiselt sellepärast, et sõdurite moraali kõrgel hoida. Esimesest maailmasõjast võib tuua näite, kus jõuluvaherahu puudumise tõttu korraldasid sõdurid selle ise — mõlemalt poolt mehed selle asemel, et teineteist kõmmutada kukkusid hoopis koos pummeldama. Eestlaste perekeskne nn vaikse jõulu komme on pärand “vene ajast”, mil jõulude pidamine oli kui mitte just otseselt keelatud, siis igal juhul äärmiselt taunitav ning inimesed tegid seda salaja.

Siin on teile natuke materjali lugemiseks:
http://www.historychannel.com/exhibits/holidays/christmas/index.html

Vahepeal on valminud selline fännide tehtud mäng nagu Halo Zero. Erinevalt Microfti ja Bungie 3d Halost on see mäng igas mõttes 2d ja meenutab kõige rohkem ühte vana kooli mängu nimega Abuse (või Amiga pealt tuttavat Walkerit)

Downloadisin selle omale ja mängisin natuke … suur nostalgiahoog tuli peale. kas kellelgi on veel midagi taolist soovitada?

amazon.com: Steven Brust: Jhereg

Ma kõhklesin päris pikalt nelja ja viie vahel ning otsustasin lõpuks ikka viie kasuks, kuigi väga napilt. Midagi jäi jutus justkui puudu ja kohati andis see tunda.

Vlad Taltose isa ostis kunagi omale ajal Jheregi aadlikutiitli, paljuski tänu millele on ta nüüd lugupeetud “ärimees”. Temaks äriks on kõrilõikamine ning Vlad on selles kunstis osav. Võiks isegi öelda, et ta on oma alal üks paremaid (salapärane Mario muidugi välja arvata). Dragaeranite impeeriumis on see inimese kohta päris kobe tulemus, sest kuigi dragaeranid ise näevad bälja nagu inimesed, pole nad seda mitte üks teps. Nad elavad tuhandeid aastaid vanaks, nad on inimestest suuremat kasvu ja neil ei kasva habe. Inimesi peavad nad tüütuseks, kes oma lühikeste eludega ei ole väärt sama õhkugi hingama. Paraku inimesed (või idarahvas, nagu neid kutsutakse) ei kavatse kuhugi kaduda ja dragaeranite ning inimeste vahel valitseb hetkel vaherahu. Vladile meeldis noorukipõlves dragaeranitele kitli peale anda ning palgamõrtsuka ameti valis ta paljuski seetõttu, et ta sai tegeleda oma lemmikstegevusega ning lisaks veel saada selle eest makstud.

Impeeriumi ülesehitus on küllalt tänapäevane. Kuna maagial on selles maailmas oma koht, pole keegi viitsinud tehnikaga jännata. Küll aga on arenenud mõned teadusalad, nagu näiteks geneetika. Idarahvas kasutab veel šamanistliku nõiakunsti, mille abil Vlad omale kaaslaseks pisikese lohe moodi eluka, jheregi, on soetnud. Muide, koos aadlitiitliga sai Vlad õiguse kasutada ka impeeriumi maagiat, mis enamustele inimestele kättesaamatu on. Selline ta siis ongi, see meie Vlad, võlur, nõid ja kõrilõikaja.

Kord pöördus Vladi pole Jheregi klanni juhte ning pakkus talle üüratu tasu eest väga diskreetset tehingut. Jheregi klann on üles ehitatud nagu maffia ning ka nende tegevusvaldkonnad on äravahetamiseni sarnased. Selgus, et klanni tipptegijatest on kogu kass kotti toppinud ning plehkat teinud. Kui kuuldus sellest peaks rahva sekks jõudma kaotavad jehreglased teiste silmis igasuguse respekti, lisaks jääb kõigile mulje, et neid ongi väga lihtne röövida ning loomulikult ei ole selline finantsmõlk ka ärile hea. Vladile pakutakse diili, et ta peab pahategija üles leidma, tegema mis vaja ja raha tagasi tooma. Vlad nõustub.

Selgub, et pahategija ei proovigi põgeneda, vaid seab ennast positsiooni, kus tema tapmine vallandaks Jheregi klanni ja Draakoni klanni vahelise sõja. Taoline sõda on kord juba toimunud ning mõlema jaoks katastroofiliste tagajärgedega. Vlad leiab ennast ebameeldivast positsioonist .. tal on vaja mees tappa ja samas on tal vaja vältida kodusõda. Olukord on raske ja iga mööduva tunniga võib tekkida olukord, kus kogu asi tuleb avalikuks.

Vlad on terava keelega tüüp ja mõnes mõttes meenutab Terasrotti — ta on terava mõistusega, pisut arrogante ja oma võimetes kindel. Ka huumorisoonega on tal kõik korras ning tegelikult ainuke asi, mis mulle selle raamatu juures ei istunud oli tema naiste karakter, mis sisuliselt oli mees naise riietes. Aga see probleem kipub olema pooltes ulmeraamatutes tänapäeval ja seega mõnes mõttes ei ole enam nii õudne apsakas.

News.com räägib meile sellise loo: Nimelt liikumine nimega Jews for Jesus (tegeleb juutide ristiusku konverteerimise tänamatu tööga) on kohtusse kaevanud Google, kelle Blogspot teenusesse on keegi tenud sellise blog.

See on üsna huvitav sündmuste käik, kuna varem on blogid kui alternatiivsed infokanalid jäänud sellistest asjadest suuresti puutumata. Lisaks kui hagejad peaks kohtuasja võitma, tähendab see seda, et te peate kõik oma blogide nimed ettevaatlikult üle vaatama, sest kurat seda teab kelle kaubamärki te võite kasutada. Ja kui ka ei kasuta, siis võib keegi selle kusagil registreerida ning teile siis hambad kintu lüüa — siin on päris palju neid, näiteks pepsi.blogspot.com, oracle.blogspot.com, jne.