Täna sopsatas mu postkasti teade, et “teile on saabunud postkontorisse tähitud kiri Harju Maakohtult” (mis ennast teatisel tagasihoidlikult HMK-ks nimetas). Postkontoris kirja närviliselt lahti katkudes leidsin sellest järgneva kutse:
Pean tunnistama, et olen täiesti sõnatu — mul pole õrna aimugi, kes see Valdo-Kristjan King on, mille puhul teda sundravile tahetakse saata ja kuidas ma tema käe läbi päris täpselt kannatasin. Mõned asjad, mis mulle meelde tulevad on paar telefonivargust ja minu jalgratta salapärane kadumine, kuid kui ma helistasin kohtusse, siis teatas sealt nipsakas naishääl, et tema ei tea midagi … pärast seda kui ma tema julgustuseks ütlesin, et ma ei heidagi talle ette millestki midagi teadmist muutus ta erakordselt tõredaks ning alles pärast kümmet minutit tihedat ja väljenditerikast vestlust õnnestus mul ta käest välja peetida, et tegelikult siiski on olemas inimene, kes midagi teab. Selleks osutus kohtusekretär Jaak Paju, kes peaks ennast umbes tunni aja pärast näole andma. Eks ma siis ootan.