pronto.ee

Ehk siis on meie noorsand Uusalul jälle väike põhjus tähistamiseks. Pakin oma asjad ja kobin pittu. Annaks jumal mulle mõistust nüüd alkoholiga mitte liialdada.

Ei ei … jutt ei käi antud hetkel mitte Rootsi hövitamisest vaid ikka lennukitest, mille ümber on viimasel ajal üsna palju tolmu üles keeratud. Enne kui teemaga edasi minna vaatame kõigepealt millega meil üldse tegu on.

Toote täielik nimetus on Saab JAS-39 “Gripen” ja oma esimest korda sai see mudel rattad õhkutõusurajalt lahti 9. detsembril, 1988. See on pisut rohkem kui 10 aastat hiljem kui näiteks Soome lennuväes kasutusel olevad F-18 marki lennuk, mille esimene lend oli 18. november, 1978. Lennuki nimes lühend JAS koosneb kolmest sõnast, mis laias laastus iseloomustavad lennuki olemust: Jakt (küttima, jahtima, taga ajama. kasutatakse ka hävituslennukite kohta: jaktflyg), Attack (ründama) ja Spaning (luurama).

Tegu on niisiis kergehävitajaga, mille põhiliseks eesmärgiks on luure ning vaenlaste hävitajate katmine. Tegu on ühe odavaima kaasaegse hävitajaga, kusjuures odavus kajastub nii hinnas kui hoolduses — fakt mis on seda üllatavam, et karakteristikutel on ta oma klassi üks paremaid lennukeid üldse kogu maailmas.

Gripenit disainides otsustas Saab deltatiiva ja canardite kasuks. Deltatiiva on paljude inimeste jaoks praktiliselt sünonüüm Inglise-Prantsuse ühistööna valminud Concore ülihelikiirusel lendav reisilennukiga. Canardid ehk eestiivad — on lahendus, mille puhul ei asu horisontaalseks navigatsiooniks vajalikud stabilisaatoid mitte põhilise kandepinna küljes, vaid selleks on eraldi pisemad tiivad enne päris tiibu. Seda arhitektuuri peeti enne täiselektroonilise juhtimissüsteemide (avioonika) kasutuselevõttu pisut ebastabiilseks kuid praeguseks on see üks eelistatumaid lahendusi ning näiteks Gripeni puhul kasjastub see eelkõige selleks, et lennuks on väga kiire ning äärmiselt juhitav, samas vajades maandumiseks pea olematut rada. Näiteks kõik testlendude käigus toimunud õhkutõusmised ja maandumised sooritati Linköpingi lennuväljale maalitud 9 x 800 meetri suurusesse kasti. Põhimõtteliselt võib selle lennuki puhul kasutada stardiplatvormine ka piisavalt sirget ja siledat tavalist maanteejuppi.

Kirjelduse lõppu veel nii palju, et kuna lennuki avioonika on 100% elektrooniline ja programmeeritav on võimalik ka see, et suure osa uuendusi on sellele lennumasinale võimalik teha tarkvaraliselt, ilma kruvikeerajat taskust välja õngitsematagi. Lisaks kergendab see diagnostikat ning hooldus, mis lõppkokkuvõttes ongi üks komponent, mis selle hoolduse nõnda odavaks muutub. Gripeneid on nii ühe ku kahekohalisi, mis muudab selle kõrgtehnoloogilise tapariisti väga sobilikuks ka uute pilootide väljaõpetamisel.

Omavahel öeldes ma väga ei usu, et keegi hakkab Eestile nõnda vägevad lennumasinaid tasuta või siis väga odava raha eest jagama. Kuigi Rootsile oleks see ilmselt kasulik — esiteks aidatakse kodumaist sõjatõõstust, teiseks söödetakse sisse uusi turge, kolmandaks parandatakse portfoliot, neljandaks kaitstakse samas ka oma piire. Põhimõtteliselt näeb rootis nagu enamus Euroopast potentsiaalset ohtu eelkõige just meie idanaabri suunalt ja andes bufferriigile oma ülejäägid on võimalik parandada enda julgeolekut oluliselt soodsama kursiga.

Tõsi miinusena tuleb siinkohas mängu see, et need lelud ON kallid ja värtuslikud, mistõttu neid ei ole mõtet siin muidu jagada, samuti on Rootsi rõhutatult neutraalne riik. Hagades tasuta või odavat tipprelvastust NATO bloki liikmele kerkib koheselt õhku küsimus, et KUI neutraalne see meie neutraal siis tegelikult on?

Delfi proovis kõmujanus asja serveerida ka nõnda, et lennukite vastuvõtmine on sigakallis üritus. Kulla Delfi — omariiklus pole kunagi odav olnud.

Ma siin juba ootasingi, millal Tallinki mehed oma konkurentide käsa väänama hakkavad. Nüüd siis on lõpuks ometi ots lahti tehtud ja Tallinn (loomulikult omal initsiatiivil) on kiirlaevade vastase võitluse oma südameasjaks teinud peakohukesele soovikirja saatnud.

Tänase päeva võtmesõnaks paistab olevat tuumahüsteeria. Kõvematest karjujatest torkas kohe silma Rein Siku pisarakatkumise lugu nimega: “Andrus Ansip, sõitke Tšernobõli!” või totramaiguline: “Ansipile tahetakse tuumajäätmeid viia”. Põhjuseks loomulikult 20 aastat tagasi vastu taevast lennanud Tšernobõli reaktor ja Eesti plaan osa oma energiatarbest rahuldada tuumaenergia kaudu.

Aga loen ma asja kust nurga alt tahes — ei suuda mina neid jutte tõsiselt võtta. Õudselt tore on olla inimene, kes mingi asja eest vastutama ei pea, aga saab käia käed taskus kedagi kritiseerimas ja näppu viibutamas, teades, et ta läheb õhtul magama ja kuidas tegelik tegija oma probleemid lahendab ei ole enam tema asi. Aga ei tasu siis imestada kui sa lõpuks enam kellelegi ei meeldi.

Energiakriisi olemust ei kujuta enamus inimet Eesti hetkel selgelt ettegi. Me ei suudaks tõenäoliselt pari nädalatki pidada vastu Gruusias kus ektrit ja sooja vett antakse ülepäeviti ning siis kah ainult paariks tunniks. Mis juhtuks siis kui talvel -30 kraadi juures kaoks radiaatoritest soojus, kraanist ei tuleks enam vett ning seinast elektrit? Ning abi ei oleks kusagilt loota, sest ka teistel on sama häda? Tõenäoliselt kariloomad oleks esimesed surija, seejärel lapsed ja seejärel täiskasvanud. Võimalik, et kolmandik kuni pool elanikkonnast ei suudaks ületalve elada.

See kõlab justkui must stsenaarium kui selliseid asju on juhtunud, õnneks küll leebema kliimaga maades ja lühiajaliselt. Meil poleks selline asi vastuvõetav. Miks ma seda räägin? Räägin sellepärast, et inimesed võtavad elektrit ja sooja kui asja mis tuleb kusagilt seinast ja iseenesest. Nagu piimgi, mis tuleb poest ning mis on puhas ja valge. Enamus inimesi ei suuda endale aru anda, et inimkond on hetkel energeetilises transiitfaasis, kus elekter on kriitiliseks komponendiks praktiliselt igas eluvaldkonnas. Teisisõnu lähitulevikus energiakasutus mitte lihtsalt ei kasva, vaid kümne või isegi sajakordistub kui fundamentaalselt uusi allikaid ei ole kusagilt hetke juurde tekkimas. Kust see kasvab? Kasvab peaaegu igas eluvaldkonnas — kodus, tööl, puhkusel. Jrjest rohkem ilmub järjest võimsamat elektroonikat, alternatiivkütuste puudumisel hakkab võimutsema elektritransport, samuti tooraineallikate kokkukuivamise tõttu hakatakse rohkem taaskasutama olemasolevaid jääke, mis omakorda on palju energiamahukam. Jne. jne. jne. Samuti on kõik see kraam järjest suuremale ja suuremale osale inimkonnast kättesaadav (möödas on need ajad mil arvuti oli kodus vaid vähestel rikkuritel).

Kohemaid hõõrutakse nina alla, et aga meil on põlevkivi. Kauaks? Praeguse tarbimise juures 50 aastaks aga edasi? Ja kas keegi on üldse arvestanud suurusjärgulist tõusu. Kas ikka on 50 aastat, äkki hoopis 15? Impordime? Aga kellelt ja miks? — seame ennast sõltuvusse ja siis juhtub sama asi mis Ukrainas, kus keegi lihtsalt tuima näoga rubilnikut keerab ja ongi kogu lugu. Kogu riigi saaks hävitada nädala jooksul üheainsa nupuvajutusega. Kasutame rohelisivahendeid? Mis rohelisi? Raiume metsad maha, et tullegeneraatoritele ruumi teha või? Pealegi on juba tükk aega selge, et massiline tuuleenergia ammutamine on globalsele kliimale sama hävitav kui süsihappegaasi paiskamine atmosfääri. Või isegi hullem. Samuti ei ole tuleenergia stabiilne energia — pole tuult, pole elektrit. Mis nõuaks vahejaamade ehitamist selleks puhuks kui tuult pole. Samas tuleb neid vahejaamu ikkagi kogu aeg käimas hoida, sest isegi väike tuulepaus võib vastasel korral mõjuda hävitavalt. Päikeseenergia? Mitte meil. Tõusu-mõõna energia? Ei tule samuti kõne alla? Hüdroenergia? Mongoolias ja, Eesti ei, kui me kõik ei taha just lestasi kasvatama hakata. Pealegi oleks floorale ja faunale vähemalt Eestis laiaulatuslikul hüdroenergia kasutamisel hävitav mõju.

Lisaks on meie naabruses terve hunnik tuumareaktoreid — Sosnovõi Bor, Loviisa, jne. Ja viimasel ajal on neid juurde hakatud ehitama. Viimase kümne aasta jooksul on osa riike (näiteks Rootsi) katsunud tuumaenergiast kõrvale viilida, kui praeguseks hetkeks on majandusspestialistid juba loobunud seda majanduslikult põhjendamast ja asi on taandunud pigem poliitilise kraakluse tasemele, sellal kui teadlased töötavad välja järgmise põlvkonna tuumareaktoreid, sest esimesi suuremaid kriise prognoositakse juba paari järgneva aasta jooksul. Ning kes suudab hetke ära tabaja ja uute reaktoritega just siis turule ilmuda saab olema RIKAS.

Muide, lõpetuseks tasuks pilgu peale visata Patrick Moore nimelise tegelase ettevõtmistele, kes nn rohelised liikumised on üritanud järjekindlalt demoniseerida. Mees oli nimelt üks Greenpeace asutajatest ja vahepeal isegi selle juht, kuid ta astus seal 1986 aastal välja, teatades, et Greenpeace kui selline on keskkonnasäästliku eluviisi propageerijaks jäänud ainult sõnades ning tegelik suund on võetud poliitikale, üleilmastumise vastu võitlemisele ja nn keskkonnaekstremismile (a la minkide lahtipäästmine Inglismaal, mis põhjustas seal täieliku kaose). Tema seisukoht oli ühene, et tuumaenergia on kaugelt kõige puhtam energialiik, sest pikas perspektiivis on sellel kõige vähem negatiivseid kõrvalmõjusi. Muide ta toetas ka geneetiliselt modifitseeritud taimede kasvatamist, sest maailmas on hetkel üle 6 miljardi inimese ning nende arv kasvab kiiresti. Selleks, et need kuus miljardid tegelast kogu loodust ära ei lagastaks (nagu tirtsuparv) on vaja, et see mida nad enda tarbeks kasutavad oleks võimalikult viljakas mistõttu nad jätaks metsiku looduse rahule. Ta soovitas jagada planeedi laias laastus kaheks — inimeste oma ja muu. Mida effektiivsemalt inimesed “enda osaga” majandavad, seda suurem on see muu ja seda vähem seda ohustatakse. Näiteks kui luua modifitseeritud puuliik, mis kasvab täisealiseks näiteks viie aastaga, siis ei kipuks keegi Amazonase vihmametsi maha niitma. Oluliselt lihtsam on seda puud kultiveerida. Temalt on pärit termin, mida rohelised päris pikalt pidasid eluvõõraks, nimelt säästlik areng või jätkusuutlik areng. Ta seisukoht oli see, et inimene on vaatamata mõnede tegelaste vastuväidetele juba praegu kindlalt kõigu suurem meie planeeti mõjutav tegur ning seetõttu peaks ka ennast selliselt modifitseerima, mitte pea laiali tõmblema. Ehk siis inimene juba on hetkel meie planeedi aednik ja peaks seetõttu nõnda ka käituma.

Okei, ma siin ennist teatasin, et otsin omale kanuutamiskaaslast. Kanuutamiskaaslast otsin ma endale endiselt kuid nüüd selle vahega, et esimene kiire sai mööda: otsus sai tehtud, registreerisin ennast ametlikult ja maksin mõlema koha rahad ka ära. Ehk teisisõnu, seoses sellega on avalduste laekumise tähtaega pikendatud mai lõpuni. Või kuni ma omale sobiva kaaslase leian.

Selline uudis:

Selle aasta kanuumatk – järjekorras juba 5-s!- toimub 2-4. Juunil ning traditsiooniliselt Lätis, seekord jõel nimega Irbe.

Irbe jõgi on Lätis populaarsuselt 3-s kanuutamise jõgi, Koiva ja Salaca järel. Kuna me kahel esimesel oleme juba käinud, siis on Irbe loomulik jätk. Irbe ei ole küll kiire ega kärestikuline, kuid tasase veega ka mitte. Kaldad valdavalt liivased (mitte nagu möödunud aastal et nabani mudas…). Lätlaste kommentaar jõe kohta: Irbe on teistsugune ja huvitav. Eks me näe!

Väljasõit on Tallinnast reedel, 2. juuni kell 14.00 AS AssaBalt eest Valdeku 132. Palun kohale olla vähemalt 30 minutit varem, et jõuaksime asjad ära paigutada ja varakult teele asuda. Soovi korral võib ka poolelt teelt kampa lüüa – Pärnust, Iklast, Riiast…. Tagasi, nagu ikka jõuame pühapäeva väga-väga-hilis-õhtul.

Ürituse maksumus on 1000.- krooni inimese kohta. See sisaldab bussisõitu Lätti ja tagasi, kanuude laenutust, asjade vedu peatuspaikadesse. Ise tuleb kaasa võtta söök, jook, telk, magamiskott jms vajalik.

Täpsustuseks niipalju, et vaba on ainult minu kaassõitja koht millele oodatakse pretendente täna, 24. aprillil, 2006. Kellel huvi, helistagu mulle KOHE (5087469) või saatku e-mail (tanel.raja@gmail.com). Seltskond kes sinna läheb on valmistatud loomulikult kõrgema sordi jahust, mistõttu asi on iga naks küünlaid väärt!

Tänase huumorinurga täidab tegelane, kes mulle selle kirja saatis.

THANKS IN ADVICE…..

DAN MOORE

Apr 23 (13 hours ago)

DEAR SIR/MADAM,
WHO EVER THAT RECEIVE MY EMAIL AND HONOR IT THANKS YOU.
YOU ARE BLESSED IN JESUS NAME AMEN.
MY NAME IS MR.DAN MOORE,AND I NEED A BUSINESS PARTNER WHO CAN HELP ME TO TRANSFER MY FATHER’S GOLD TO HIS OR HER COUNTRY,FOR YOUR INFORMATION THE TRUNK BOX WAS DEPOSITED IN A SECURITY COMPANY HERE IN DAKAR SENEGAL.
IF YOU ARE INTERESTED TO HELP ME BOT FINANCIALLY SEND YOUR FULL DATA AS FOLLOWS FULL NAME PHONE AND FAX NUMBER TOGETHER WITH YOUR CONTACT ADDRESS.
I DON’T KNOW MUCH ABOUT THE GOLD BECAUSE IT WAS BELONG TO MY LAT FATHER.
IS ABOUT(22K GOLD)145KG FEEL FREE TO CALL ME WITH THIS NUMBER AT ANY TIME.
IF YOU CAN COME DOWN HERE IT WILL BE MORE BATTER BUT IF YOU CANNOT MAKE IT TO COME THEN YOU HELP ME FOR THE FLIGHT TICKET THEN I WILL COME AND MEET YOU THEN WE DISCUSS VERY WELL AND SEE OUR SELVES.

HOPING TO HEAR FROM YOU SOON.

00221 641 60 24 OR EMAIL:dan2moore@yahoo.co.in

Tundub, et tööga seotud praktilise koolituse raames hakkan ma iga nädal poole oma ajast Riias veetma. Praktiline koolitus tähendab seda, et ma teen oma tööd edaspidi kohalike Oracle gurude valvsa pilgu all, kes siis vajaduse korral mulle vastu näppe lajatavad või kommiga premeerivad. Ja seda kõike senikaua kuni ka mul on selles must vöö!

Ma vaatan, et mõned üritavad siin väikest viisi ürituste kalendreid pidada. Inimesed, astuge kolmandasse aastatuhandesse — meil on olemas igasugu toredad automatiseeritud webikalendrid.

Üks viimase aja popimatest on näiteks Google Kalender, kus inimesed saavad oma ettevõtmised kirja panna ja siis sobivatele inimestel (või kõigile soovijatele) välja jagada. Nõnna saavad kasutajad vaadata, mis neil endil plaanis on ja sõbrad saavad samuti kontrollida ega sul midagi muud ees pole. Loomulikult saab eraldi pidada erakalendrit ja avalikku kalendrit või lausa mitut avalikku kalendrit. Näiteks jalgrattamatkade orgunnimine on palju lihtsam, kui sa üldse ei hakkagi pakkuma aegu, mis kellelegi raudselt ei sobi.

Aarne blogist leidsin sellise asja. Huvitav, kas ma oleks selle tulemuse siis ka üles pannud, kui ma oleks avastanud, et olen loll nagu lauajalg:

More Scientific You have: 85% SCIENTIFIC INTUITION and 62% EMOTIONAL INTUITION

The graph on the right represents your place in Intuition 2-Space. As you can see, you scored above average on emotional intuition and well above average on scientific intuition.Your scientific intuition is stronger than your emotional intuition. Your Emotional Intuition score is a measure of how well you understand people, especially their unspoken needs and sympathies. A high score score usually indicates social grace and persuasiveness. A low score usually means you’re good at Quake. Your Scientific Intuition score tells you how in tune you are with the world around you; how well you understand your physical and intellectual environment. People with high scores here are apt to succeed in business and, of course, the sciences. Try my other test! The 3 Variable Funny Test It rules.

My test tracked 2 variables How you compared to other people your age and gender: You scored higher than 93% on Scientific You scored higher than 36% on Interpersonal

Link: The 2-Variable Intuition Test written by jason_bateman on Ok Cupid, home of the 32-Type Dating Test