Niisiis on siin veel ?artikkel uudisest USA kaubavahetusdefitsiidi suurenemise kohta ja ? huvitavad kommentaarid selle kohta:
http://money.cnn.com/2005/01/13/news/international/currency_prices/index.htm?cnn=yes
Eelk? k? seal jutt defitsiidi m?t USA dollarile, mille v?tus on viimase aasta jooksul kolinal kukkunud. Ka k? optimistlikumad prognoosid hindavad, et p? ei saavutata mitte enne j?mise aasta l?. Defitsiidi m?t majandusele tervikuna on samuti juttu: selge on see, et kui optimistid arvasid, et dollari n?nemine t?b USA toodete konkretnsiv?t sise ja v?sturul, siis nad eksivad. Nimelt kui Toyota autode hinnad t?vad, siis ei ole p?stki arvata, et Fordihinnad j?ad samaks, sest Fordi marketingumehed n?ad konkrentsi n?nemises v?lust oma kasumimarginaali laiendada. Teine asi on ka see, et me elame globaalk?eses, kui sellist v?endit v?pruukida. Suur osa “Made in USA” toodetest on kas osaliselt v??likult valmistatud kusagil Hiinas. Eelk? r?ime siin muidugi detailidest — kes oskab ?a, kui suure osa USA elektroonikast v?nfotehnoloogiast on 100% toodetud USA-s? Ma kardan, et see number l?neb nullile. Ka toorainehinnad t?vad, sest ?ses n?use-pakkumise skaalal hoiavad Euroopa/Jaapani/Hiina firmad hinda enda jaoks samal tasemel, kuid USA firmade jaoks tooraine kallineb. Eelk? h?vad sellest loomulikult OPEC-i maad, kelle rikkus on peidus naftas ja mille maailmaturu hind on seni veel v?amatult seotud dollariga. Sisuliselt on t?oliselt suur osa naftašeikidest t?ses meeleh?is, kui nad vaatavad raha, mis neil t? dollarile Euroopas ja Jaapanist saamata j?. Kuid elame n?e — USA, kui sellise m?atav langus avaldaks kahtlemata l?s negatiivset m?ka kogu maailmamajandusele ja j? ainult loota, et h?ad Valges majas asja t?elt peesse ei keera.