pronto.ee

Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

Kuidas teha kirjaklambrist maja

Punane kirjaklamber

Internetist leiab viimasel ajal ikka igasuguseid inimesi ja igasuguseid ettevõtmise. Mittekõik neist ei ole ebaõnnestunud ning nii mõnigi esmapilgul absurdne ettevõtmine on osutunud üllatavalt edukaks. Võtme näiteks kasvõi selle miljoni dollari lehe. Nüüd siis leidsin ma üsna kentsaka lehekülje new.com-i vahendusel, kus mees üritab kirjaklambrit maja vastu vahetada. Loomulikult küll mitte ühe ropsuga. Hetkel on ta oma vahetamisega jõudnud aastase tasuta korterini Phoenixis, kuid võrreldes seda algusega (kirjaklamber!) on ta praeguseks hämmastavalt kaugele jõudnud.

Eestlane kosmosesse! Kohe!

Vahepeal jooksis Delfist läbi üleskutse saata eestlane kiirkorras kosmosesse (“Esimene eestlane kosmosesse!”). Tsiteerin:

Palve esitas doktor Viktor Sossulin, kes ütles Eesti Ekspressile: “Esimene eestlane peaks kosmoses võimalikult kiiresti ära käima, oluline on jõuda teistest Balti riikidest ette.”

Nüüdseks on siis meeste kiirustamise tegelik põhjus kah leitud (“Kosmoses hõljub hiidsuur alkoholipilv”). Aga miks vaja sinna jõuda enne teisi Balti riike? Eks ikka sellepärast: “CNN: Baltimaades juuakse meeletult”.

Milline fashismiohvrite mälestusmärk?

Loen praegult Postimehe artiklit nimega “Kalevi-Liival rüvetati fašismiohvrite mälestusmärki” no ja ei saa aru kust otsast on tegu fašismiohvrite mälestusmärgiga.

Ainuke asi, mis sellel sambal silma hakkab on juudisümboolika ning viide juutidele — fašismi ja selle ohvreid pole kusagil mainitud. Või ongi nii, et eestlased ei saanud ju fašismiohvrid olla kuna kõik eestlased on holokaustitööstuse silmis ise fašistid? Enamgi veel, mis alustel saab neid juute üldse fašismiohvriteks nimetada — minu mäletamist mööda võimutsesid Teise Maailmasõja ajal Saksamaal eelkõige siiski natsionaalsotsialistid ehk natsid ning fašism oli üldse itaallaste rida. Loomulikult eksisteerib võimalus, et mingil hetkel sõitis siia ports italianosi kes Mussolini enese käsul siin veidike aadrit lasid, aga omavahel öeldes on seda ikka väga raske uskuda.

Kui nüüd asja selles valguses hakata vaatama, siis võiks vabalt ka Lihula sammast fašismiohvrite mälestusmärgiks nimetada. Teise Ilmasõja käigus sai hukka ühel või teisel viisil mitmeid sadu tuhandeid eestlasi. Erinevalt Lihula kivist ei vaevu sellel sambal keegi neid ära märkima, kuigi see monument asub meie riigi pinnal.

Kuidas elada vanaks?

Väga lihtne: hoidke minu lähedusse. Surmatesti tulemus on mul selline:

You scored as Natural Causes. Your death will be by natural causes, though not by any diseaese, because that is another option on this test. You will probably just silently pass away in the night from old age, and people you love won’t realize until the next morning, when you are all purple and cold and icky. So be happy, you won’t be murdered.

Natural Causes

67%

Disappear

67%

Bomb

53%

Cut Throat

47%

Gunshot

47%

Stabbed

47%

Disease

47%

Posion

40%

Suicide

33%

Accident

33%

Eaten

33%

Suffocated

33%

Drowning

20%

How Will You Die??
created with QuizFarm.com

Veidike abirattanalja

Viimasel ajal kipub Abiratas kõikidel hambus olema. Googlest leidsin ma asjakohase lingi hoopis huvitamasse kohta nimega perekool.ee, kus kah abiratastest juttu oli. Üks kirje oli päris tabav:

Autor: hermiine
Kuupäev: 31-03-04 10:14

Proovisime eelmine kevad võtta ära mõlemad abirattad, aga sellest ei tulnud midagi: oli nii naljakas vinderdi-vänderdi sõita, emme või issi kõrval jooksmas. Mingi 3-4 nädalat proovisime nippi selgeks saada, aga kohe kuidagi ei tulnud. Nii siis panime abikad tagasi.

See emme või issi koht on päris tabav antud kontekstis.

Alkohol alternatiivkütusena

Brasiilia

Viimasel ajal on välja pakutud erinevaid ideid fosiilkütustele alternatiivi leidmiseks ja mitte kaugeltki kõik pole väärt pikemat kaalumist. Paljude jaoks on aga saladuseks see, et selline Lõuna-Ameerika riik nagu Brasiilia on juba aastakümneid selles valdkonnas olnud tegija number 1.

Praegu Brasiilias müüdavatest autodest on 70% nn flekskütuseautod, mis on võimelised sõitma nii bensiini kui piirituse kui suvalise kombinatsiooniga neist kahest. Väga paljud autod sealkandis sõidavad ainult piiritusega ja vaid kaduvväike osa vajab liikumiseks vana head bensiini. Rõhuv enamus sealkandis müüdavast bensiinist muide sisaldab juba niikuinii umbes 25% piiritust.

Meil siin vahepeal tekkis küsimus, et kui ökonoomne see protsess on. Vastus on lihtne: väga. Kuid see “väga” on tingitud peamiselt ühest ja ainsast faktorist — nimelt suhkruroost. Selgub, et suhkruroost on võimalik toota umbes 8.3 korda rohkem energiat kui selle kasvatamiseks ja töötlemiseks kulub. Võrdlusena näiteks saab maisist 1.3 korda rohkem kui tootmiseks kulub ning kartuli kohta mul kahjuks andmed puuduvad. Tänapäeva tehased kasutavad kääritusjääke veel elektrienergia tootmiseks (lisatulu) ning kogu ülejäänurd orgaaniline kraam läheb omakorda põllule väetisena tagasi (kulude kärpimine) — kogu tsükkel on autonoomne.

Päris puhta nahaga siin siiski toime pole tuldud — peamisteks takistusteks on see, et kohalikud peavad usinamalt tööd tegema, et nõudlust katta ja sellest on tõusnud palju torinat ning teinekord tekib mõnel tegelasel kiusatus ka Amazonase vihmametsade asemele suhkruroog kasvama panna. Kohalikud on siiski arvamusel, et roorlikuse tõstmisega on võimalik seda soovi pärssida, näiteks arvavad kohalikud teadlased, et protsessi on võimalik suhteliselt lihtsalt optimeerida energiatootlikusele 1:10 (ehk siis on iga energiaühiku abil võimalik toota 10 ühikut alternatiivenergiat). São Paulo osariidi rahadega on teadlased lahti harutanud ka suhkruroo genoomi, mille modifitseerimine võimaldaks pikas perspektiivis tootlikust veelgi tõsta.

Loomulikult ei ole kõik piirkonnad suhkruroo kasvatamiseks sobilikud, samuti on osa riike (kaasa arvatud USA) enda kütustööstuse kaitseks rakendanud tolle Brasiilia alternatiivile, kuid suured rahvusvahelised põllumajanduskonternid on asja vastu juba huvi hakanud ilmutama. Osade tegelaste puhul tekib ka küsimus kuidas vältida soovi bensiinipaak sootuks alternatiivsemalt ära kasutada, kuid see ei ole enam selle teema lugu. Üldiselt on nad seal otsustanud pikas perspektiivis välismaisest fossiilkütusesõltuvusest üldse vabaneda. Eks näis, kuidas see neil õnnestub. Kaheksakümnendate aastate lõpus toimunud suhkruhinna järsk tõus andis tolle aja alternatiivkütusetööstusele igatahes valusa hoobi, kuna suhkru müümine oli kasumlikum kui kütuse tootmine ning paljus ainult piiritusel liikuvad kärus jäid kütuse puudumise tõttu plaksti seisma. Tänapäeva flekskütusemasinad on selle vastu siiski kaitstud, kuna piirituse puudumisel kõlbab paaki ka tavalist bensiini kallata. Ja me ei hakka siinkohas rääkimagi, et piiritusemootoriga ringi põristada on palju keskkonnasäästlikum ning bensiiniga võrreldes vähemalt kaks korda odavam.

Andmed ise pärinevad sellest New York Timesi artiklist.

Amazonist tellimine vol 3

amazon.com

Kui eelmine kord ma siin kilkasin, et kraam tuleb kõik kenasti Saksamaalt ja mingit kottimist tolli ja teenustasudega pole, siis nüüd ma lisaks siia ühe täpsustuse. Tuleb küll, aga tingimusel, et see konkreetne kaup on Saksamaa laos olemas. Teisisõnu töötab see ainult nende raamatute puhul, mille tarneajaks on märgitud “lähima 24 tunni jooksul”. Kui te tellite midagi haruldasemat, mida peab kusagilt taga ajama (näiteks minu puhul olid selleks kaks Jonathan Lethemit), siis tuleb kogu pakk endiselt otse Ameerikast ehk teisisõnu tuleb riigile natuke raha lauale rullida. Umbes 1700 kroonise paki puhul oli selleks rahaks 140 krooni, mis iseenesest ei ole tappev summa ning teeb tellimise amazon.com-st ikkagi odavamaks kui tellimise amazon.de-st.

Ehk siis minupoolne õpetus: kui teil on huvi kraami vastu mida kohe laos ei ole, siis katsuge KOGU tellimus ainult sellistest hiljem tulevatest asjades teha, kuna niikuinii tuleb sellisel juhul terve saadetis teiselt poolt Suurt Lompi. Kui te enda jaoks midagi sellest kategooriast enam ei leia, siis küsige, äkki sõpradel on mingeid soove. Kohe saada olevad kaubad pange aga eraldi tellimusse, sest nii pääsete tollis kolme tilga vere andmisest.