Ilmselt purjakil keskerakonna noortekogu mõtles, et oleks hea mingi mõnus vimka visata. Mõnele pahale mehele. Mõnest teisest erakonnast. Selleks kirjutati valmis kena paskvill nimega “Eesti on alkoparunite haardes!”. Miks purjakil? Sest kaine peaga inimene nii rumalat juttu ei aja … väljaarvatud muidugi siis kui tegu just täielike idiootidega pole. Või väga-väga nahhaalsed.
Aga asja juurde tagasi. Vaatame, siis millest jutt käis. Kõigepealt muidugi kasutatakse kohe mitte ühte vaid kahte toredat demoagoogianippi, millest ühe nimi on valedilemma ja teise nimi võrdlusetus:
Kui lähtuda justiitsminister Rein Langi loogikast, et alkoholimüügi piirang ohustab alkoparunite ettevõtlusvabadust, siis pole ka imestada kui varsti tullakse välja ideega, et rikutakse ka narkoparunite ettevõtlusvabadust, seisab Keskerakonna noortekogu Delfile lähetatud teates.
Kõige tüüpilisem valedilemma on see, et “kes pole minu poolt on minu vastu”. Antud juhul on mõte selles, et kui reformierakond keeldus osalemast (ja täiesti põhjendatult) ketserite näidishukkamisest, siis järelikult on nende salaplaan kogu Eesti ja eriti Kalev Kallo maani täis joota. Tegelikkuses muidugi tõstis seesama reformierakonna poolt juhitud valitsus märkimisväärselt mitte ainult viina, vaid ka tubaja kütuseaktsiise — asi, millega Keskerakond ise pole minu teada kunagi hakkama saanud. Keskerakond on pigem ise eelkõige just alkoparunite käpa all, sest kuidas muidu nimetatada katset kuulutada Õllesummer kultuurisündmuseks koos sellega kaasaskäiva maksusoodustusega.
Võrdlusetuse aspekt on see, et võrreldakse kahte täiesti võrreldamatut asja — antud juhul alkoparuneid (kes iganes need ka ei oleks) ja narkoparuneid (sama edukalt oleks võinud võrrelda ka alkoholiparuneid ja kohukesparuneid). Viimased on n.ö. suureksportijad ning Eestist neid ühtegi ei leia. Pablo Escobar oli üks nendest. Taolisted tegelased ei ela lihtsalt Eestis ja seega ei saa meie riik ka parima tahtmise juures nende tegelase ettevõtlust ei pärssida, ega toetada.
Muide, see tsitaat sisaldab veel kahe teise toreda demagoogivõtte algeid, milleks on demoniseerimine ning topiseeffekt. Demoniseerimine on selline asi, et lood mingi stereotüüpse kurjuse elemendi (või kasutad olemasolevat) ja seejärel proovid vastase sellesse gruppi tõsta. Antud juhul üritatakse reformareid automaatselt narkobusinessimeeste sekka tõsta. Topiseeffekt peitub tegelikult kogu artikli pealkirjas ning natuke ka valedilemmaga seotud väites. Nimelt kui reformierakond üles, et tõenäoliselt kättemaksuks Viru Poja eest Kristiine keskuse karistamine ei ole korrektne tegu olukorra lahendamiseks, siis luuakse seest automaatselt topis. Topiseffekti point on see, et luuakse n.ö. topisväide, mida on lihtne ümber tõugata ja mis tegelikult ei ole kunagi olnud väite mõte. Nimelt antud juhul ongi väiteks see, et reform ei taha alkoholiga võidelda, kuigi tegelikkuses oli see Kristiine Prisma karistamise vastu.
Muide iseenesest on see kõik üsna huvitav, kuna tegelikkuses on Langil päris hea küsimus — kas peaks karistama ainult ühte poodi või tervet ketti? Sest mõelge ise — kuna tegemist on ühe keti poodidega, siis järelikult kehtivad seal samad reeglid. Kauplust ja ketti saab aga karistada ainult siis kui tõestatakse, et a) nad täie teadlikkusega müüvadki alaealistele alkoholi või b) nad ei ole midagi teinud selleks, et nende töötajad ja kliendid teaks, et alkoholi ei tohi alaealistele müüa. Vastasel korral on kogu asjas süüdi konkreetne müüa, keda tulebki karistada. Kui aga leitakse, et tegemist on ühega kahest eelnevast väitest, siis tuleks võtta luba kogu ketilt. Huvitavam on asja juures ka see, et tegelikkuses ei ole välistatud ka selline võimalus, et mõni kett värbab omale tankisti, kes läheb vastasleeri müüjaks. Esimesel konktrollreidil müüb sama müüja kohemaid demonstratiivselt alaealistele viina. Kuna inimest karistada ei saa (vastasel korral kesknoorte väide kaupluse koha pealt ei kehtiks), siis võetaksegi konkurendilt alkoholiluba ning pahategija pääseb puhta nahaga. Viimast ei saa isegi kohtusse kaevata, sest sellisel juhul muutuks esimene otsus tühiseks — ehk teisisõnu sama kuriteo eest ei ole võimalik määrata kahte eraldiseisvat karistust. Ja isegi kui müüjat lõpuks ikkagi karistatakse personaalselt sama kohtuasja raames on see suhteliselt tühine number ning selle maksab ilmselt kinni teo tellija.
